[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

galett ‹-leti 21› ‹s›
kok
1. kandiline (nisujahu)taignast kuivik, mida kasutatakse leiva asemel (eriti sõjaväes, ekspeditsioonidel jm.)
2. magus mandli- v. pähkliküpsis
3. nisu-, riisi- v. tatrajahutaignast õhuke pannkook, mida küpsetatakse rasvata kuumal pliidil ühelt poolt ja süüakse soolase täidisega

kala|rull
kok hakitud kalalihast täidisega rull

knedlikud ‹2› ‹s› pl
(täidisega) klimpidetaoline jahutoit (Tšehhi rahvustoit)

kulebjaaka ‹6› ‹s›
kok suur pätsikujuline (kihilise täidisega) pirukas

madrats ‹-i 2› ‹s›
magamisaseme (teisaldatav) pehme täidisega aluskott. Pehme, paks madrats. Õhuke vatist madrats. Ruumis olid reformpõhjaga raudvoodid madratsitega. Madratsil on vedrud lahti. || õhkmadrats. Täispuhutav madrats.
▷ Liitsõnad: sulg|madrats, vatt|madrats, vedrumadrats; kummimadrats.

monpansjee ‹15› ‹s›
liik klaas- v. täidisega kompvekke

moosi|pall
väike pallitaoline moosist täidisega frititud rasvapirukas

moosi|pirukas
moosist täidisega pirukas

padja|kompvek
padjakujuline pehme täidisega karamellkompvek

pann|kook [-koogi]
‹hrl. pl.› pannil vedelast taignast praetud (väike) ümmargune kook. Kobedad, krõbedad, pruuniks praetud pannkoogid. Võiga, õliga praetud pannkoogid. Õhukesed, paksud pannkoogid. Liha-, kohupiimatäidisega pannkoogid. Õhtuks teeme, praeme pannkooke. Kas sa sööd pannkooke keedisega või suhkruga? Berliini pannkook 'rasvas v. õlis keedetud väike ümmargune (moosi)täidisega pirukas'. Nägu lai ja lame kui pannkook.

pirukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. hrl. peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode. Porganditäidisega pirukas. Rasvas keedetud pirukad. Pärmi-, mure-, lehetaignast pirukad. Ema küpsetas pirukaid. Pühadeks tehakse suuri ja väikesi, soolaseid ja magusaid pirukaid. Lõikas piruka lahti ja viis lauale. Võttis piruka(d) ahjust välja. Puljong pirukaga. || piltl (millegi ihaldusväärse, kasu tõotava, näit. tulusa riigiameti vms. kohta). Eks pangadirektori ametikoht olnud magus pirukas. *Poliitika on nende jaoks, kes teda teevad, lihtsalt üks piruka jagamine. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kala|pirukas, kapsa|pirukas, keedise|pirukas, kohupiima|pirukas, liha|pirukas, moosi|pirukas, porgandi|pirukas, riisi|pirukas, seene|pirukas, singi|pirukas, viineri|pirukas, õunapirukas; keedu|pirukas, plaadi|pirukas, rasvapirukas; riigi|pirukas, võimupirukas.
2. piltl ebameeldivus, ebaõnnestumine, pahandus. See on küll pirukas, et eksamil läbi põrusid. Küpsetasid mulle alles piruka, kuhu ma nüüd selle häbiga lähen. *.. nägin ühel ööl ühe veidra unenäo, mis midagi head ei tõotanud, ning juba järgmisel päeval oli kardetud pirukas käes. O. Luts. | (ehmatust, jahmatust väljendavates hüüatustes). Vaat sulle pirukas, kuhu ma sattunud olen! Oh sa pirukas, mis nüüd saab!

raviool ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› kok pelmeeni meenutav täidisega taskuke, Itaalia päritolu makarontoode. Juustu-, spinatitäidisega ravioolid.

rummi|kompvek
hrl. rummimaitselise täidisega karamellkompvek

rummi|sai
kok rummiessentsi sisaldava täidisega väike sai

singi|rull
kok rulli keeratud (täidisega) singilõik

struudel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›
kok hästi õhukeseks rullitud taignast õuna-, rosina- vm. täidisega suur pirukas. Kohvi kõrvale pakume struudlit vaniljekastmega.
▷ Liitsõnad: õunastruudel.

sulg|jopp
(sulgedest täidisega)

suši ‹6› ‹s›
kok kalaviilu v. krevettidega kaetud riisipallike v. täidisega riisirull, mis on ümbritsetud vetikalehega (jaapanipärane suupiste). Kallis suši pole jaapanlaste igapäevatoit, seda pakutakse pidulikel puhkudel ja ärikohtumistel.

