[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agregaat ‹-gaadi 21› ‹s›

1. tehn eri tüüpi masinate v. seadmete, hrl. jõumasina ja töömasina(te) ühend. Turbiin ja elektrigeneraator koos moodustavad agregaadi. Traktoriga agregaadis olev vihmutusseade. Randaal(id) ja äkked (ühes) agregaadis.
▷ Liitsõnad: diisel|agregaat, katel|agregaat, kompleks|agregaat, külmutus|agregaat, traktori|agregaat, turboagregaat.
2. tehn keerukamas masinas kindlat ülesannet täitev kompaktne osa v. standardne sõlm. Mootor ja käigukast on auto agregaadid.
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum

akna|plekk
aknaveelaua ülesannet täitev plekiriba

alustassi|täis ‹s›
alustassi täitev kogus. Kassile pandi alustassitäis piima köögi nurka.

ameti|isik
juhtimis-, haldamis-, järelevalve- vms. ametiülesandeid täitev isik. Juhtivad, kõrgemad, tähtsad ametiisikud. Direktorid, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid jt. ametiisikud.

anabaptist ‹-i 21› ‹s›
aj anabaptismi nõudeid täitev lahkusuline, taasristija

asjaajaja ‹1› ‹s›

1. asju ajav, asju ajada oskav ning armastav inimene. Ta on hea organiseerija ja asjaajaja. Ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat.
2. teat. sekretäritöid (näit. kirjavahetuse registreerimist, dokumentide korraldamist) tegev jm. ülesandeid täitev teenistuja, ka ametinimetusena. Kantseleisse vajatakse asjaajajat.

asutus ‹-e 5› ‹s›
halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid vm. ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev organ, institutsioon. Ministeeriumid, riiklikud ametid, koolid, kohtud, teatrid jt. asutused. Pühapäeval on paljud asutused suletud. Meie asutuses algas remont. | piltl. *See ihulikke nõrkusi teeniv asutus [= käimla] asus koridori pimedas nurgas .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: administratiiv|asutus, all|asutus, ameti|asutus, haldus|asutus, haridus|asutus, hoolekande|asutus, järelevalve|asutus, kasvatus|asutus, kesk|asutus, kinnipidamis|asutus, kohtu|asutus, krediidi|asutus, kroonu|asutus, kultuuri|asutus, kunsti|asutus, laste|asutus, meditsiini|asutus, politsei|asutus, posti|asutus, projekteerimis|asutus, puhke|asutus, raha|asutus, ravi|asutus, riigi|asutus, siht|asutus, sõjaväe|asutus, teadus|asutus, tervishoiu|asutus, tolli|asutus, uurimis|asutus, valitsus|asutus, õppeasutus.

au|konsul
pol konsuli ülesandeid auameti korras täitev isik

daik ‹daigi 21› ‹s›
geol murrangulõhesid täitev tardkivimkeha

eksekuutor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. van täidesaatja, eksekutsiooni teostaja
2. aj majanduslikke ülesandeid täitev ning korra järele valvav ametnik Tsaari-Venemaa riigiasutustes

geood ‹-i 21› ‹s›
geol kivimis olnud õõnt täielikult v. osaliselt täitev mineraalne täidis

haldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
riigi- jm. avalik-õiguslike asutuste v. organisatsioonide täitev ja korraldav tegevus; haldamine; haldav võim, administratsioon (2. täh.) Halduse üldkulud. Avalik haldus 'täidesaatva riigivõimu tegevus'. Need maad kuuluvad linna haldusse, on linna halduses. ÜRO halduse alla kuuluvad territooriumid. *Haldus jäi linnades aga endiselt saksa suurkaupmeeste kätte. O. Karma.

hamba|säsi
anat hambaõõnt ja juurekanalit täitev pehme sidekude (pulpa dentis)

jumala|kartlik
usklik, usukombeid täitev, vaga. Jumalakartlik inimene, perekond. Nende kodus valitses jumalakartlik vaim, meel. Elas jumalakartlikku elu.

