[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 66 artiklit

ammu|aegne
ammune. Meenutasime ammuaegseid lugusid. Oleme ammuaegsed tuttavad. Mu ammuaegne veendumus.

ammune-se 5 või -se 4› ‹adj
kaua aega tagasi toimunud, olnud, elanud vms. Ammused ajad, sündmused. Kunagi ammusel ajal kasvas siin ürgmets. Meenus ammune nali, ennustus. Imetleme ammuste meistrite kätetööd. Nii on see olnud ammust aega, ammu(se)st ajast peale. Ehe kuulub veelgi ammusemasse aega. || kauaaegne, pikka aega olnud v. kestnud. Mu ammune soov, unistus, igatsus. Ammuse kombe, traditsiooni kohaselt. Oleme ammused tuttavad, sõbrad. Poiste ammune sõprus. Rääkis oma ammusest haigusest.

appiadv
abiks, abistama, aitama. a. (töös, tegevuses). Läksime neile appi kartuleid võtma. Tulge appi, aidake kastid sisse tõsta. Asusime, ruttasime, tõttasime emale appi. Kutsume tuttavad appi kolima. Traktorit oleks appi vaja. Kui muidu ei saa, tuleb kavalus, vigurid appi võtta. Tule jumal, taevas appi (imestust, ehmatust, ebameeldivat üllatust v. pahameelt, nördimust väljendav hüüatus). Jumal appi (endisaegne jõudu sooviv tervitus). b. (hädaohu korral). Appi hüüdma, karjuma. Tulge appi, peksavad! Me läksime uppujale appi. Kui sõbrad on ohus, tuleb appi rutata. „Appi!” kiljatas naine. Appi! – Põleb!

ehkkikonj
möönev sidesõna; sün. kuigi, olgugi et, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mehed jätkasid tööd, ehkki hakkas sadama. Ma kartsin veidi, ehkki kartuseks polnud põhjust. Ta toetas veel lapsigi, ehkki ta enda majanduslik olukord polnud just kiita. Ta ei tunne korralikult linna, ehkki on seal aastaid elanud. Ta ei tulnud, ehkki lubas. Ehkki ta kedagi kaasa ei kutsunud, tormasid kõik talle järele. Ehkki ta on veel võrdlemisi noor mees, hakkavad juuksed meelekohtadel juba halliks tõmbuma. *Ta ei lähe mööda, ehkki me pole teab mis suured tuttavad, ja istub mu kõrvale. L. Promet.
2. alustab piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. Ta on suurte kogemustega mees, ehkki ilma erihariduseta. Ta tuli, ehkki hilinemisega. Need marjad on vitamiinirikkad, ehkki mitte kõige maitsvamad. Räägiti (ehkki seda eriti ei usutud), et ta olnud vanasti röövel. *Ja üks säärane salakõrts oli ka mamsel Siilivälja kodu, ehkki hoopis suurejoonelisem kui kõik teised. A. Jakobson.

enamastiadv
enamalt jaolt, suuremalt jaolt, suurelt osalt, peamiselt; tavaliselt, harilikult. Ilusad seened, enamasti kuuseriisikad. Ööd olid enamasti selged. Lumi on enamasti juba sulanud. Ta töötab enamasti kodus. Kaasalööjaid oli enamasti igast perest. Meie arvamused läksid enamasti lahku. Jalutan enamasti üksi. On enamasti heas tujus. Seltskond koosnes enamasti noortest. Külas olid kõik omavahel tuttavad, enamasti ka sugulased. *Labida-Joosep oli kaevanud siin ümberkaudu enamasti kõik kraavid .. M. Metsanurk.

enamik-miku, -mikku 30› ‹s
suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid. Rahva valdav enamik. See on enamiku arvamus, maitse. Enamik aspirantidest oskas hästi vene keelt. Mõnede näod olid tuttavad, enamikku nägin esmakordselt. Enamikul juhtudel. Reform puudutas enamikku tööstusharusid. Põllud on siin enamikus 'suuremalt jaolt' liivased. *Enamikule madrustest sai selgeks, et Murru ettepanek oli ainuõige .. H. Sergo.

endast|mõistetavus
(< as endastmõistetav). *Vaheajal tuli Rein säärase endastmõistetavusega Tiina juurde, nagu polekski nad pealiskaudsed tuttavad .. H. Pärli-Sillaots.

endine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. varem kellekski v. millekski olnud, varem kasutusel olnud, kunagine; ant. praegune. Endine õpetaja, direktor. Endised õpilased, sõbrad, tuttavad, naabrid. Tema endine abikaasa, naine, mees. Saare endised elanikud. Minu endine kodu. Sündis endises Kaagjärve vallas. Kool asus endises mõisamajas. Endised metsaalad, põllud. Endine maantee oli rohtu kasvanud. Endisel lagedal väljal on nüüd uued majad. Endised lubadused olid unustatud. Tema endisest ilust polnud palju säilinud. || varasemasse, möödunud aega kuuluv, muistne. Endised ajad, inimesed.
2. selline nagu varem, muutumatu. Elab endist viisi. Jättis abiellumisel endise nime. On oma endises jõus. Elu läks endist rada. Kõik jäi endiseks. Leidsin kodukoha eest endisena. *Peeter käis sageli Leena pool, kuid nende vahekord ei olnud enam endine. H. Sergo.

eo ipso
just seeläbi; iseenesest. *Nagu öeldud, elavad mõlemad lugupeetavad daamid meiega ühe koridori peal. Nii siis tuttavad eo ipso. R. Tiitus.

kokku heitma
van liituma, ühinema. *Tundus, nagu oleksid tuttavad, sugulased ja omaksed heitnud kokku tema vastu. A. H. Tammsaare. || (abieluks, seksuaalseks vahekorraks). *Kogu elu olen ma kasinuses elanud. Rohkem kui see üks kord pole ma naisega kokku heitnud.. E. Rannet.

helistama37

1. helisema panema; kellahelinaga märku andma. Helistasin mitu korda, enne kui uks avati. Krahv helistas kellukest ja teener astus sisse. Linna kirikud helistasid suurte pühade puhul kelli. | piltl. *Raha viija haistaks ju ise sellest halba ja helistaks külale. E. Vilde. || (kaunilt) kõlada laskma. Kannelt, laulu helistama. *Krõõt oli millalgi siin oma häält helistanud.. A. H. Tammsaare.
2. telefoneerima. Mulle helistati haiglast. Ta helistas töölt koju vennale. Kas ma tohin siit helistada? Helistasin ette, et saabun õhtuse lennukiga. Helistasin läbi kõik tuttavad. Helistage välja kiirabi.

hell-a 22› ‹adj

1. täis armastust, õrnust, hellitav, õrn; sooje tundeid tekitav. Hell ema. Hella hingega, südamega inimene. Kellegi vastu hell olema. Põetaja hell hääl. Hell naeratus näol. Elleni ilme, pilk muutus hellaks. Ta lohutas last hellade sõnadega. Mind ümbritseb kõige hellem hoolitsus. Hell meenutus, mälestus, nukrus, tunne. *Nii hella liigutusega kompab vahest ema oma palavikuhaige lapse pead. L. Kibuvits. *..aga tuttavad nimed ja paigad on südamele hellad. L. Vaher. | (loodusnähtuste kohta). Päikese hell paiste. Lõunatuul oli mahe ja hell.
▷ Liitsõnad: tundehell.
2. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundlik; puudutamisel valus, valulik. Päikesest hell nahk. Hapudest marjadest hellad hambad. Jalad on käimisest, tantsimisest päris hellad. Peopesad on tööst hellad. Küürutamine võttis selja hellaks. Ere valgus teeb silmad hellaks. *Sammun läbi tuttavate tänavate, kõrvad hellad veetavate raudlattide kolinast.. B. Alver. || loomult õrn, valukartlik v. vähe vastupidav. Külmetuse, tuuletõmbuse, valu suhtes hell. Ühe inimese närvisüsteem on hellem kui teise oma.
▷ Liitsõnad: külma|hell, valuhell.
3. psüühilise ärrituse suhtes tundlik; kergesti solvuv. Hell õiglustunne. Kriitika suhtes oli ta haiglaselt hell. Pilke, naeru suhtes hell. Etteheited ja solvangud olid poisi üsna hellaks teinud. Kuulujuttude suhtes oli ta kõige hellem. Hell asi, koht, paik, küsimus 'kedagi valusalt puudutav, delikaatset, ettevaatlikku lähenemist nõudev asi, küsimus'. *Torge jõudis kibedamalt pärale, kui Killustik aimata võis, sest Jull oli nendes küsimustes imelikult hell. E. Rannet.

igi|ammune
väga ammune. Igiammusel ajal. Oleme igiammused tuttavad.

igi|vana

1. väga vana. Igivana eit, rauk, tamm. Igivana maja, linn, autoloks. Igivana tädilt saadud seelik.
2. väga ammune; ammu tuntud. Igivana komme, meretava, kõnekäänd, tarkus, võte. Oleme igivanad tuttavad, sõbrad. Nende vaen on igivana. Kordus igivana lugu. *Loodus käib oma igivana rada ega küsi midagi inimese väsimusest. M. Traat. || ajaliselt väga kauge, väga kaugesse aega kuuluv, muistne. See juhtus igivanal ajal. Eestlased on igivanast ajast peale tuntud julgete meremeestena.

ise|keskisadv
omavahel. Arutati, räägiti, riieldi isekeskis. Lapsed sosistasid midagi isekeskis. Kuidas nad isekeskis sobivad? Nad olid isekeskis tuttavad. Noored tahtsid isekeskis olla.

