[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

täi ‹pl. part täisid e. kõnek täiu 14› ‹s›

1. inimesel nugiv tiivutu parasiitputukas (Pediculus humanus). Lastel on täid pähe siginenud. Sõja ajal lõid täid selga. Tal olla suurest murest täid tulnud. Riided, juuksed on kubinal täiu täis. On kolm aastat kasarmus täisid söötnud. Oli vaene kui täi. Kõik olid peremehe kallal kui täid. || (muude täiliste jt. putukate kohta). Hobused läksid täisid täis. Loomadele tikkusid täid selga. Kapsal on täid peal.
▷ Liitsõnad: kubeme|täi, pea|täi, riidetäi; kala|täi, kilp|täi, lehe|täi, pahk|täi, raamatutäi; puutäi.
2. hlv (sõimusõna inimese kohta). Mida sa, tagala täi, ohust tead?