[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|tiitel
aadliseisuse mingisse kategooriasse kuulumist tähistav tiitel. Saksamaa aadlitiitlid olid prints, hertsog, vürst, krahv ja vabahärra (parun).

aamen ‹adv›
kirikl palve, jutluse vms. lõppu tähistav kinnitussõna. „Aamen!” lõpetas õpetaja palve. *.. sest sinu päralt on riik, vägi ja au igavesti. Aamen. Piibel. || lõppu, lõplikku otsust vms. tähistav hüüatus. Mis siin enam vaielda, asi on otsustatud ja aamen! *Aamen, olgu sedaviisi; minult ei saa sina muud kui naise. J. Pärn.

ameti|märk [-märgi]
ametit tähistav, sümboliseeriv märk. Politseiniku, tuletõrjuja ametimärk.

artikkel ‹-tikli, -tiklit 2› ‹s›

1. arutlev kirjutis ajakirjanduses; teaduslik v. populaarteaduslik kirjutis, lühiuurimus vms. Poleemiline, huvitav, hästi argumenteeritud artikkel. Matemaatika-, füüsikaalased, keeleteaduslikud, erialased artiklid. Kirjutas ajalehele pikema artikli rahvusvahelisest olukorrast. Avaldas selle kohta artikli. Artiklit koostama, trükki andma.
▷ Liitsõnad: ajalehe|artikkel, juht|artikkel, juubeli|artikkel, lühi|artikkel, probleem|artikkel, toimetus|artikkel, ülevaateartikkel.
2. lõik, teksti osa. a. sõnaraamatus vm. teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst. Entsüklopeedia, seletussõnaraamatu artikkel. b. jur rahvusvahelise lepingu nummerdatud osa. Konventsiooni artiklid.
3. maj toote-, kaubaliik. Firma toodab sadu artikleid sukkpükse ning naistepesu. Päevasärke oli müügil paarkümmend artiklit. Tehases valmistatakse üle 40 artikli rahvatarbekaupu. *Elu pole artikkel 135 ehk teiste inimeste keeles lihtsalt Satään .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: eksport|artikkel, import|artikkel, kauba|artikkel, luksus|artikkel, näidis|artikkel, sisseveo|artikkel, väljaveoartikkel.
4. (raamatupidamises:) tulu- v. kululiik, kirje
▷ Liitsõnad: kulu|artikkel, tuluartikkel.
5. keel nimisõna laiendav (näit. sugu, määratust v. määramatust tähistav) lühisõna (v. afiks). Saksa, inglise keele artiklid. Määrav ehk definiitne artikkel. Umbmäärane ehk indefiniitne artikkel.

copyright [kopirait] ‹-i 21› ‹s›
kirjastamisõigust tähistav märge trükisel; autoriõigus, kirjastamisõigus

diakriitiline ‹-se 5› ‹adj›
keel. Diakriitiline märk 'hrl. tähe tavalisest erinevat hääldust tähistav lisamärk tähe peal, all, kõrval v. sees'.

hieroglüüf ‹-i 21› ‹s›

1. keel mõistet, silpi v. ka häälikut tähistav piltkirjamärk. Egiptuse hieroglüüfid. Hieroglüüfidega kiviplaadid.
2. piltl raskesti loetav, mõistatuslik kirjamärk. *Ta.. vahtis maha, kus sandaalinina püüdis kruusale mingeid hieroglüüfe kirjutada. A. Beekman.

hõngus|märk [-märgi]
keel hõngust tähistav märk kreeka kirjas

imperfektiivne ‹-se 2› ‹adj›
keel lõpetamata v. kestvat tegevust tähistav; ant. perfektiivne. Imperfektiivse aspektiga verb.