isiklikultadv

1. ise, omas isikus; vahetult, teiste vahenduseta. Midagi isiklikult kogema, kaasa tegema. Millestki isiklikult osa võtma. Ukse avas kirjanik isiklikult. Auto kuulub mulle isiklikult. Nägin seda isiklikult, oma silmaga. Tunnen Peetrit isiklikult. Kiri tuleb talle isiklikult üle anda. Me pole isiklikult tuttavad. Tahan temaga isiklikult kohtuda.
2. hrv isikuna, isikusse puutuvalt. Talupojad kuulutati isiklikult vabaks. Kedagi isiklikult solvama.

läbi jooksma

1. (kiiresti) läbima v. läbistama. Jooksin küla vahelt kiiresti läbi. Jooksin ikka 10 km läbi. Kuul oli reiest läbi jooksnud. Talli tagant jookseb läbi jõgi. Peast jooksis üks mõte läbi.
2. kedagi v. mingit kohta kiiresti külastama. Enne ärasõitu jooksin veel sõbranna poolt, poest, näituselt läbi. Naine jooksis ruttu kõik kauplused, tuttavad läbi.
3. vihma läbi laskma. Katus jookseb läbi. Suure vihmaga hakkas telk läbi jooksma.

kokku jooma
kellegi terviseks vastastikku klaase tõstes (ja kokku lüües) vägijooke tarvitama. *Ikka järjest ja järjest tulid sõbrad ja tuttavad ja tahtsid kokku juua peigmehega. R. Roht.

korraltadv

1. korrapealt, otsekohe, jalamaid. Ta ei taibanud korralt, milles on asi. *..läheb korralt käsitsi kallale, kui saab vihaseks. M. Mõtslane. *Meil oli kogu see aeg, millest rääkida; olime korralt kui vanad tuttavad.. M. Metsanurk.
2. murd ühe korraga. *Ta käes oli suur kadakane lüpsik, milles loksus paari toobi osa lahjat piima. Rohkem talu kolm väikest lehma korralt ei andnud. J. Vorms.

krutsik-u 2› ‹s
kõnek
1. õngekonks. Kala, ahven haaras krutsiku suhu.
2. krutski. Poiss on krutsikuid täis. *Kiir püüab [rabelemisel] üht kui teist jalga abiks võtta, kuid need krutsikud on Tootsil juba koolipõlvest saadik tuttavad. O. Luts.

kurameerima42
kellegagi tõsisemalt flirtima; vastassugupoolega armusuhetes olema, armatsema. Tüdruk armastab kurameerida. Ta kurameerib korraga mitme tüdrukuga. Nad kurameerisid enne abiellumist kaks, mitu aastat. Peol sai tantsida ja veidi kurameerida. Ta kurameeris sinuga kergelt terve õhtu. *Me olime ainult head tuttavad, kurameerinud polnud me kunagi. J. Peegel.

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

ligem-a 2› ‹adj
(< komp ligida); sün. lähem. Meie ligemad naabrid. Ligemas ja kaugemas ümbruses. Ligemasse raudteejaama on viis kilomeetrit. Siit on Tartu ligem kui Viljandi. Kolisime alevisse, et lastel oleks ligem koolis käia. Meilt on randa ligem kui teie juurest. Ligem tulevik, minevik. Tulen (kõige) ligemal ajal, võimalusel. Ligemail aastail pole uue teatrimaja ehitamist ette näha. Kutsus ligemad omaksed ja tuttavad sünnipäevale. Oleme teretuttavad, ligemaid suhteid meil pole. Ema on lapsele kõige ligem. *Kui sinu ligematest keegi sureb või sa ise kaod .. J. Luiga. || täpsem, põhjalikum, üksikasjalikum. Asja ligem uurimine peaks tooma selgust. Jaan on kõigile nii hästi tuntud, et ligem tutvustamine oleks ülearune. Oleks vaja veidi ligemat informatsiooni. *.. sest et Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid [poenaisel] pidemed. K. A. Hindrey.

loogamus-e 5› ‹s
hrv kummardus, koogutus. *Näe, pillub naistele „prouasid” ja tüdrukutele „preilisid” .., oskab raha eest tänada ja peenemaile loogamustki teha. E. Vilde. *Orvi tundis ennast üsna hästi, kui tuttavad uksehoidjad neid teatraalsete loogamustega vastu võtsid .. A. Beekman.

lõugutama37

1. etn linavarsi lõugutiga murdma
2. (tagaselja) vatrama, latrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v. häbematult rääkima. Paljugi mis külanaised, irvhambad lõugutavad! Lõugutatakse, et seal peres tulevat pulmad ja varrud koos. Jõudsime kohvikus kõik tuttavad, päevasündmused läbi lõugutada. *Nüüd nad naeravad ja lõugutavad seal vanade peremeeste kallal. J. Mändmets.

läbi
I.prep postp
1.hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2.postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3.prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4.postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II.adv› ‹hrl. ühendverbi osana
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

lähedalt
I.adv› ant. kaugelt
1. lühikese vahemaa tagant. Külalisi saabus lähedalt ja kaugelt. Ma polnud põtra varem nii lähedalt näinud. Alles lähedalt tundsin ta ära. *Virutas kiviga, ja nii lähedalt läks, et oleks peaaegu mu otsmikule käinud. F. Tuglas (tlk).
2. lühikese ajavahemiku tagant. Selle kohta võib ajaloost näiteid tuua lähedalt ja kaugelt.
3. (muude suhete kohta). Oleme lähedalt sugulased, tuttavad. Pole nendega lähedalt kokku puutunud, läbi käinud.
II.postp› [gen] kellegi v. millegi juurest lühikese vahemaa tagant. Seeni leidsime lepikust suure kivi lähedalt. Auto sõitis minu lähedalt mööda. Ta on Tartu lähedalt pärit.

lühike(ne)-se 5 komp lühem superl kõige lühem e. lühim› ‹adj
ant. hrl. pikk
1. suhteliselt väikese pikkuse v. ulatusega. Lühike mees, naine. Ta on minust lühem. Lühikest kasvu poiss. Lühikesed sääred, jalad, sõrmed. Lühike kael. Moekalt lühike kleit, seelik. Käib suvel lühikeste pükstega. Tahan osta lühikeste varrukatega pluusi. Need püksid on sulle (säärest) lühikesed. Kasvajale lapsele jäävad riided ruttu lühikeseks. Lõika juuksed lühemaks. Lühike vorstijupp. Lühike vahemaa, lennuliin. Juhatas mulle lühima tee bussipeatusse. Seda lühikest maad võib ka jala käia. Lühike artikkel, kirjutis, jutustus. Lühikesed jõulised aerutõmbed. Olen lühikese nägemisega 'lühinägelik'. Valel on lühikesed jalad. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. *Elna samm on lühike, kiire ja kuuldamatu. H. Sergo.
2. suhteliselt väikese kestusega. Lühike suveöö, sügispäev. Päevad hakkavad lühemaks jääma. Elu, suvi on lühike, üürike. Lühike õnn, rõõm. Lühike haugatus, naer. Olen lühikese unega. Lühike peatus. Lühike 'põgus' pilk. Lühikesed vokaalid. Lühikese ajaga on palju ära tehtud. Oleme alles lühikest aega tuttavad.
3. napisõnaline, lakooniline. Lühike vastus, hinnang, otsus. Ta on lühikese jutuga mees. *Ta seletas lühikese poriseva sõnaga, mis tüdrukul oodata ja teha olevat .. E. Vilde.
4. äkiline, järsk. Kes vaenlase kätte langes, sellele tehti lühike lõpp – lasti maha. *„Sinuga on lugu lühike,” ütles Mihkel seale, „sul võtame jõuluks hinge välja.” H. Lehiste.
5. küündimatu, vähene. Lühikese aruga, mõtlemisega inimesed ei näe tänasest päevast kaugemale. Naisterahval öeldi olevat pikad juuksed ja lühike aru, taip. *Kui lühike on järelpõlvede mälu! Kui vähe peab see midagi konkreetset kinni! F. Tuglas. *Lühikese mõistusega poja pärast oli teda juba küllalt pilgatud. A. Viirlaid.

manama37

1. folkl sõnadega, lausudes nõiduma. Manatark olevat esivanemate vaime välja mananud. Libahundiks manatud neiu. Nõid mananud kepi ussiks, tõbesid vaenlaste kaela. Mees jäi liikumatult seisma nagu kohale manatud. *Soome ja karjala loitsudes manatakse kivisse eriti mitmesuguseid haigusi, s.o. nende deemoneid ja muid kurje vaime. A. Annist.
2. piltl kujutlusse, vaimusilma ette äratama; (ilmet vm.) esile kutsuma. Püüdsin endale uuesti silma ette manada vanemaid, lapsepõlve, raskeid sõja-aastaid. „Tasuja” manab meie ette pilte esiisade võitlusest. Vana kirstu tuttavad lõhnad manavad esile kaugeid mälestusi. Manab näole tõsise, ametliku ilme, lahke naeratuse, virila muige. Manasin ette kaastundliku näo. Püüab oma häälde manada sõbralikkust. *Dramatiseeringu lavastas sedapuhku P. Põldroos, kes oskas vilunud käega esile manada jõulisi massistseene. O. Kuningas.
3. kiruma, vanduma, siunama, needma. Manab rasket elu, õnnetut saatust, okupante ja nende käsilasi. Manas oma miniat, ämma, lapsi, naabreid. Manas oma joodikut meest veel hauapõhjagi (järele). Manab oma viletsat autoloksu. Mitmed manasid teda sõnamurdlikkuse, oskamatuse, saamatuse pärast. Vanamees hakkas, kukkus suure häälega manama. Suu ees naeratab libedalt, tagaselja manab ja neab. Mis sa sest Aadust nii väga manad! *Oli ainult kuulnud teda manavat mehi tobudeks, kellest targem olevat eemale hoida. R. Sirge. *„Tont võtku,” manab noor peremees, „kuhu jäi siis Lible? ..” O. Luts.