kamalu|täis ‹s›
kamalut täitev kogus. Kamalutäis teri, pähkleid, jahu. Suur, hea, tubli kamalutäis. Kasti põhjas oli paar kamalutäit ube. Ammutas kamalutäite viisi vett oma higisele näole.

kannu|täis ‹s›
kannu täitev kogus. Kannutäis õlut, kohvi, teed.

kapa|täis ‹s›
kappa täitev kogus. Kapatäis õlut. Viskas endale pärast vihtlemist paar kapatäit külma vett kaela.

kapillaar|vesi
põll kivimi v. mulla poore ja peeni lõhesid pindpinevusjõu toimel täitev vesi

kapi|täis ‹s›
kappi täitev kogus. Tal oli kapitäis riideid, kleite.

karahvini|täis ‹s›
karahvini täitev kogus. Karahvinitäis veini.

karbi|täis ‹s›
karpi täitev kogus. Karbitäis rõhknaelu, kompvekke.

karika|täis ‹s›
karikat täitev kogus. Karikatäis veini.

kasti|täis ‹s›
kasti (1. täh.) täitev kogus. Kastitäis õunu, raamatuid, konserve.

katla|täis ‹s›
katelt täitev kogus. Katlatäis suppi, tulist vett. Ajab katlatäie vett keema.

katus|lagi
ehit samaaegselt ka lae ülesandeid täitev katus. Katuslaega hoone.

kausi|täis ‹s›
kaussi täitev kogus. Kausitäis suppi, putru, herneid. Toitu on järel paar kausitäit.

keha ‹8› ‹s›

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› eseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6. ‹hrl. pl.› murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kehiku|täis ‹s›
kehikut täitev kogus. *Asemelt karates võttis ta kehikutäie otri, mis eile õhtul jahvatamata jäänud .. F. R. Kreutzwald.

kibu|täis ‹s›
kibu täitev kogus mingit vedelikku. Kibutäis õlut, kalja. Viskas paar kibutäit vett kerisele.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kirstu|täis ‹s›
kirstu (1. täh.) täitev kogus. Kirstutäis riideid. Rikkal peretütrel oli mitu kirstutäit kaasavara.

klaasi|täis ‹s›
(tee)klaasi täitev kogus. Klaasitäis mahla, vett, veini. Jook oli kange: juba esimeste klaasitäite järel meeste jutt valjenes. *Aga Vanda Sitska sai turul oma pluusi eest kuus klaasitäit pinutagust .. L. Promet.

klaas|keha
anat silmamuna tagumist osa täitev sültjas läbipaistev mass (corpus vitreum)

kohtu|teener
van kohturuumide eest hoolitsev, kohtuistungil asjaosalisi kohtusaali kutsuv jms. ülesandeid täitev isik

kohuse|truu
oma kohust, ülesandeid, kohustusi hoolikalt, täpselt, ausalt täitev. Kohusetruu ametnik, tööline, valvur. Väga kohusetruu õpilane. Ametiasjades, teenistuses oli ta äärmiselt kohusetruu. || (vastava tegevuse kohta). Teda autasustati kauaaegse kohusetruu töö eest. Kohusetruu teenistus.

kohvri|täis ‹s›
kohvrit täitev kogus. Kaks kohvritäit pesu ja muud riidekraami.

komando ‹6› ‹s›

1. korraldus, käsk. *.. kostis Viktori asjalik komando: „Valter, sa vaheta Hannes välja!” H. Sergo. *Iga mees oli komandot ootamata oma kohal, poid lendasid võrkude juurde .. J. Smuul. || (sõjaväeline) käsklus. „Tuld!” käis komando ja kõlas kogupauk. Kõik toimus nagu komando järgi. *Kohe seejärel anti komando rivistuda. R. Sirge.
2. juhtimine. Laevade karavan asus admirali komando all teele. *Metsavaht, väike kortsus näoga taadinäss, võttis mehed oma komando alla. E. Tennov.
3. eriülesannetega allüksus; mingit eriülesannet täitev isikute (näit. tuletõrjujate) rühm
▷ Liitsõnad: lõhkamis|komando, pääste|komando, side|komando, õppekomando; tuletõrjekomando.
4. meeskond (näit. laeval v. mujal). *Peale „Anna Alviine” komando leidus kontori ootetoas veel kümmekond minusugust pommi ja tööotsa varitsevat meremeest. H. Sergo.