indeks ‹-i 2› ‹s›

1. mat füüs keem arvule v. tähele (sellest madalamale v. kõrgemale) väikekirjas lisandatav eristav, eriväärtusi märkiv vms. number, täht vm. sümbol (näit. x₁, x₂, x_n, aⁿ, v_t); millegi arvu v. hulka tähistav numbrike. Valemis H₂O näitab indeks, et molekulis on kaks vesinikuaatomit.
2. maj suhtarv, näitamaks kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist v. mingi(te) teguri(te) mõju suurust majanduslikule resultaadile
3. ka antr kahe mõõdu suhe
▷ Liitsõnad: kuju|indeks, nina|indeks, näo|indeks, peaindeks.
4. ka bibl hrl. numbritest, tähtedest v. mõlemaist koosnev leppemärk. Toimiku indeks. || sihtnumber. Kirjadele ärgu unustatagu märkimast indeksit.
▷ Liitsõnad: posti|indeks, raamatukoguindeks; number|indeks, sega|indeks, tähtindeks.
5. (aine-, nime)register; nimestik, loetelu. Raamatu, entsüklopeedia indeks. Töö on varustatud põhjaliku, suurepärase indeksiga.

jaani|päev
24. juuni, suvist pööripäeva ja kevadiste põllutööde lõppu tähistav püha eesti rahvakalendris. Jaanipäevaks toodi kaski tuppa.

kogu|mõiste
loog tervikut moodustavate üksuste kogumit tähistav mõiste (näit. mets, pataljon), kollektiivmõiste

kontuur|joon
kujutise kontuure tähistav joon. Kontuurjooned tõmmatakse joonisel jämedama joonega.

kroon ‹-i 21› ‹s›

1. valitseja võimu tähistav kullast (v. hõbedast) ja kalliskivide ning pärlitega kaunistatud võrukujuline sakkidega peaehe. Keisri, kuninganna kroon. Troonipärijale pandi pidulikult kroon pähe. Kuningal oli kuldne kroon peas. Kolmeharuline kroon ja kuueharuline täht Rakvere vapil. | piltl. Lainetel on peas valged kroonid. *.. terava otsaga sarved oleksid põdrale kaugelt kasulikumad kui see haraline kroon, mida ta peab kandma. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kroon, keisri|kroon, kuld|kroon, kuninga|kroon, paavsti|kroon, vürstikroon; juukse|kroon, kibuvitsa|kroon, märtri|kroon, võidukroon.
2. monarhistlik valitsus v. valitseja. Briti krooni alamad, asumaad. Saar kuulutati Hispaania krooni valduseks. *Siis vannu truudust tema kõrgusele / kui rüütel, et ei lakka sõna kuulmast / ja et ei tõsta mässu krooni vastu.. G. Meri (tlk).
3. mitme Euroopa riigi suurem rahaühik. Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Tšehhi kroon. Sai viissada krooni honorari. Kaup maksis 15 krooni 25 senti. Mõne(d) krooni(d) ju sealt ikka teenis.
4. piltl tipp(saavutus); kõrg- v. haripunkt. Pidustuste, kangelastegude krooniks oli.. Inimest nimetatakse sageli looduse krooniks. J. Straussi loomingu krooniks võib pidada operetti „Nahkhiir”. *Ja tänase päeva krooniks oli Neptuni ning kuradite pidu muusikasalongis. J. Smuul. || mingi äärmusasjaolu kogu eelnenu halva, ebameeldiva tipuna. See oli kõikide hädade ja õnnetuste, kõigi äparduste kroon. Kõigele krooniks hakkas veel hammas valutama.
5. võra. Kuuskede tihedad kroonid. Tamme lai, võimas roheline kroon. Kahara krooniga pärn, vaher. Puude kroonid on üksteisesse põimunud. Läbi puuhiiglase paksu krooni ei tungi maapinnale ainsatki päikesekiirt.
▷ Liitsõnad: puukroon.
6. bot sisemine, kroonlehtedest koosnev õiekatte ring, mis ümbritseb emakaid ja tolmukaid, õiekroon
7. (loomulik v. tehislik) hambakroon. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. Hammaste kullast, metallist kroonid. Hambale pandi uus kroon.
8. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, mis on täieliku päikesevarjutuse ajal nähtav hõbedaselt hiilgava pärjana
9. etn kaunistuseks lakke riputatud õlgedest, roost jm. moodustatud ese. *Eriti Lääne-Eestis ja saartel olid pidulikul puhul toa ehteks söögilaua kohale riputatud, õlgedest ja roost valmistatud kroonid. T. Habicht.
▷ Liitsõnad: nääri|kroon, pulmakroon.

kursi|joon
mer kurss; liikumissuunda tähistav joon (näit. kaardil). *Vanemtüürimees silmitses merekaarti, kus kursijoon piki Portugali kallast kulges. H. Sergo.