mees|sõber
meessoost sõber. Maia meessõbrad ja -tuttavad. *Kas tead, Karin, sa peaksid endale leidma mõne meessõbra, oled juba peaaegu kakskümmend .. E. Toona.

munsterdama37

1. mer munsterrolli märkima, laevale tööle vormistama. Poiss munsterdati laeva madruseks, jungaks. Tal õnnestus end laevale munsterdada. Kapten munsterdas Hamburgis mitu uut meest peale. Vanadest merekarudest munsterdatud meeskond. || kõnek ametisse, koha peale sokutama. On oma tuttavad ja sõbrad soojadele kohtadele munsterdanud.
2. van rividrilli, utsinat tegema; drillima, utsitama. *.. et teisel pool kõrget mäge suurel lagedal üks rügement soldateid munsterdamas olnud. F. R. Kreutzwald. *See oli salongipeniks välja munsterdatud karjakrants .. A. Murakin (tlk).
3. kõnek midagi v. mingisuguseks tegema, sättima, munserdama (1. täh.) Poiss olevat naaberküla tüdrukule lapse munsterdanud. *.. kes siis ei tea, et ta oma ise haigeks munsterdas ja sedaviisi sõjast lahti sai. A. Jakobson. *Tulija oli küll end pulmapeoks välja munsterdanud .. A. Murakin (tlk).

nime|pidiadv
nimeliselt, nime järgi (näit. teadma, mainima). Nägu on tuttav, aga nimepidi ma teda ei tea. Arvustuses kedagi nimepidi ei mainitud. Teab nimepidi kõiki tuntumaid kergejõustiklasi. Keegi hüüdis mind nimepidi. Nimepidi tuttavad kohad, aga käinud ma seal ei ole. Kui väheseid taimi me tunneme nimepidi! *Ära nimeta, latseke, ära nimeta [hunti] nimepidi! Metsakutsu saab kurjaks! A. Kitzberg. *Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid .. L. Meri. || nime poolest, nimeliselt, vormiliselt (mitte tegelikult). Ta on olnud oma lastele ainult nimepidi isaks. *Siin musta mandri lävel, kus palavus kõik kired üles kütab ja seadus on üksnes nimepidi seaduseks .. R. Sirge.

nägupidiadv

1. näo, välimuse järgi. Tean, tunnen teda nägupidi. Nägupidi mäletan kõiki, aga nimed on ununenud. Poemüüjad on mulle nägupidi tuttavad. | piltl. *.. kodumaiseid taimi tundsin nägupidi – nime oskasin öelda vähestele. A. Marvet.
2. näoga vastu. Kukkus nägupidi lumme. Toetus nägupidi mehe rinnale ning vappus nutust. *Laine virutas ta otseti jalust maha ja vedas taganeva vooga nägupidi mööda liivapõhja endaga kaasa. V. Beekman.

ogarus-e 5› ‹s
(< as ogar); ogar tegu, mõte vms. Olen ogaruseni armunud. Sinu plaan on lausa, selge, täielik ogarus! Sellist ogarust kuulen esimest korda. Jäta ükskord oma ogarused! *.. priske, elujõuline tüdruk oli ja jäi nõdrameelseks, kelle ogarust kasutasid nüüd ta endised tuttavad ja sõbrannad .. A. Jakobson.

omaillat -sse 8
I.pron
1.hrl. käändumata esineb possessiivse atribuudina objekti, adverbiaali v. atribuudi eesviitab sama lause (elusale) subjektile; näitab, et põhisõnaga tähistatud asi, olend v. nähtus kuulub tegevuse subjektile. Ta peseb oma pead, nägu. Söö oma kõht täis! Talitse oma suud! Laulja peab oma häält hoidma. Oma südames oli ta sellega nõus. Laps tegi oma näpule haiget. Ta külastas oma sugulasi. Isa oma pojaga. Ema armastus oma laste vastu. Tal on mure oma lapse pärast. Oma sõpru ja vaenlasi ei unustata niipea. Ta on oma 65 eluaasta kohta väga reibas. Ta on oma elu hästi elanud. Siin leidis ta oma surma. Tema oma jonni ei jäta. Ta saavutas oma eesmärgi. Tihased laulavad oma kevadelaulu. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Lapsed tegid oma tegemisi. Ta on praegu oma parimas eas. Ja mina oma lihtsameelsuses uskusin teda. Mineja paistis kogu oma pikkuses. Ta on oma erialal väga tubli. Oma õnnetuseks oli ta liiga vara kohale jõudnud. Ta on oma eluga, tööga rahul. Ta tüütas meid oma alatise virisemisega. Ära kelgi oma tarkusega! Mine metsa oma jutuga! Tal on tulnud oma elus palju vaeva näha. Nooruses ei anta endale sageli oma tegudest aru. Võta oma kott! Ta ehitas oma maja metsa äärde. Näidend oli kaotanud oma aktuaalsuse. Müra saavutas oma suurima tugevuse. Väikelinn elab oma harilikku elu. Laul võttis kuulajad oma võimusesse. Öö astus oma õigustesse. Laev seisab oma täies ilus. Jutt mõjub oma lühidusega. Meri oma võimsusega hirmutas meid. Igaüks on ise oma õnne sepp. ||käänduvanavan. Oma(st) arust 'enese arvates' pole ma talle halvasti ütelnud. *Andres oli siis omad suured nutud väljal kivi ääres nutnud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: iseoma.
2. hrl. koos genitiivatribuudiga viitab substantiivi kordamist vältides asjale, olendile v. nähtusele, mis kuulub kellelegi v. millelegi v. pärineb kelleltki v. kuskilt. a. (kõne all on mitu isikut v. asja). Peetri nägu on mustem kui Jaani oma. Minu lapsed on sinu omadega tülis. Rooside lõhn segunes jasmiinide omaga. Teiste tegelaste nimede hulgas oli ka tema oma. Siinsed olud pole meie omadega võrreldavad. Söödi lambaliha, vähem sea ja looma oma. Kingadest oli müügil Austria omi. Tema kott oli tühjaks söödud, aga minu omast polnud võetud. Eelistab kodutoitu söökla omale. Püüdis kätt poisi omast vabastada. Tema pilk kohtus minu omaga. *.. Nurme armastusluule erineb Underi omast täielikult. P. Viiding. b. (kõne all on üks isik v. asi). Raamat on poisi oma. Allkiri oli täiesti tema oma. Käekiri osutus süüaluse omaks. *Silmad oli Anupeetri Teele omad. H. Sergo. *Kahest koolimaja korstnast suitseb üks – elukorteri oma. M. Traat.
3. esineb verbi käänduva laiendina refleksiivpronoomeni enese v. enda asemel. Ta ostab omale kingad. Ema võttis lapse omale sülle. Tahtis tüdrukut omale naiseks. Ta kiskus omal mütsi peast. Võta see asi oma peale. Ta vaatas oma ümber. Peremees võttis juhtimise oma kätte. Tal on küüned oma poole. Täna on neil korter oma päralt. *No kuidas siis teie oma pool elate? Juh. Liiv.
4. esineb noomeni käänduva laiendina determinatiivpronoomeni ise asemel. See on su oma süü. Mine sina, mul omal pole aega. Ka talle omale meeldis see pilt rohkem. Need on ta oma korjatud marjad. Oma teada, oma arvates on tal õigus.
II.adj
1. väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane. Siin on kõik nii koduselt oma. Ta on mulle läbi ja läbi oma. Olin talus juba täiesti oma inimene. Uudissõnad said ruttu omaks. Ikka rohkem said abikaasad teineteisele omaks. Need kingad on algusest peale omad 'mugavad nagu kaua kantud'. *Marie oskas ruttu omaks inimeseks saada. L. Vaher. *Maasi kui omam liikus ees. E. Tennov. || samasse perekonda vm. kitsasse kollektiivi kuuluv. Peale oma inimeste olid ka mõned tuttavad. Sünnipäeval olid ainult omad inimesed, võõraid ei kutsutud. Töö sai tehtud omade inimestega. Kes seal on, kas oma või võõras? Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad. || usaldusväärne, omasugune, vandeseltslaslik. Juhataja on meil oma semu. Võite julgelt rääkida, siin on kõik omad poisid. Vallavanem pidas teda omaks meheks. || kohalik, kodune. Armastab kasutada võõrsõnade asemel oma sõnu. Oma kandi, nurga inimene. Need pole importtooted, vaid omad. Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
2. mingi teatud, teistest erinev, (kellelegi v. millelegi) vastav, iseloomulik, kohane. Oma võlu on selleski muusikas. Igal mängul on omad seadused. See on omas laadis huvitav töö. Lapsed rääkisid igaüks omas pudikeeles. Iga asi tuleb omal ajal. Igaüks lõbutses omal kombel, omal viisil. Oma näoga elamurajoon. Igal plaanil olid omad puudused. Kumbki ajab oma joru, joont. Mõte käib omi radu. Küll ta ükskord omad vitsad kätte saab. Trükikojas on palju oma ala meistreid. Ta saavutas oma kaalus esikoha. Las iga kingsepp jääda oma liistude juurde. Igal linnul oma laul. Igal oinal oma mihklipäev.
3. isiklik, kellelegi kuuluv. See on tema esimene oma raha. Oma elamine on tema jaoks kõige tähtsam. Kas sul oma arvamust polegi? Peeter oli ju ta oma poeg, mitte võõras. Jutusta oma sõnadega! Vangide hulgas oli ka oma riietes mehi. Kõik on tal laenatud, miski pole päris oma. Laps ei oska veel vahet teha, mis oma, mis võõras. Too mees meeldis talle rohkem kui oma mees. Oma asi! Seened on parimad nende omas mahlas. Maksis kahju omast taskust välja. Tegi seda omast heast tahtmisest. Ta sõidab omal kulul, omal algatusel, omal riisikol. Haige liigub juba omal jalal. Mõtle oma peaga! Seda tahaks oma silmaga näha, oma kõrvaga kuulda, oma käega katsuda. On viletsust omal nahal tunda saanud. Lahkus töölt omal soovil. Ta sõi omas leivas, omalt laualt, oma toitu. Tal on omad asjad ajada. Üht talledest võid omaks pidada. Omad vitsad peksavad. Oma tuba, oma luba. Oma särk on ihule kõige lähemal. Oma ase, pehme ase. Parem ikka oma sitsisärk kui laenatud siidisärk. *Aga piibupops, tubakatops ja naisenops – need olgu omad! H. Raudsepp. *Õigus omal maalapil seista ja end peremehena tunda oli isal täielikult. R. Sirge. | omalt poolt enda nimel, isikliku panusena; vahel rõhutavalt-vastandavalt ilma erilise tähenduseta. Tüdruk viskas ka omalt poolt oksakese tulle. Ta tegi omalt poolt kaks ettepanekut. Ta ei julgenud omalt poolt midagi öelda. Peeter omalt poolt ei saanud millestki aru.
III.s
1. keegi v. miski kellelegi kuuluv. a. omand, vara vms. Omast ilma jääma. Oma taga nõudma. Meile pole laenu vaja, meie ajame omaga läbi, tuleme omadega välja. Tema on alati omast kümne küünega kinni hoidnud. Mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma. Tema teise oma ei puutu. Võta ja hoia kui oma. Mis hammaste taga, on oma. b. oma seisukoht, arvamus, tahtmine v. nõudmine. Öelgu teised mis tahes, tema oma ei jäta, ajab ikka oma. Tema juba omast ei tagane. Mõlemad jäid oma juurde (kindlaks). Mina räägin oma, nemad raiuvad oma. Ta oli oma saanud ja läks rahunenult koju. c. oma osa. Lähme sööma, kõht nõuab oma. Väsimus nõudis oma, nii et laps jäi mängu juurde magama. *Peale seda pidi armastusele tulema vaheaeg, sest elu nõudis oma. A. H. Tammsaare. *Rohke töö ja mitmesugused mured tegid oma. Lauluisa tervis halvenes.. A. Ivask. d.pl.toimingud, tööd, asjad. Väike etleja läks omadega sassi, viltu, rappa. Kui oled omadega valmis, hakkame minema. Oleme omadega jälle jännis, jännist väljas. On osanud alati omadega puhtalt välja tulla. *.. [poisid] pidid ise omadega hakkama saama. A. Alas (tlk).
2.koos possessiivse genitiivatribuudiga›. a.pl.mingisse kollektiivi kuuluvad inimesed. Raja, Kõrboja omad. Uhe omad käisid meil. Kas sa Tuule omi tunned? Naabri omad läksid juba heinale. Sepa omad on möldri omadega tülis. Meie omad on kõik pulmas. Vabriku omadel on täna pidu. „Kalevi” omad võitsid. b.sg.mingi kollektiivi liige (hrl. peremehe v. abikaasa kohta). Raja oma hakkab uut maja ehitama. Liine omal on kuldsed käed. *Meie oma ütleb teravusi teie omale ja teie oma jälle meie omale .. M. Mõtslane.
3.pl., ilma possessiivse genitiivatribuudita›. a. sama kollektiivi liikmed; omaksed, mõtte-, aatekaaslased; ant. võõrad. Omadega ei maksa tülli minna. Omade peale koer ei haugu. Omade asi, küll lepivad ära. Terve klass tuli omadele pöialt hoidma. Hea on vahel omadega mõtteid vahetada. *Võik hirnub. Kaugelt vastus kajab. / Näe, omi igatseb ka loom! D. Vaarandi. b. samal poolel või(s)tlevad inimesed; ant. vaenlased, vastased. Luuraja jõudis läbi rindejoone omade juurde. Varumängijad ergutasid omasid.

