[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

a [aa] ‹part a-d 14›

1. eesti tähestiku esimene täht; vastav häälik. Suur, väike a. A-d laps juba tundis. Tähtede õppimist alustatakse a-st. Lühike, pikk a.
2. (järjestuses esimese kohta). XIa (e. 11.a) tegi klassiõhtu. 10.a-s oli kontrolltöö. Kivi tn. 6a on tuba välja üürida.
3. muus la

alfa ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku esimene täht (Α, α)

b [bee] ‹part b-d 14›

1. eesti tähestiku teine täht; vastav häälik. Suur, väike b.
2. (järjestuses teise kohta). Xb (e. 10.b) tegi klassiõhtu. Metsa tänav 5b.
3. muus si-bemoll

beeta ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku teine täht (Β, β)

c [tsee] ‹part c-d 14›

1. ladina tähestiku kolmas täht (eesti tähestikus võõrtäht, hrl. märgib ts-i v. k-d). Suur, väike c.
2. (järjestuses kolmanda kohta). Neid on kolm rühma: A, B ja C. Xc (e. 10.c) klass.
3. muus do

d [dee] ‹part d-d 14›

1. eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike d.
2. (järjestuses neljanda kohta). Xd (e. 10.d) klass.
3. muus re

delta ‹6› ‹s›

1. kreeka tähestiku 4. täht (Δ, δ), vastab ladina d-le
2. geogr jõeharudest liigestatud settekuhjumisala jõesuudmes. Niiluse, Amazonase, Emajõe delta.

e [ee] ‹part e-d 14›

1. eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike e. Lühike, pikk e.
2. muus mi

f [eff] ‹f-i 21›

1. eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike f.
2. muus fa

g [gee] ‹part g-d 14›

1. eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike g.
2. muus sol

gamma1 ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku kolmas täht (Γ, γ)

hii ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku täht (Χ, χ)

i [ii] ‹part i-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike i. i punkt, pea. Lühike, pikk i. Nimetage i-ga algavaid sõnu.

j [jott] ‹j-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike j.

jätt ‹jäti 21› ‹s›
kirikuslaavi ja vana vene tähestiku tähe ѣ nimetus. *Peterson küsis, kuidas vene keeli jätt kirjutatakse.. O. Luts.

k [kaa] ‹part k-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike k.

ksii ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku täht (Ξ, ξ)

l [ell] ‹l-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike l. L-täht. l-i hääldamine. Palataliseeritud, kolmandas vältes l.

lambda ‹6› ‹s›
ladina tähestiku l-tähele vastav kreeka tähestiku täht (Λ, λ )

m [emm] ‹m-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike m.

müü ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku täht (M, μ)

n [enn] ‹n-i 21›

1. eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike n.
2. kasut. kellegi v. millegi nimetamata v. täpsustamata jäetava tähisena. Nimi pole oluline, ütleme härra N. Ajateenijad N. väeosast. N.N. 'tundmatu isik; see ja see teat. nimi'. aⁿ on aste, kus a on astme alus ja n astendaja.

nüü ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku täht (N, ν)

o [oo] ‹part o-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike o. Lühike, pikk o.

oomega ‹1› ‹s›
kreeka tähestiku viimane täht (Ω, ω), vastab ladina pikale o-le

p [pee] ‹part p-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike p.

pii2 ‹14› ‹s›

1. ladina p-tähele vastav kreeka tähestiku täht (Π, π)
2. mat (eukleidilises geomeetrias:) ringjoone pikkuse ja läbimõõdu suhtega võrduv irratsionaalarv (π = 3,14..)

psii ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku täht (Ψ, ψ), tähistab kaashäälikuühendit ps

q [kuu] ‹part q-d 14›
ladina tähestiku 17. täht (eesti tähestikus võõrtäht)

r [err; vanamoeliselt ka ärr] ‹r-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike r. Põristas rääkides r-i.

s [ess] ‹s-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike s. S on kõver kui kapsaraud. Sisisev, lai, lame s.

sigma ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku 18. täht (Σ, σ, ς), vastab ladina s-ile

š [šaa] ‹part š-d 14›
eesti tähestiku täht (esineb ainult võõrsõnades); vastav häälik. Suur, väike š.

z [zett] ‹z-i 21›
eesti tähestiku täht (esineb ainult võõrsõnades); häälikuna s-i variant. Suur, väike z.

ž [žee] ‹part. -d 14›
eesti tähestiku täht (esineb ainult võõrsõnades); häälikuna š variant. Suur, väike ž.

t [tee] ‹part t-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike t.

tau ‹14› ‹s›
kreeka tähestiku 19. täht (Τ, τ), vastab ladina t-le

teeta ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku 8. täht (Θ, θ), vastab ladina th-ühendile

tseeta ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku täht (Ζ, ζ)

tähestikuline ‹-se 5› ‹adj›
tähestiku järgi koostatud, asetatud vms., alfabeetiline, tähestik-. Tähestikuline kataloog, kartoteek, sõnastik. Märksõnad on esitatud tähestikulises järjekorras.

u [uu] ‹part u-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike u. Lühike, pikk u.

v [vee] ‹part v-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike v.

õ [õõ] ‹part õ-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike õ. Lühike, pikk õ.

ä [ää] ‹part ä-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike ä. Lühike, pikk, ülipikk ä. Ä-täht.

ö [öö] ‹part ö-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike ö. Lühike, pikk ö. Hääldab õ-d ö-na.

ü [üü] ‹part ü-d 14›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike ü. Lühike, pikk ü. Ü täpid olid ära jäänud.

x [iks] ‹x-i 21›
ladina tähestiku 23. täht (eesti tähestikus võõrtäht, kasutusel võõrsõnades ja võõrnimedes, hrl. märgib ks-i)

y [üpsilon v. igrek] ‹part. y-i 10 või part. y-it 2›
ladina tähestiku 24. täht (eesti tähestikus võõrtäht, märgib sõltuvalt keelest ü-d, i-d, ai-d vm.; vahel kirjutatakse eesti hrl. kirjanduslikes tekstides ü asemel y)