sõrestik|täidissein
ehit soojapidava täidisega sõrestiksein

šarlott ‹-loti 21› ‹s›
teat. (õhulise) täidisega kook

tasku ‹illat taskusse e. tasku 1› ‹s›

1. riietusesemele sisse- v. väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm. kaasaskandmiseks. Sisseõmmeldud, pealeõmmeldud, tõmblukuga, nööbitav, klapiga, liistuga tasku. Kuue ülemine, alumine, vasak, parempoolne tasku. Tühi, täis tasku. Pungil (täis) taskud. Ühe taskuga pluus. Tasku on rebenenud, katki. Paneb, pistab võtme taskusse. Rahakott unus teiste pükste taskusse. Mees tõmbas taskust märkmiku välja. Sorib kaua taskutes. Kobas taskutes (ringi). Kobab taskud läbi. Käed suruti külmast sügavale tasku(sse). Torkas käed taskutesse. Lapsed korjavad, topivad kastaneid taskusse. Tõmbas taskust kirja. Kinnipeetu taskud otsiti läbi. Taskus kõliseb peenraha. Onu tõi taskus, taskuga pähkleid kaasa. Seisab uksel, kaks kätt taskus. Sõitis minema, kaks (tühja) kätt taskus 'ilma milletagi kaasas; vaesena'. Esialgu on targem rusikat taskus hoida 'oma viha varjata'. Tunneb seda kanti nagu oma taskut. Võõras raha põletab tasku. || (muu eseme külge õmmelduna). Portfelli, seljakoti taskud. || kott vm. mahuti esemete kandmiseks v. hoidmiseks. Nahast tasku üle õla. Postiljoni pungil tasku. Raske tasku ripub vöörihma küljes. Margid paigutatakse väikestesse taskutesse. Kaart on raamatu tagakaane taskus. || piltl (raha, rahaliste võimaluste, varandusliku seisukorra kohta). Täis tasku. Taskud on tühjad. Ostaks maja, aga tasku ei löö vastu, ei kanna(ta) välja. Sõi, palju tasku lubas, kandis. Lennukisõit polnud noorte tasku järgi. See käis nende taskule üle jõu. See korter pole meile taskut mööda. Mis teiste tasku arvel viga kulutada. Ajab oma äri äia tasku kulul. Tema juba oma taskut ei unusta. Igale taskule pole niisugused kulutused jõukohased. Töötati omaenda tasku huvides. Viinast tõuseb kahju nii taskule kui tervisele. Ei jõua kõiki sante oma(st) taskust toita. Nad õpivad oma tasku peal, omal taskul. Kergenda pisut oma taskut. Sinikraed täidavad peremehe taskut. Pani selle tehinguga paar miljonit taskusse. Tulu läks võõrastesse taskutesse. Raha tuli maksumaksja taskust. Riigi vara topitakse oma taskusse. Keegi on mu tasku kallal käinud. || piltl (millegi omamise kohta). Mul on taskus veterinaari diplom, keskkooli lõputunnistus. Kuldmedal on juba samahästi kui taskus. Tal on leping mardipäevani taskus. Jaanipäevaks oli Eesti okupantide taskus.
▷ Liitsõnad: jaki|tasku, jopi|tasku, kuue|tasku, mantli|tasku, palitu|tasku, pintsaku|tasku, pluusi|tasku, põlle|tasku, püksi|tasku, seeliku|tasku, vesti|tasku, voodritasku; külg|tasku, külje|tasku, puusa|tasku, põue|tasku, rinna|tasku, sala|tasku, sise|tasku, taga|tasku, välistasku; klapp|tasku, lapats|tasku, laht|tasku, liht|tasku, liist|tasku, lõõts|tasku, nööpauk|tasku, püst|tasku, ripptasku; harja|tasku, jahi|tasku, kaardi|tasku, kammi|tasku, kande|tasku, kella|tasku, kirja|tasku, käsi|tasku, luisu|tasku, padruni|tasku, pilli|tasku, posti|tasku, raha|tasku, reisi|tasku, relva|tasku, revolvri|tasku, sadula|tasku, välitasku; nahktasku.
2. miski eelmist meenutav. a. keedetud tainast v. kokku keeratud tainast täidisega pirukas. Taskud täideti kohupiimaga, keedisega. b. sõidutee laiendus. Bussipeatustesse rajati taskud. Taskud autode parkimiseks. c. tuulte toimel tekkinud tühik kalju pinnal (kivikõrbetes). Taskud muudavad kivi kärjetaoliseks. d. sopp, õõs, volt, tupp vms. Pärakunäärme taskud. Ilves tõmbab küünised varbalülidel asuvaisse taskutesse.
▷ Liitsõnad: kohupiima|tasku, tuule|tasku, õunatasku; bussitasku; haude|tasku, igeme|tasku, juure|tasku, karva|tasku, põsetasku.

täidis|sein
ehit täidisega varustatud sein

vaht|kummi
kerge poorne vahtja täidisega kummi. Vahtkummist madratsid, pesukäsnad, mänguasjad.

vaht|plast
keem kerge poorne gaasja täidisega plast. Vahtplastist magamiskotid, matid, võrguujukid. Isolatsioonimaterjalideks sobivad mitmesugused vahtplastid.

vahvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›
mustrilise pinnaga õhuke küpsetis; mitmekihiline šokolaadi vm. täidisega maiustus. Poiss krõbistab vahvlit süüa. Ema küpsetas vahvleid.
▷ Liitsõnad: jäätise|vahvel, vanillivahvel.

vareenik ‹-u 2› ‹s›
kok väike täidisega keedupirukas. Kausitäis kohupiimatäidisega vareenikuid. Ukraina pühadetoit on vareenikud hapukoorega.