oma|vaheladv

1. vastastikku üksteisega v. teineteisega. Peame asja omavahel kokku leppima. Nad on omavahel pahuksis, tülis, tülitsevad omavahel. Nad on omavahel head sõbrad, tuttavad. Saak jagati omavahel ära. Nende lapsed on omavahel äravahetamiseni sarnased. Vahetasid omavahel andmeid, kirju, mütsid, istekohad. Puutuvad omavahel tihti kokku. Arstid kasutasid omavahel ladinakeelseid termineid, millest haige aru ei saanud. Käigud olid omavahel ühendatud. Õiel on omavahel kokkukasvanud kroonlehed. Lõngad läksid omavahel sassi, keerdu. Nii erinevaid nähtusi ei saa omavahel võrrelda. Sirged on omavahel paralleelsed, 45-kraadise nurga all. Nende ringide pindalad suhtuvad omavahel nagu 1:2:3. Omavahel sobivad, sobimatud värvitoonid.
2. kellegagi omaette, ilma teiste juuresoleku v. osavõtuta. Noored tahavad omavahel olla. Oleme siin sinuga täiesti omavahel. Poistega omavahel olles kipub Ants laiutama. Ma lähen ära, kui te omavahel rääkida tahate. Sünnipäev peeti perekonnas päris omavahel ilma ühegi külaliseta. || (usalduslikkust rõhutades). Omavahel öeldes on olukord täbar. (Olgu) omavahel öeldud, omavahel öelda – ta paistab natuke imelik. Omavahel rääkida on ta üle pea võlgades.

paik1paiga 23› ‹s

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5.ainsuse kohakäänetes adverbilaadseltmärgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

peie|pidu
peied. Korraldati, tehti kombekohane peiepidu. Peiepeost võtsid osa sugulased ja tuttavad.

põgusaltadv
a. korraks, hetkeks, lühikest aega. Libistasin pilgu põgusalt üle toa. Põgusalt peatuma, kellegagi kokku saama. Põgusalt hinge tõmbama. Teda on põgusalt nähtud. Mõtlesin sellele üsna põgusalt. Ta on põgusalt ka ehitusel töötanud. b. lühidalt ja pinnaliselt, möödaminnes. Põgusalt käsitlema, kirjeldama, tutvustama. Olen seda raamatut põgusalt sirvinud. Siinset ravimuda on vaid põgusalt uuritud. Olime üksnes põgusalt tuttavad. Linnaga põgusalt tutvuma. c. kergelt, vaevu. Põgusalt muigama, naeratama, tukastama. Ta riivas põgusalt tüdruku õlga. Põgusalt puudutama.

põline-se 4› ‹adj

1. väga vana, iidne, inimpõlvi kestnud, muistseisse aegadesse ulatuv, vanadest aegadest pärit. Põlised metsad, laaned. Põline pärn, tamm. Pargi põlised puud. Põline kuusik, park. Põline asulakoht, küla, linn. Siin on olnud meie suguvõsa põline eluase. Küttimist tuntakse põlistest aegadest. Põline paadimaterjal on mänd. Põlised kombed, tavad, rituaalid. Meie esivanemate põlised uskumused. Põlised kultuurisuhted naaberrahvaste vahel. Geomeetriline ornament on eesti rahvustikandis põlisem kui taimornament. Ta põlvneb, pärineb põlisest aadlisoost. Sõnavara põline osa. Inimkonna põlised unistused. Eestlase põline jonn. || päritolult, esivanemate poolest; kaua kuskil elanud v. kellenagi tegutsenud. Nad on põlised Lõuna-Eesti põllumehed. Olen põline siitkandi inimene. Sisserändajad ja põlised elanikud. Põline tartlane, saarlane. Tema omaksed on kõik põlised kalurid. Põline maamees, linnalaps, randlane. Põline tööline, metsamees. || ammune, kauaaegne. Nad on põlised tuttavad, sõbrad, vihavaenlased. *Kaasik ei olnud põline õpilane selles koolis, ta oli tulnud siia eelviimasesse klassi. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: igipõline.
2. alatine, tähtajatu; igavene. Vasallile põliseks kasutamiseks kingitud maad. Parunitiitel on pärilik ja põline. Põline ori. Temast arvatakse, et ta jääb põliseks poissmeheks, vanatüdrukuks. Põllumees põline rikas, ametmees ajuti rikas. *Näen sind vahtide vahel viidavat põliseks ajaks vangi. F. Tuglas. || kaua kestev, püsiv, vastupidav. Sild, tamm ehitati põline. Laev, paat sai tõepoolest põline.
▷ Liitsõnad: elupõline.

ramm-u 21› ‹s

1. kehaline jõud, jaks. Inimese ramm. Käsivarte, lihaste ramm. Hobuste, härgade ramm hakkas lõppema. Ta on suure, kange rammuga mees. Ainult toore rammuga toime ei tule, on ka kavalust vaja. Et seda kivi tõsta, peab olema küll karu ramm. Pani kallaletungijale viimse rammuga vastu. Tööd tuli teha täie rammuga. Poiss oli sellises eas ja rammus, et ükski töö polnud talle raske. Rammust tal juba puudu ei tule! Las ma puhkan natuke, kogun rammu! Tundis endas rammu kasvavat, kahanevat. Katsuti rammu maadluses ja vägikaika vedamises. Ta on sinust rammu poolest üle. Veel on ihus, käte sees rammu. Tundis, et ramm hakkas ihust, jalgadest kaduma. *Tänini oli Eespere Tagaperest rammuga ikka üle käinud, oli see ramm meestes, sõnnides või jäärades. A. H. Tammsaare. *Ega suurtee ääres pole seda põllumaad, mis siin. Sula liivasoss. Siin sinine savi annab rammu. A. Mägi. | (vananevas kasutuses sõjajõu kohta). *„Kas ka palju rammu kaasa tõid?” päriti. – „Nõndapalju kui minuga liitus – üle kolmesaja mehe jõudis pärale.” E. Kippel. | piltl. Tormi ramm hakkas raugema. Meri möllas täies rammus. *.. iga suutäiega kahanes pahameele ramm. R. Kõvamees. *.. muidu, Olovernes, on see rahvas võitmatu ja tema tõrkumist ei murra maapealne ramm. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: elu|ramm, ihu|ramm, karu|ramm, keha|ramm, käte|ramm, meheramm.
2. kõnek (hrl. loomade kohta:) rammusus, lihavus. Lehm paranes ja hakkas rammu võtma. Sead söövad hästi ja lähevad ruttu rammu. *Võetakse [lehm] ära karjast, katsutakse nuumata, kuid visa on tulema ta ramm ning kondisena ta siis tapetaksegi. A. Hint.
3. kõnek väetis, väetav aine (eriti sõnniku kohta). Põld, aed tahab rammu saada. Marjapõõsastele ja viljapuudele tuleb sügisel rammu anda. Sõnnikut ei jätkunud kõikide põldude rammuks. *.. ja tõi rammuks Lalli peremehe õpetuse järgi mitu koormat kõdunenud adrut. E. Õun.
▷ Liitsõnad: kunst|ramm, lauda|ramm, põlluramm.
4. hrl van tugevdava mõjuga, jõudu andev aine (näit. rasvaine toitudel). Pudrul oli rammuks võisilm sees. Perenaine oli lisanud pudrule rammuks lihakõrneid. *.. seda teavad üksnes koolitatud tohtrid, kellele inimeste vead ja rohtude rammud tuttavad on .. F. R. Kreutzwald.