külg|joon
sport (mänguväljaku) külge tähistav joon, küljejoon. Pall läks üle külgjoone.

küsi|märk [-märgi]

1. keel küsimust tähistav kirjavahemärk (?). Küsilause lõppu pannakse küsimärk. Kirjutise äärele oli toimetaja pannud rohkesti küsimärke.
2. piltl küsimus; küsitavus. *Minevik on neist eemaldunud, tulevik – üks ainus suur küsimärk. N. Kaplinski (tlk). *Ja nõnda tekib palju küsimärke, ebaveenvust, põhjendamatust, mida teose näiline siledus varjutab, aga ei varja. A. Liives.

lasti|märk [-märgi]
mer parda veepealse osa vähimat lubatud kõrgust tähistav märk laeva mõlemal küljel

liinur ‹-i, -it 2› ‹s›
sõj lipukese abil rivi joont ja suunda tähistav sõdur

lootsi|lipp [-lipu]
mer lootsilaeva, -paati v. -kaatrit tähistav lipp

lõpu|gong
sport (poksimatši) lõppu tähistav gongilöök

lõpu|joon
sport võistlusmaa lõppu tähistav joon, finišijoon. Jooksja, jalgrattur, suusataja ületas lõpujoone.

lõpu|märk [-märgi]
õppeasutuse lõpetamist tähistav rinnamärk. Abiturientide lõpumärgid.

lõpu|signaal
hrl sport (mängu) lõppu tähistav signaal. Nauditav korvpallimatš avasignaalist lõpusignaalini.

lõpu|tseremoonia
lõpetamist tähistav tseremoonia. Olümpiamängude lõputseremoonia.

mihkli|päev
29. september, sügise algust ja põllutööde lõppu tähistav päev eesti rahvakalendris. Nädal enne, pärast mihklipäeva. Mihklipäevast lõppes suvi, algas sügis. Sulaste, teenijatüdrukute tööaasta kestis jüripäevast mihklipäevani. Igal oinal (on) oma mihklipäev.

mikro|toponüüm
keel väikest maastikuobjekti (oja, heinamaad, metsatukka vms.) tähistav kohanimi

mõlema ‹2 ‹sg. nom. puudub›› ‹pron›
kaht isikut vm. objekti ühe kokkukuuluva paarina tähistav määratlev asesõna. a. ‹substantiivselt›. Poeg ja tütar tulid mõlemad pühadeks koju. Vaadanud teineteisele otsa, puhkesid mõlemad naerma. Kumb on süüdi? – Eks mõlemad. Ma juba maksin meie mõlema eest. See oli neile mõlemale üllatus. Poegadele osteti mõlemale auto. Mingu üks teist, mõlemal ei tarvitse minna. Ta kiitis mõlemaid, nii meest kui naist. Sadagu lund või vihma või mõlemat, mõlemaid korraga. Pada sõimab katelt, ühed mustad (on) mõlemad. *.. palusid süüa ja, kui jätkub, ka uusi riideid. Mõlemaid anti neile häämeelega. J. Järv. b. ‹adjektiivselt›. Mõlemad tütred on juba täiskasvanud. Võttis mu mõlemast käest kinni. Lilli jätkus mõlemasse vaasi. Mõlemas sokis on augud. Leiba oli lõigatud pätsi mõlemast otsast. Mõlemal poolel on ses asjas omajagu õigust. Mõlemal korral ei olnud teda kodus. Mõlemal pool teed, mõlemat kätt on telliskivimajad. Mõlemat lehma ei jõua ületalve pidada. Mõlemad moodused on võimalikud.

mõõdu|kriips
teat. mõõtu tähistav joon millelgi (näit. mõõdupulgal)

nimi|sõna
keel olendit, eset, nähtust, üldmõistet vms. tähistav käändsõna, substantiiv. Käändsõnad jagunevad nimi-, omadus-, arv- ja asesõnadeks.