kooli|teenija
kooliruumide korrasoleku eest hoolitsev, tunde sisse ja välja helistav jms. ülesandeid täitev (nais)isik koolis

kopa|täis ‹s›
koppa täitev kogus (näit. ekskavaatoril). Kopatäis liiva, mulda, põlevkivi.

kopsiku|täis ‹s›
kopsikut täitev kogus. Kopsikutäis vett.

korralik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. oma ülesandeid hästi täitev, korrast kinnipidav. Korralik töömees, oskustööline, riigikodanik, ametnik. Aime on kõige korralikum õpilane klassis. Püüa oma töös pisutki korralikum olla! Jüri on ametiasjus piinlikult korralik ja täpne.
2. elukommetelt laitmatu, heade elukommetega. Truu ja korralik abielunaine. See on korralik mees, ei joo ega suitseta. Ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugune. *Peaasi, et tast saaks korralik inimene: oma tulevase naise hea mees ja lastele eeskujulik isa. H. Sergo.
3. igati nõuetekohane, nõuetele vastav; omadustelt laitmatu, hea. Korralik maja, korter, hoone. Korralik ülikond. Ta riietus oli korralikum kui teistel. Täiesti korralik palk, tasu, sissetulek. Korralikud tööriistad, töötingimused. Korralik lõunasöök, toit. Sel suvel olid korralikud ilmad. Viljasaak on tänavu korralik. Maja juurde ei viinud korralikku teed. Töö kiire ja korralik. Need maad vajavad korralikku väetamist. Sai korraliku hariduse. Kõneleb üsna korralikku inglise keelt. See on päris korralik õpik, sõnaraamat. *Kõik temas oli korralik, alates soengust ja lõpetades lihtsalõikelise maitseka riietusega. L. Promet.
4. tubli, kõva, suur. Tal olevat pangas päris korralik summa. See oli juba korralik sadu. Tekkis korralik kaklus, lööming. Sain päris korraliku peapesu, õppetunni. Tüdruk nuttis korraliku peatäie. Sul on korralik nahatäis soolas. Oli puhkenud päris korralik skandaal. Enne magamaminekut tee endale üks korralik vann. *..olin enese nii ära külmetanud, et sain teisel päeval korraliku jooksva jalga. E. Vilde.

kortli|täis ‹s›
kortlit täitev kogus, kortel. Kortlitäis viina.

korvi|täis ‹s›
korvi täitev kogus. Korvitäis marju, mune, puravikke, turvast, kivisütt. Naised tühjendasid viimaseid korvitäisi kartulikuhja.

koti|täis ‹s›
kotti täitev kogus. Kotitäis jahu, suhkrut, maiustusi, kartuleid. Ostis suure kotitäie igasugust kraami. Kotitäiest tsemendist ei jätkunud. Briketti on veel pool kotitäit järel. | piltl. Kotitäis soove, uudiseid, põnevaid teateid.

kriska ‹6› ‹s›
siibri aset täitev kaas ahjulõõris, pelt. Kriskad on kinni. Aeg juba kriskad peale panna.

kruusi|täis ‹s›
kruusi täitev kogus. Kruusitäis piima, vett. Jõin ära terve, suure kruusitäie kuuma kohvi.

kukru|täis ‹s›
kukrut täitev kogus. Kukrutäis hõbemünte.

kulbi|täis ‹s›
kulpi täitev kogus. Kulbitäis leent. Tõstis pajast taldrikule paar kulbitäit suppi. Igaüks sai kulbitäie putru.

käru|täis ‹s›
käru täitev kogus. Kärutäis mulda, kruusa, liiva. Vedas kohale kolm kärutäit väetist.

käsundus|ohvitser
sõj kõrgema ülema v. asutuse käsutuses olev eriülesandeid täitev ohvitser. Admirali, presidendi, staabi käsundusohvitser. Tiibadjutant on kõrgem käsundusohvitser.