vanast rasvast elama
varem omandatu (vara, kogemuste, teadmiste jne.) varal elama, läbi ajama. *.. ta olevat olnud kuberner või midagi selletaolist, kuid nüüd elavat pensionist või vanast rasvast. V. Adams. *„Estonias” elasin ma nii-öelda vanast rasvast, mängisin peamiselt neid osi, mis mul juba „Vanemuise” päevilt tuttavad olid. M. Möldre.

remiksima42
muus erisuguseid muusikateoseid, motiive ja meloodiaid vabalt kokku segama. Remiksib klassikat ja popmuusikat, vanu lugusid . Remiksivad vastastikku üksteise uudisloomingut. Tuttavad lood on remiksitud natuke uuemasse kuube.

saati
I.postp› [elat] saadik a. (kohaliselt, ruumiliselt kuni millenigi). Ta seisis põlvist, rinnust, niuetest saati vees. Siin on hein püksivärvlist saati. Vanamehel särk peaaegu põlvist saati. Küün oli poolest saati 'pooleldi' heinu täis. Sa ju meil poolest saati 'pooleldi' oma inimene. *Lähme tekile, küll siis näitan teile kõik saared, laiud ja leetseljakud kas või Naissaarest saati. H. Sergo. b. (ajaliselt millestki peale, alates). Sajab juba hommikust, eilsest saati. Ta on jaanipäevast, sügisest saati ilma tööta. Ehitus käib 1993. aastast saati. Ta on juba lapsest, lapsepõlvest, poisikesest saati maatööd teinud. Me oleme koolipõlvest saati tuttavad. Tunnen teda Tartu-päevist saati. Tüdruk on sündimisest saati pime. Mis ajast saati te riius olete? See tava esineb siin juba isaisadest, iidsetest aegadest saati. Minu õppeaeg on poolest saati läbi 'poole peal'.
II.advliiati(gi), saadik; pealegi. Ta ei julgenud seda endalegi tunnistada, saati siis veel teisele rääkida. Hobune komistab neljal jalal, saati siis inimene. Selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemale. See raamat peaks kõigile huvi pakkuma, saati veel sinule. Siin on valgeski ohtlik liikuda, saati veel pimedas. *„Ära kiida päeva enne õhtut,” manitses ätt. „Saati kui veel mõisaminek..” M. Metsanurk.
Omaette tähendusega liitsõnad: sestsaati

sealne-se 2› ‹adj
seal (1., 2. täh.) olev, asuv, esinev, toimiv vms.; ant. siinne. Sealne loodus, elulaad. Sealsed põllud olid hea pinnasega, siinsed aga kehvad. Sealsed paigad olid mulle kõik tuttavad. Kas puutusid Pariisis kokku ka sealsete eestlastega? Kodu sealsete inimestega oli mul alati meeles. *.. võtku süsi pakpoordist, sealne punker on rohkem täis ja laev oli sinnapoole pisut kreenis.. A. Hint.

sedavõrdadv

1. sel määral, niivõrd. Mäe nõlv oli sedavõrd järsk, et siit üles ei pääsenud. Laste hirm oli sedavõrd suur, et nad seisid nagu tardunult. Olgem avameelsed, sest oleme ju sedavõrd tuttavad küll. Sõitjaid oli sedavõrd palju, et me ei mahtunud enam peale. Olime kõnelejaile sedavõrd lähedal, et kuulsime kõik. Oli päevastest toimetustest sedavõrd väsinud, et vajus kohe rampraskesse unne. Hoiatus mõjus sedavõrd, et hakkasin tegutsema. Asi huvitas vaid sedavõrd, kuivõrd see minusse puutus. Teda ei hinnatud sedavõrd teadlasena kui teaduse populariseerijana. *Lumi variseb vahuna mehe sammude all, sedavõrd on kevad võimust võtnud. R. Vellend.
2. arvuliselt selle võrra, sedajagu. *Igas talus oli paar künnihärgi.. Piimakarja oli sedavõrd vähem. A. Kalmus. *Võin viisteist või kakskümmend rubla anda ja kui Johannes teist sedavõrd annab, siis saame mingisuguse risti. V. Vahing.

seeselle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a.substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b.adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2.adjektiivseltsisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II.substantiivselt(viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2.sg.viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4.sg.(viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5.sg.viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | sedarõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III.adjektiivselt(osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. |ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV.adjektiivselt ja substantiivseltkõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1.substantiivselt, korduvanaosutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b.adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2.koos pronoomeniga teineesineb mitmesugustes väljendites. a.substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b.adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1.substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2.adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI.ühendsidesõna osanaseda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

selitama137

1. selgida laskma; vett heljumist vabastama. Mahla, veini selitama. Selitatud vadak 'vadak, millest on valk eraldatud'. Selitatud kloorlubjalahus. Vee puhastamisel vett selitatakse. *Ta viimased aastad on targa omad, selitatud ja läbikatsutud uurija omad. J. Kross (tlk).
2. van silmadega, nägemisega eraldama, seletama (4. täh.) *Lambi vaevasel valgusel ei selitanud ema tükk aega, kas külalised on tuttavad või võõrad. E. Vilde. *.. ja üle jõe ei selita kah vanad silmad. R. Kullerkupp.

siginema37

1. sigima, paljunema. Lõikus oli hea ja kari sigines hästi. Kalakajakas sigineb viimasel ajal jõudsasti. Meie rannas siiad enam ei sigine.
2. (vähehaaval, tasapisi) ilmuma, tekkima, aja jooksul kogunema; sugenema. a. (elusolendite kohta.). Hiired siginesid majja. Koerale siginesid kirbud karvadesse. Kajakaid sigineb linnadesse järjest rohkem. Diivanisse on lutikad siginenud. Haava olid siginenud ussid. Eelmisel suvel sigines aeda palju kahjureid. Perre on lapsi juurde siginenud. Tüdrukule on uus austaja siginenud. Tuttavaid, sõpru sigines ühtäkki nagu seeni pärast vihma. Mis tuttavad küll poisile on siginenud? Järve äärde on liiga palju suvitajaid siginenud. Päris vihavaenlasi pole tal veel siginenud. Lauda sigines paar võõrast meest. Äkitselt, ei tea kust, nagu maa alt sigines mu ette, kõrvale väike mehike. Uks avanes ja tuppa sigines lõbus seltskond. Õige pea sigines rannakülla ka ettevõtjaid. Aknale sigines uudishimulikke. *Juba siginesid mõrsjad peiukeste põlvile.. E. Vilde. *.. või jälle sigineb lasterodu järele, nii et otsa ega äärt pole. A. Beekman. b. (asjade, esemete, nähtuste kohta). Autosid sigineb tänavaile järjest rohkem. Lauale sigines kohvikann, kompvekikarp, veinipudel. Lae alla on mõned ämblikuvõrgud siginenud. Aianurka sigines suur prahihunnik. Jõulukuuse alla oli siginenud hulk kirjudes paberites pakke. Raamatuid sigines nii palju, et tuli uus riiul osta. Sööginõusid sigineb majja aina juurde. Taevasse on siginenud pilvi. Põskedele, kaelale siginesid punased laigud. Silmadesse siginevad pisarad. Suunurkadesse siginesid kortsud. Näole, näkku sigines muhelus, naeratus, naeruvine. Juustesse, habemesse on tublisti halli siginenud. Tuppa sigines vaikus. Trepikotta siginesid toidulõhnad. Häälde sigines reipust. Hinge hakkas siginema kartus, uhkustunne, viha, kahtlus, pettumus. Tuli pimeduse varjus koju, et ei sigineks jutte. *Meestesumm ja kuum vesi kulusid.. marjalt ära, sellest sigines ihule ja hingele sooja. A. Vanapa. *Sina aga – nii kui natuke veeringuid sigineb, otsekohe ruttad neid millegi peale sirgeks lööma. H. Lepik (tlk). || arenema, kujunema. Noorte vahel sigines kirjavahetus, elav vestlus. Jutt ei siginenud (hästi). Poiste vahel sigines peagi sõprus. Ega ei teagi, kas sellest sigineb kasu või kahju. Sellest loost ei sigine midagi head. Milline pahandus sellest oleks võinud sigineda!