noot1 ‹noodi 21› ‹s›

1. muus helikõrgust ja -vältust tähistav noodikirja märk; teatava kõrguse ja kestusega heli. Noodi pea, vars, lipp. Ühe, kahe lipuga noot. Noodid ja pausid. Oskab lihtsat viisikest nootidena, nootides kirja panna. Pääsukesed telefonitraatidel nagu noodid noodijoonestikus. Mis noot see on, kas tunned seda nooti? Laula, mängi need noodid. Laulab täpselt, puhtalt, paneb iga noodi paika. Bassilaulja ei suuda nii kõrgeid noote võtta, tal kõlavad madalad noodid paremini. *Ta katsus muretult vilistada, takerdus aga juba esimeste nootide juures. A. Jakobson. || noodikiri, nooditekst; nooditrükis (noodileht, -raamat jms.). Kas ta nooti tunneb, noodist laulda, mängida oskab? Noote ümber kirjutama, paljundama, trükkima. Noote pole vaja, laulge peast. Orelikunstnikul oli kontserdil abiline nooti keeramas. Klaveri peal virn noote. Otsib noodi, lööb noodi lahti ja hakkab mängima. Orkestrandil on noodipult noodiga ees. Noote saab osta noodi- või raamatukauplusest.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|noot, kuueteistkümnendik|noot, pool|noot, täis|noot, veerandnoot.
2. (tunde)toon, (tunde)varjund. Tema hääles on mingi põlglik, irooniline, tige, ähvardav, kahjurõõmus, ärev, hell, enesekindel noot. Mitmes sõnavõtus oli kriitilisi noote. Ka rõõmupeol võib olla mingi nukker noot. Tema luuletustes on tunda saatusele alistumise noot. Vaidlus võtab üha käredamaid noote. *Ja ta hääles oli äkitselt mingi korralekutsuv ja käskiv heli, mingi ootamatult alistuma sundiv noot .. J. Kross.

number ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk. Araabia, Rooma numbrid. Laps tunneb juba numbreid, oskab numbreid kirjutada. Arv 36 märgitakse numbritega 3 ja 6. Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. Arv kirjutati suurte numbritega tahvlile. Fosforestseerivate numbritega kell. Metallist stantsitud, paberist väljalõigatud numbrid. || van kõnek numbriline hinne (näit. koolitunnistusel). *Olin halva numbri saanud, siis laitis, oli viis all, silitas peadki. H. Sergo. *Kui panen hindeks "4”, siis see tähendab minule, et õpilane on viletsavõitu, "3” on aga juba lootusetu number. G. Ernesaks.
2. mingis järjestuses, süsteemis, liigituses, loetelus, seerias v. sarjas millegi v. kellegi kohta märkiv arv ning selle kirjalik tähistus. Maja number on 6, korteri number 47, telefoni number 44 83 22. Passi, sõjaväepileti, töötõendi, õpinguraamatu, liikmekaardi, kviitungi number. Arve number on 04576. Number 10 all võistles meistritiitli kaitsja. Palati, lao, kaupluse, kioski, riietuskabiini, piletikassa number. Tänase „Sirbi” number on 1214. Auto, sõiduki, traktori, masina, jahipüssi, relva number. Kella, triikraua, pardli, raadioaparaadi number. || (standardset suurust, laadi, töörežiimi vm. märkides). Ülikonna, mantli, kleidi, pesu, päevasärgi, jalatsite, mütsi, kinnaste number. Niidi, lõnga numbrid. Mis number kaabut sa kannad? Karvamütse oli ainult õige suuri numbreid, väiksemad numbrid olid läbi müüdud. Kingad on kaks numbrit suured, loksuvad jalas. Hammasratastele sobiks number paksem määrdeõli. || piltl (hinnanguliselt). Looduskaitse probleem number üks 'esimene, kõige tähtsam probleem'. Soome suusahüppaja number üks, suusahüppajate esimene number 'silmapaistvaim, parim suusahüppaja'. Esimese numbri 'silmapaistev, tähelepandav(aim)' töömees, naljahammas, suli. Esimese numbri 'väga hea, parim' mets, küttepuu, põllumaa. *.. sest nullideks me teisi peame, / ja number üheks – iseend. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: aasta|number, kinga|number, korteri|number, krae|number, maja|number, matrikli|number, passi|number, saapa|number, seeria|number, siht|number, stardi|number, suurus|number, telefoninumber; võidu|number, õnnenumber.
3. teat. kindla numbriga ese, objekt v. isik. Helistasin mitu korda, aga number ei vasta, number on kinni. Number 10 läheneb finišile, teised suusatajad on kaugemal tagapool. Bussidest läheb number 1 Meriväljale, aga mis numbrid lähevad Mustamäele? Number 43 (kingad) on mulle väikesed. Number 40 niit, neljakümne numbri niit. || numbriline märk, silt, lipik, plaadike vm. Plekist, plastist number. Kinnitab numbri maja seinale, väravaposti külge, võistlusdressi rinnale. Riidehoius antakse number. Leedu numbriga auto. || leheke järjekorranumbriga (näit. arsti juurde pääsemiseks). Hommikul tuleb number ära võtta, kui soovid arsti juurde. Silmaarstile polnud enam numbreid, numbrid olid läbi. || (väljaüüritavate nummerdatud hotellitubade v. korterite kohta). Hotellis polnud ühtki vaba numbrit. Ühe-, kahetoaline number. Vannitoaga number. || nummerdatud üksikese, üksus mingist kogust. Muuseumil on fotosid üle kümne tuhande numbri. Akadeemiku personaalbibliograafias on ligi 400 numbrit. || sõj teat. kindlat ülesannet täitev võitleja näit. suurtükimeeskonnas. Sihtur, laadur jt. numbrid. Aega teenis ta suurtükiväes numbrina. || perioodika üksikväljaanne. „Eesti Päevalehe” laupäevane number. „Loomingu” septembrikuu number. See artikkel oli „Postimehe” 5. augusti numbris. Mul on 1980. aasta „Eesti Loodusest” üks number puudu. Seda ajakirja jõudis ilmuda ainult kümmekond numbrit.
▷ Liitsõnad: riidehoiu|number, rinnanumber; hotelli|number, luksusnumber; ajakirja|number, ajalehe|number, eri|number, esma|number, jõulu|number, kaksik|number, pühade|number, üksiknumber.
4. etteaste mingis (sega)eeskavas. Estraadikava iga number oli omaette pärl. Dresseeritud karud olid tsirkuse kõige menukam number. Kloun teadustas iga järgneva numbri. Eeskava jääb lühikeseks, oleks veel mõnda numbrit vaja. Mitmeid numbreid tuli korrata ning lisapalugi anda. || piltl kõnek temp, tükk, trikk; asi, lugu. Vilumatule on kosest allasõit riskantne number. Vanglast põgenemist üritada on keeruline ja kahtlane number. Loll, rumal number küll, et sa võtmed ära kaotasid. See number ei lähe sul läbi. See mees on omaette number, number omaette. Poliitika oli talle üsna tume, segane number. *Kõnemeloodiat jälgida on meile eestlastele üldse raske number. H. Saari. *Kadri ilus?! Nüüd leidsid numbri! Kõhn kui saelaud, pikk sorakas kui kolge! .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: estraadi|number, hiilge|number, jõu|number, laulu|number, leiva|number, löök|number, nalja|number, soolo|number, tantsu|number, tõmbenumber.

nuudi|päev
eesti rahvakalendris jõulude lõppu tähistav päev (7. v. 13. jaanuar)

ots|joon
sport mänguväljaku otsa tähistav joon, otsajoon. Lõi palli üle otsjoone.

paastu|maarjapäev
eesti rahvakalendris naiste talviste tubaste tööde lõppu tähistav päev, 25. märts. Paastumaarjapäevast algas keskhommiku pidamine.

palaviku|kõver
palaviku kulgu tähistav kõver tabelis. Haige palavikukõver tegi järsu hüppe ülespoole.

parda|tuli
laeva v. lennuki parrast tähistav värviline signaaltuli. Laev orienteerus ees sõitva laeva pardatulede järgi. Lennuki vilgutavad pardatuled paistavad kaugele.

