[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

täiendama ‹37›

1. millelegi (v. kellelegi) midagi (vajalikku, puuduvat, parendavat) lisama, lisamisega v. lisandumisega midagi paremaks, põhjalikumaks, täielikumaks vms. tegema. Täiendab artiklit uute andmetega. Lepingut täiendati trahvisumma äramärkimisega. Katseisik peab teksti täiendama – lisama puuduvad sõnad. Täienda tabelit! Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Ravikabinetti täiendati moodsa sisseseadega. Ventilatsiooni tuleb täiendada. Täiendas jalgratast mootoriga. Alleed täiendati noorte puudega. Täiendab oma sõnu ropu liigutusega. Tekst ja illustratsioonid täiendasid üksteist hästi. Kübar täiendab kostüümi. *Valter Terikese isikut täiendas hüüdnimi Miki. E. Tennov. *Üks vaikselt kaaluva mõtteviisi, teine alati küdeva teotahtega, täiendasid nad toredasti teineteist. R. Sirge. || (juurdeõppimise kohta). Tahab oma teadmisi, keeleoskust, haridust täiendada. Täiendab end, ennast muusikakoolis, puutöö alal, anatoomias, iseõppimise teel, lugemise abil. || midagi hulgalt, arvult rohkendama, suurendama. Täiendasime toidutagavarasid. Täiendas oma medalite kogu veel kahe kullaga. Asuti raamatukogu täiendama.
2. midagi täpsustavat, asjassepuutuvat lisaks ütlema. Tahan su mõtet paari lausega täiendada. „Tragi tüdruk,” täiendab naine mehe hinnangut. *„Kõik kolm [tapeti ära],” vastas vanem vend. „Raha pärast,” lisas juurde keskmine. „Õigus pealegi,” täiendas kolmas poeg. J. Jaik.