suur-e, -t 34› ‹adj

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. ||substantiivselttäiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. ||substantiivselt(kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremateitusega adverbilaadseltoluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

sõbersõbra, sõpra 31

1.skellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm. olend. Kindel, lähedane, suur, truu, ustav sõber. Nad olid lahutamatud sõbrad. Minu kõige parem sõber on Rein. Temast paremat sõpra ei saa ollagi. Oleme temaga ammused, vanad sõbrad. Ta on sulle halb sõber. Poisil oli palju sõpru. Nad said ruttu sõpradeks. Neist said peagi head sõbrad. Uskusin, et leian sinus tõelise sõbra. Ole, jää mulle sõbraks! Jüri on Marile sõber, mitte rohkemat. Koer sai lastega kiiresti sõbraks, oli kõikidega sõber. Peeter püüdis end teistega sõbraks teha. Võiksid selle töö mulle sõbra poolest ära teha. Kulla sõber, aita mind hädast välja! Sõber või asi: kui teda vaja, kaob kohe ära. Sõpra tuntakse hädas. Õige sõber kaalub enam kui kuld. | piltl. Parim sõber on inimesele raamat. *Mets sai lõpuks sõbraks, kuhu nii hubane oli kaduda ja enese päralt olla. H. Raudsepp. | iroon. Niiskete ilmadega annab end tunda mu vana sõber reuma.
▷ Liitsõnad: ameti|sõber, jooma|sõber, kirja|sõber, kooli|sõber, lapsepõlve|sõber, maja|sõber, mees|sõber, mängu|sõber, nais|sõber, noorpõlve|sõber, perekonna|sõber, rinde|sõber, sina|sõber, sõja|sõber, südame|sõber, topsi|sõber, äri|sõber, ülikoolisõber; sulissõber.
2.spoolehoidja, pooldaja, millegi austaja. Loomade, looduse, hea toidu sõber. Ta on suur raamatute sõber. Sport võidab rahva hulgas järjest uusi sõpru. Vanaema on suur kiriku sõber.
▷ Liitsõnad: džässi|sõber, haridus|sõber, inimeste|sõber, jalgpalli|sõber, kala|sõber, kino|sõber, kirjandus|sõber, kohvi|sõber, korvpalli|sõber, kunsti|sõber, looduse|sõber, looma|sõber, luule|sõber, male|sõber, muusika|sõber, raamatu|sõber, rahva|sõber, seene|sõber, teatri|sõber, viina|sõber, õllesõber.
3.saj kindel partner teat. vastastikustes kauba-, ärisuhetes. *Nii nagu mujalgi Läänemeremaades, tuginesid ka Tallinna ümbruskonna rahvastiku sidemed väljastpoolt tulnud kaubitsejatega suurelt osalt vastastikusele partnerlusele ehk nn. sõprade süsteemile. E. Tõnisson.
▷ Liitsõnad: kaubasõber.
4.adjkõnek sõbraks (1. täh.) olev, sõbrana esinev. Rein on mul sõber poiss. Ta on kõikidele sõber mees. Matkal saime omavahel sõbremaks kui kunagi enne. Mõni sõbrem mees oleks võinud talle nõu anda. *Kumb neist sõbrem sõber oli, selle järelduse teeb lugeja ise .. A. Adson. *.. teadis, et mitmed temale sõbrad ja tuttavad tüdrukud ka omal ajal mehele läinud. O. Truu.

sõbramehe|suhe
hrl. pl.sõbramehelik suhe; hea, sõbralik omavaheline läbisaamine. Uues töökohas püüdis Martin paljudega sõbramehesuhteid luua. Nad on head tuttavad, nende vahel valitsevad sõbramehesuhted.

teretama37
(kohtumisel) sõna (ja žestiga) tervitama, tere ütlema. Kättpidi, peanoogutusega teretama. Tulijad teretavad rõõmsalt. Lapsed ruttavad külalisi teretama. Kõik külalised tuli läbi teretada. Unustasin teretada. Nad ei tereta enam teineteist. Tüdruk teretas ja sõbrad teretasid vastu. Hiinlane teretab ise endal kätt surudes. | piltl. Käisime päikesetõusu teretamas. Jälle teretavad rändurit tuttavad kodumetsad. Koit teretab algavat päeva.

tunduma37

1. (mingisugusena, millenagi v. kellenagi) paistma, näima (tunde järgi, mõtlemise kaudu v. aistiliste muljete põhjal). Tundub, et sul pea jagab. Ega ta nii rumal olegi, kui tundub. See ainult tundus sulle nii. Julgust tundub poisil olevat. Tundub, et sa ei mõista mind. Ta tundub olevat hea inimene. Kas see lugu ei tundu sulle veidi imelik? Mõtteid on palju, kuid ükski neist ei tundu küllalt hea. Haigele tundub maailm süngena, elu raskena. Raamat tundub põnev. Sinu äri tundub õitsevat. Äkki tundus mulle, et kõik on tühi töö ja vaevanägemine. Kas see ei tundu kaebamisena? Uskumatuna tunduv uudis. Ma ei taha tunduda pealetükkivana. Tundun endale poisikesena. Lennukist tundusid majad väga väikestena. Ta tundub nooremana, kui ta tegelikult on. Õde tundub ilusam kui vend. Poeg tundub isa nägu olevat. Heledate toonide tõttu tundus ruum suuremana. Valgete jääpankade vahel tundus vesi mustana. Vaatetornist avanes lõputuna tunduv panoraam. Mõned näod tundusid talle tuttavad. Mulle tundub, et sa nutad. Tundub, et olen siin juba olnud. Häälest tundub, et see on noor mees. Mulle tundus, nagu kuuleksin kellahelinat. Toit tundus soolasena. Marjad tunduvad magusad. Tundub, et siin on küüslauku söödud. Kivi tundub soe. Suu tundus janust paks.
2. tajutav, märgatav, aimatav olema, tunda olema. Hääles tundus ahastust. Toas tundub ravimite lõhna. *Siin-seal tungib looma jalg läbi mädanud aluspõhja pehmesse mudasse, kus ei tundu mingit pidet. A. H. Tammsaare. *.. astumisest ja kühmus kehahoiakust tundus juba meest. O. Jõgi (tlk).
vrd tunduv
vrd tunnukse

tuttav-a 2

1.adjvarasemate kokkupuudete põhjal tuntud v. teada, varem nähtud, kohatud v. kogetud, mitte võõras ega tundmatu. a. (inimeste kohta). Tuttav inimene, perekond. Pärnus elab tal üks tuttav tüdruk. Naine tundus mulle kohe tuttavana. Tema näos on midagi tuttavat. Meedia kaudu tuttavaks saanud näod. Vanamees tuleb kuidagi tuttav ette. Külas on kõik omavahel tuttavad. Kas olete juba tuttavad? Saage tuttavaks, see on härra ..! Teen teid oma vennaga tuttavaks 'tutvustan teid oma vennale'. b. (esemete, nähtuste, olukordade kohta). Tuttav koht. Tuttavad paigad, rajad, tänavad. Kõigile tuttav viis, meloodia. Käekiri oleks justkui tuttav. Õuest kuuldusid tuttavad sammud. Lapsepõlvest tuttav lõhn. Kodus on kõik tuttav ja omane. Tule külla, tee on sulle tuttav! See on tuttav lugu, et nad tülitsevad. See tunne on mullegi tuttav. Need nimed on mulle tuttavad kooliajast. Mida ligemale ta linnale jõudis, seda tuttavamaks muutus ümbrus. Tema käitumine, toon on väga tuttav. Olen selle teosega tuttav. *Ants oli kalapüügiga juba niisama tuttav kui ta isa. R. Roht.
▷ Liitsõnad: igi|tuttav, ime|tuttav, pool|tuttav, ülituttav.
2.sinimene, keda isiklikult tuntakse. Sugulased ja tuttavad. Minu uus tuttav. Siin elab üks mu ammune tuttav. Meist said head tuttavad. Me pole kunagi suured tuttavad olnudki. Oma tuttavate hulgas on hea olla. Meid võeti vastu kui vanu tuttavaid. Sinatab nagu vana tuttavat. Kohtasin Pärnus mitut tuttavat. Meil on ühiseid tuttavaid. Tal on kunstirahva hulgas palju tuttavaid. Tuttavate koer läks kaduma. Ühtki tuttavat ei tule vastu. Olime, käisime tuttavate juures. Tervitusi sõpradele ja tuttavatele! Kes see oli, keda sa teretasid? – Ah, oli üks tuttav ..
▷ Liitsõnad: mees|tuttav, nais|tuttav, perekonna|tuttav, reisi|tuttav, teretuttav.

tõlke|töö
tõlkimistöö. Tuttavad muretsesid talle tõlketööd. Elatas end tõlketööga. Tõlketööle kaasati ka üliõpilasi. Peale tundide andmise tegi ta tõlketöid. Istub tõlketöö taga.

tüdimus-e 5› ‹s
tüdimisest sugenev tunne, tüdinud olek. Tüdimust tundma. Tal on kõigest tüdimus. Mul on tüdimus peal. Tüdimust tekitav tegevus. Üksluise tööga tuleb tüdimus kiiresti. Olen seda plaati tüdimuseni kuulanud. Ümberringi on tüdimuseni tuttavad näod. Klimberdab tuima tüdimusega klaverit.
▷ Liitsõnad: elutüdimus.

tümps-u 21› ‹s

1. kukkumise, löögi, raske astumise vms. tuhm heli. Pakk kukkus ja tegi tubli tümpsu vastu põrandat. Palliväljakult kostavad tuttavad tümpsud.
2. kõnek tümpsuv muusika; madalate sageduste poolest rikas heli. Raadiojaamad lasevad päevast päeva ainult tümpsu. Talle tümps meeldib. Stuudios pandi laulule tümps juurde. Naabrite juurest kostab kõva tümpsu.
▷ Liitsõnad: diskotümps.