paus ‹-i 21› ‹s›

1. vaheaeg, seisak, peatus, katkestus; puhke- v. vaikusehetk, soikeperiood. Hetkeline, lühike, pikk paus. Nädalaid kestev, aastatepikkune paus. Pausi pidama, tegema. Vestlusse tekkis piinlik paus. Pärast pisikest pausi töö jätkus. Rääkis aeglaselt ja sagedaste pausidega. Tegi kõnes mõjukaid, tähendusrikkaid pause. Ilusate ilmade tõttu polnud heinatöös pause. *„Oli see alles tants!” hingeldas Anne, kui .. muusikamehed kuulutasid veerandtunnilise pausi. L. Metsar. || keel peatus v. katkestus kõneprotsessis. Mõnede sõnade vahel on pausid, teised sulavad üldisse kõnevoolu.
▷ Liitsõnad: hingamis|paus, kohvi|paus, kunst|paus, kõne|paus, lõuna|paus, mõtte|paus, puhke|paus, põnevus|paus, suitsu|paus, sund|paus, söögi|paus, töö|paus, vahepaus.
2. muus ühe, mitme v. kõigi häälte v. muusikariistade ajutine vaikimine ühe v. mitme takti jooksul; selle vältust tähistav märk noodikirjas. Esimestele viiulitele tuli paus. Pauside suhteline vältus vastab helide vältusele.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|paus, kuueteistkümnendik|paus, pool|paus, täis|paus, veerandpaus.
3. meteor atmosfääri eri kihtide vaheline üleminekuala, siirdekiht
▷ Liitsõnad: meso|paus, strato|paus, tropopaus.

pausi|märk [-märgi]
muus pausi vältust tähistav märk noodikirjas

pere|märk [-märgi]
etn pärimuslik perekonna omandit tähistav märk. Peremärgiga puunõud. Sissepõletatud peremärgiga kirst. Vanad peremärkidega puuristid. Ruhnu rootslaste peremärgid. Peremärk lõigati tööriistadele, puunõudele, majaustele.

perfektiivne ‹-se 2› ‹adj›
keel lõpetatud tegevust tähistav; ant. imperfektiivne. Perfektiivse aspektiga verb.

pide|kaar
muus kahe kõrvuti asetseva ja võrdse kõrgusega heli ühendamist tähistav noodikirjamärk

piiri|joon
piiri (1. täh.) tähistav joon. Riikidevaheline piirijoon oma tulpade ja traataedadega. Riigipiir kulgeb nüüd mööda uut piirijoont. Peremehed läksid vaiade ja nööriga maadevahelist piirijoont tõmbama. | piltl. *Tõe ja fantaasia piirijoont puudutavad küsimused, mis minu ette kerkisid, olid põhimõtteliselt needsamad.. J. Kross.

piiri|kraav
(hrl. talu maavalduste) piiri tähistav kraav. Taludevaheline piirikraav.

piiri|märk [-märgi]
piiri tähistav ese vm. tähis maa-alade vahel. Looduslikud, kunstlikud piirimärgid. Talu piirimärgid. Krundi piirimärkideks on piirikivid, kupitsad, maasse löödud terastorud, vaiad jms. Pärast maatüki mõõdistamist pandi maha piirimärgid. Metsavalvetöötajad hoolitsevad ka metsamaade piirimärkide korrashoiu eest.

piiri|punkt

1. ametlik piiri ületamise koht riigipiiril. Piiripunktides toimub passi- ja tollikontroll. Nad saabusid Lätist Ikla piiripunkti kaudu. Eriolukorra tõttu suleti kõik piiripunktid.
2. millegi kulgemise, leviku piiri tähistav koht, objekt vms.; ka piltl. Tallinna linnasarase esialgse piiri tähistamiseks valiti piiripunktideks rändrahnud ja suured raudkivid. *Venestus võtab kiirema hoo. Just a. 1887 näib siin olevat selgemaks piiripunktiks. F. Tuglas.

piiri|tulp [-tulba]
piiri tähistav tulp. Riikide piire tähistavad vöödilised piiritulbad. Piiritulp linna piiril. | piltl. *Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kaks perioodi, kusjuures piiritulbaks on 1894. aasta. A. Vinkel.

piiri|tähis
piiri tähistav ese vm. objekt millegi vahel. Maavalduste piiritähised. Suurvesi viis ära linnriikidevahelised piiritähised.

pikendus|märk [-märgi]
hääliku suuremat kestust tähistav märk kirjas. Vanas kirjaviisis kasutati h-d pikendusmärgina: mah, sahtma (praegu maa, saatma).

pool|ümmargune
(ligilähedaselt) poolringikujuline. Poolümmargune nišš, laud, karp, torn, aken. Poolümmargune '5-ga lõppevat aastate arvu tähistav' sünnipäev, juubel.