vaga|mees
vaga mees (näit. vaimulik, usumees). *Nüüd on ta, jah, vaikne ja vagur, lausa vagamees, pühapildilt alla astunud. V. Traat (tlk). *Enamik pulmalistest olid ümbruskondsed talupojad, kõik uue köstri värsked tuttavad, vagamehed ja usutegelased. E. Krusten.

vaimu|silm [-a]
piltl (kujutluse, ettekujutuse kohta). Vaimusilma ette kerkib, ilmub, tuleb kadunud ema. Mu vaimusilma ette kerkis, tõusis mõnigi mälestuspilt sõjaajast. Näen veel praegugi vaimusilmas, vaimusilma ees, vaimusilmaga neid aegu. Elas vaimusilmas veel kord läbi möödunu koledusi. Vaimusilma eest libisesid mööda, möödusid lapsepõlveaastad ja tuttavad inimesed. Õpetaja maalib meie vaimusilma ette kauni tulevikupildi. *Ning ainult su vaimusilm võib ette kujutada, mis sünnib säärasel pilkaspimedal ööl veel süsimustas söepunkris! F. Tuglas.

vana7

1.adjkaua elanud, pika eaga; ant. noor. Vana inimene. Vana aednik, õpetaja, tööline. Vana Sass. Naine on näost, väljanägemiselt vanaks jäänud. Ega see kübar mind vanaks tee? Vanul päevil, vanas eas 'vanaduses, eakana'. Taat võis muretult oma vanad päevad lõpetada. Vanemates aastates brünett. Vanema põlve kirjanik. Võttis veel vanast peast 'vanuigi, vanana' naise. Mida mu vanad silmad veel nägema peavad! Ta on juba vanem 'vanapoolne' mees. Vanem vend andis nooremale tuupi. Klassi vanim õpilane. Laps on luti imemiseks liiga vana. Ta pole selle filmi vaatamiseks piisavalt vana. Noorem, keskmine, vanem kooliiga. Vanem generatsioon pelgab tänapäevast tehnikat. Ärgu see vana känd, vana muld tulgu õpetama! Vana mees, aga varsa aru. || (loomade, taimede kohta). Vana kass, koer, hobune. Vanad männid.
▷ Liitsõnad: igi|vana, iid|vana, muld|vana, puru|vana, vara|vana, üli|vana, ürgvana.
2.adjselline, mis on ammu tekkinud v. olemas, kaua kestnud, varase(ma)st ajast pärit; ant. hrl. uus. Vana park, linnaosa, sild, maja, reheahi. Tallinn on vana linn. Vana, isaisadelt päritud talukoht. Kogub vanu maale, raamatuid, münte. Tartu vanim kool. Tekstiilitööstus on vanemaid tööstusharusid. Vana vein läheb aina paremaks. Vana asustusala, muinasleid. Vanad ürikud, kroonikad. Vanast hõbedast lauanõud, ehted. Vanad kogemused kulusid marjaks ära. Ümiseb üht vana viisi. Loos, laulus korratakse vanu motiive. Vana meremehetarkus. Tegi seda meie vana sõpruse nimel. Vana kombe kohaselt. Tuli vanu arveid õiendama. Vana võlg tahab tasumist. Vana arm ei roosteta. Käsk on vanem kui meie. || ajast v. rohkest kasutamisest kahjustatud, kulunud; pruugitud; kehtetu. Vanad paigatud püksid. Käis vanas kulunud riides. Ei tahtnud endale vana ülikonnaga häbi teha. Vana roostetanud konservikarp. Vana aukuvajunud diivan. Vana, närtsinud nahk. Aeti vanade majariistadega läbi. Vana koli. Vana paadiloks. Vanad autokummid visati ära. Vana värv kraabitakse pinnalt maha. Lipitud-lapitud vana katus. Ostis vana auto. Õde käib venna vanade tossudega. Vana pilet. || riknenud; hukka, käest ära (läinud). Vana või, rasv. Haav, haigus on lastud vanaks minna. *Kana pidavat sa kohe ära sööma, sest see võivat vanaks minna. K. A. Hindrey.
3.adjkunagine, endine, mitte praegune; varasem, selline, mille kõrval v. asemel on uuem; ant. uus. Vanades jõesängides rohetavad nüüd niidud. Vana sõjatee läks siit. Kohtusin vana koolivennaga. Vana esimees on ammu pensionil. Mis sest vanast asjast enam meelde tuletada! Vanu haavu lahti käristama. Nad tahavad vanu õigusi tagasi. Ega praegu enam vana aeg pole. Vanal Vene ajal. Vanal hallil ajal. Vana korra ajal. Ta pole vanas kodus enam kordagi käinud. Tahaks vanasse kohta tööle tagasi minna. Ta on maetud vanale kalmistule. Surnuaia vana osa. Taime vanad ja uued juured. Kas ostame vana või värsket kartulit? Need on juba vanad uudised. Vana vihik on täis, võta uus! Palju sa vanas rahas palka said? Vana Testament. Vana kirjaviis. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Vanem kiviaeg 'paleoliitikum'. Vana 'Juliuse' kalender. Vanad keeled 'eeskätt klassikalised vanaaja keeled (kreeka, ladina)'. Vanad 'muistsed' germaanlased, kreeklased, roomlased, egiptlased, eestlased. Vana Tallinn (Tallinna vana osa kohta). || (tunnustavalt:) varasematele aegadele omaselt rangem, nõudlikum. Vana kooli eriteadlane. *Roogas oli vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg. || möödunud v. mööduvasse aastasse puutuv. Vana aasta ärasaatmine. Saadab sõbrale veel vana aasta lõpu sees kirja. Head vana aasta lõppu!
4.adjselline nagu enne, endine, muutumatu; sama. Kõik läheb seal vana viisi, vanal viisil edasi. Algul jäid asjad vana moodi. Elu läheb vana rada. Külastused jätkusid vanas vaimus. Saatis veel vanas usus paar kirja samal aadressil. Suhtub sõbrasse vana lugupidamisega. Ta on ikka oma vanas olekus: rõõmus ja häirimatu. Mängib pilli vanas tuntud headuses. Pärast päevapikkust kõndimist jõuti vanasse kohta tagasi. Võti käib meil vanas kohas. || sageli kasutatav, traditsiooniline, kulunud. Jälle see vana nali, vabandus! See on neil vana laul!
5.adj(kellegi kohta:) kauaaegne, ammuaegne, ammune. Küll ta oskab, ta ju vana põllumees, karjakasvataja. Poiss on juba üsna vana õngitseja. Nad on vanad suitsumehed. Ta on siin vana olija. Oleme vanad tuttavad, sõbrad. Kokku said vanad konkurendid. Tehase vana kaardivägi. Üks vana sõber on parem kui kaks uut.
6.adjvanem komp positsioonilt kõrgem, astmestikus eespool vrd vanem- Vanem skribent. Ta on aukraadilt sinust vanem.
7.adj(hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava vanusega. Kui vana sa oled? Sama vana kui mina. Ta sai viis aastat vanaks. Neli kuud vana kassipoeg. Hunt elab kuni 15 aastat vanaks. Viis poega vana lehm. Oma kolm nädalat vanad ajalehed. Pool aastat vana maja. Ligi tuhat aastat vana linn.
8.adjkasut. püsiühendeis. a. (tugevdavalt mütoloogiliste olendite nimetustes). Vana kurat. Vana sarvik, sarviline. Vana tühi. Nagu vana õelus ise. b. ka hlv (inimese kohta:); igavene, kuradi(ma). Sa vana jäär! Vana hani, oinas! Sa vana sinder! Vana narr! Vana kalts, tola, ahv! Kes seda vana rebast ei tunne! Oota sa, vana nõid! c. taevakehade rahvapärastes nimetustes. Vana Sõel 'Hüaadide täheparv'. Vana 'Suur' Vanker. Vanad Sauatähed 'kolm ridastikku tähte Kotka tähtkujus'. d. (hundi kohta). Vana hall. e. muid juhte. Vana valge 'valge viin'. Kardab jääda vanaks tüdrukuks van vanatüdrukuks.
9.adjkasut. kahaneva kuufaasi kirjeldamisel; sellise kuu paistmise aeg. Vana kuu tõusis taevasse hilja. Lehtpuud soovitati raiuda vanal kuul. *Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal tuli hankida vanas kuus. T. Habicht.
10.adj›. a. päris, tõeline. Vana valge, pime juba käes, väljas. Vana videvik, öö ammu käes. Tugev tuul tõusis vanaks maruks. Mardipäevaks oli vana talv käes. Palju kell on? – Vana päev juba. b. hääbuv, vaibuv. *Eemal ulgumerel nähti veel vaibuva põhjatuule jälgi: .. kerget vana laine kohamist karidel, laiad väljad vaikivat vett. A. Mälk.
11.s(kellegi kohta). a. vana inimene (sg. sagedamini mehe kohta); isa; lastek vanaema v. vanaisa. Hoolitsus vanade eest. Lahke, tarmukas, energiline vana. Vana on veel üsna kõbus. Täitsa vana! Vana andis talu pojale üle. Mis su vana sellest arvab? Tule vana sülle! Homme lähme vanale külla. Vanal varese, noorel nugise silmad. b.pl.vanemad. Vanad kasvatasid üles viis poega. c. kõnek (ülemuse kohta). Kõik kutsusid kaptenit, kiprit laeval vanaks. Sõdurid usaldavad oma vana. Poistega oli vana range. Sai vana käest peapesu. d. (looma kohta). Talled kepsutavad vana ümber.
▷ Liitsõnad: jõulu|vana, näärivana; järve|vana, metsavana.
12.smiski endisaegne, varasemast tuntud v. teada. Uue võitlus vanaga. Hoiab vanast kinni. Ripub vana küljes. Hääbuv, manduv vana. Aeg-ajalt tuleb vana korrata.

vohama37

1. (liiga) jõudsasti kasvama; lokkama. Aias vohab umbrohi. Peenramaal vohas malts. Kõnniteede ääres vohasid võililled. Pärast vihma hakkas oras, vili vohama. Hästi väetatud juurvili vohab kasvada. Järves lõid vohama vetikad. Niiske metsa all vohavad sõnajalad. Soe sügis on söögiseened vohama pannud. Keldris lõi vohama hallitus. Peenardel vohasid orhideed. Maja taga vohas võsa. Kunagiste külade kohal vohab džungel. Vohav loodus, rohelus. *Pool luhta oli värskes loos, teine vohas alles kõrges tarnas. A. Kalmus. || (juuste ja karvade kohta). Vohav karvakasv, habe. *Mis pani mu pässi villa küll sedamoodi vohama .. A. Raud. || (seoses haiguslike protsessidega:) jõudsalt levima v. paljunema. Vohav sidekude, kasvaja. Vähk tekib siis, kui rakud hakkavad kontrollimatult vohama.
2. (hrl. millegi halva kohta:) rohkesti esinema, lokkama. Linnas vohab kuritegevus, tööpuudus. Ministeeriumis vohas korruptsioon. Ümberringi vohab vägivald. Lühikese ja täpse väljenduse asemel vohab kantseliit. Segastel aegadel hakkavad vohama pseudoteadused. Noores vabariigis vohas tõusiklus. Lavastuses vohab eklektika. Luules vohab epigoonsus. *Tollal vohas Hiiumaal kõiksuguseid usulahke. U. Toomi.
3. ülevoolav, külluslik olema. Kujutlusvõimel on omadus vohada. Vohav fantaasia. Emotsioonid vohavad. *.. [näitleja] optimism oli nii vohav, et see võis märkamatult üle minna kergemeelsuseks. V. Panso.
4. voogama, tulvama. Lained vohavad üle parda. Köögist vohasid talle tuttavad lõhnad vastu. *Viha, valu, häbi ja alandus vohavad kordamööda tuliste laavahoovustena minust üle. H. Rajamaa.

võtevõtte 18› ‹s

1. võtmine; võtmisel kujunenud seong v. (kinnihoidmis)seisund (näit. maadluses, tantsimisel jm.). Treener õpetab haardeid, heiteid ja teisi võtteid. Sportlane kasutas vale võtet. Klassikalise maadluse võtetes ei tohi kasutada jalgade abi. Maadleja püüdis vastast võttesse haarata. Väänas vastase käed osava võttega selja peale. Ta ei tea sedagi, millise võttega tantsitakse polkat. Kergitab alati hoogsa võttega kübarat. *.. laskis [kass] oma hambad veidi lõdvemale, aga teise võttega surus nad samas sügavamale ussi kaela. R. Roht.
▷ Liitsõnad: džuudo|võte, kaitse|võte, maadlus|võte, nupu|võte, sambo|võte, vale|võte, valu|võte, vastuvõte; randme|võte, sulg|võte, süld|võte, tantsuvõte.
2. (toimimis)viis; moodus, meetod. Tark, lihtne, vana, uudne võte. Esimeses tunnis omandas kitarriõpilane ainult ühe lihtsa võtte. Tehnilised, strateegilised, metoodilised, stilistilised, kunstilised võtted. Lubatud, ebaseaduslikud võtted. Rahvameditsiini, teadusliku uurimise võtted. Agrotehniliste võtete kompleks. Rakendati, kasutati õigeid võtteid. *.. öösel leiutati ja harrastati igasuguseid võtteid enda soojendamiseks: maadeldi, tantsiti, joosti ümber laua. A. Paas. || riugas, kavalus, trikk, nipp. Kaval, osav, labane võte. See võte ei lähe sul läbi. Taskuvarga vigurid ja võtted. Kasutas vanapoisi püüdmiseks igasuguseid võtteid. Teist korda sama võttega enam haneks ei püüa. Püüab petta kergesti läbinähtavate võtetega. *Kõigi Viljandi advokaatide võtted ja nõksud olid talle tuttavad. J. Semper.
▷ Liitsõnad: elustamis|võte, enesekaitse|võte, esmaabi|võte, hooldus|võte, hüpnoosi|võte, juhtimis|võte, julgestus|võte, jõu|võte, karastus|võte, kasvatus|võte, kaunistus|võte, kompositsiooni|võte, kujundus|võte, kujutus|võte, kunsti|võte, lahendus|võte, massaaži|võte, masseerimis|võte, piinamis|võte, punumis|võte, päästmis|võte, püüdmis|võte, püügi|võte, ravi|võte, reklaami|võte, stiili|võte, tõrje|võte, töö|võte, vormivõte; püssivõte; loogikavõtted.
3. foto, röntgenogramm v. helisalvestus; üksikvõte filmiosana; ‹hrl. pl.filmimine. Meisterlikud võtted kuulsast baleriinist. Veealuste võtete kaamera. Komisjon nõudis kopsudest uut võtet. Huvitavad võtted lindude häältest. Kombineeritud võtted. Filmigrupp sõitis võtetele. Näitlejad olid valitud ja võtted võisid alata.
▷ Liitsõnad: aeg|võte, allvee|võte, amatöör|võte, dokumentaal|võte, grupi|võte, hetk|võte, loodus|võte, lähi|võte, moment|võte, originaal|võte, portree|võte, stereo|võte, trikk|võte, rapiid|võte, ülesvõte; filmi|võte, massi|võte, paviljoni|võte, proovi|võte, sise|võte, välisvõtted.
4.liitsõna järelosanaesineb mõnedes liitsõnades
▷ Liitsõnad: eest|võte, ette|võte, kokku|võte, sisse|võte, väljavõte; lihavõtted.

võõra|maine [-maise]
võõralt maalt pärinev v. seal esinev. Võõramaised vallutajad, madrused, rändurid. Võõramaise päritoluga taimed, loomad. Võõramaiste postmarkidega ümbrik. Me polnud võõramaiste kommetega tuttavad.

äär-e, -t 34› ‹s

1. mingi ala, territooriumi piirjoon ja sellega vahetult külgnev sees- v. väljaspoolne pinnaosa, maariba vms.; serv, veer. Kõndis põllu äärt mööda kodu poole. Maanteelt läheb rada edasi piki jõe äärt. Lõpuks jõuti välja linna põhjapoolsesse äärde. Raiesmiku teises ääres kasvab maasikaid. Maanteel tuleb käia vasakul äärel. Elab linna äärel. Teede ääred on koristamata, võssa kasvanud. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt keskme suunas. || piir, kus mingi ala lõpeb, lõpp, ots. Põllu äärt pole nähagi. Ei tea, kas sel metsal äärt ongi. Metsavaht saatis äraeksinud poisid metsa ääreni. Maailma äärel. *.. igal teel on oma ots ja igal avarusel oma äär. T. Paul. || (jalgpallis, korvpallis:) väljaku ääreala. Poolkaitsja mängis end paremale äärele. || kant, nurk; maakoht. Laulupeolisi tuli kokku Eesti kõigist äärtest. *Omanikud näivad olevat ühe ääre mehed, vähemalt on nad üksteisega tuttavad. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: linna|äär, mere|äär, metsa|äär, põllu|äär, taeva|äär, tee|äär, tänavaäär; aia|äär, plangu|äär, seina|äär, taraäär.
2. augu, süvendi ülemise otsaga vahetult külgnev ala; perv. Augu äärel käige ettevaatlikult. Kirst asetati haua äärele. Kraavi äärtel kasvab rohi.
▷ Liitsõnad: kraaviäär.
3. mingi (hrl. õhukese, lameda) eseme piirjoon v. küljepoolne pind, eseme serv; külg. Raamatu vahelt paistis ümbriku äär. Äärest ääreni täis kirjutatud leht. Kutsikas armastab närida vaiba ääri. Riide äär tuleb palistada. Kuue alumine äär on kulunud. Otsis ka teki ääre alt. Istu mu voodi äärele!
▷ Liitsõnad: all|äär, ees|äär, tagaäär; ultusäär; kleidi|äär, seeliku|äär, silma|äär, sängi|äär, vankri|äär, voodiäär.
4. peakatte alumine (ärakeeratud) osa; rant, ääris. Lükkas juuksed mütsi ääre alla. Laia äärega kübar. Karusnahkse äärega talimüts.
5. nõu, anuma vms. kõrgem külg, eriti selle ülemine osa, mis on ühtlasi eset muust eraldavaks jooneks, ka mahtumise piiriks. Piim kees üle kastruli ääre. Kallas klaasi äärest saadik, ääreni täis. Prügikastid ajavad üle ääre 'on nii täis, et rohkem ei mahu'. Hüppas üle ääre paati. Koorem ei tohi ulatuda üle veokasti ääre. Nõjatus rõdu äärele 'piirdele, rinnatisele'. || (piltlikes väljendites, mis märgivad millegi rohkust, üleküllust v. mingi tunde ülimat intensiivsust). Õnn ajas üle ääre. Viha, uudishimu kees üle ääre. Maril voolas hing üle ääre. Kannatuse mõõt sai ääreni täis.
▷ Liitsõnad: paadiäär.
6.hrl. väliskohakäänetespiltl abstraktsemas seoses märgib läheneva olukorra piiri, algust. Firma seisab pankroti äärel, on jõudnud pankroti äärele. Tüdruk oli nutu äärel. Ekspeditsioon oli hukkumise äärel. Merehädalised olid näljasurma äärel. Rahvas on viidud hukatuse äärele. Talu on sattunud oksjoni äärele. *Minus on talletatud pilt – ema minestuse ääre peal, näost valge ja käsi laiutav .. H. Mänd.
vrd äärde
vrd ääres
vrd äärest
vrd ääri-veeri

ümbruskondne-se 2› ‹adj
ümbruskonnas asuv. *Enamik pulmalistest olid ümbruskondsed talupojad, kõik uue köstri värsked tuttavad .. E. Krusten.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur