[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

turvas ‹turba 19› ‹s›

1. maavara, mis tekib soos hapnikuvaeses keskkonnas lagunevatest taimejäänustest. Turvast kaevandama, tootma. Vanasti lõigati turvast labidaga. Turvast kasutatakse kütteks ja loomadele allapanuks. Ahjusid köeti turbaga. Pelargoonidele sobib vähese turbaga segatud kompost.
▷ Liitsõnad: kanarbiku|turvas, kõdu|turvas, lehtsambla|turvas, lodu|turvas, madalsoo|turvas, puu|turvas, raba|turvas, rohu|turvas, sambla|turvas, sfagnumi|turvas, siirdesoo|turvas, tarnaturvas; brikett-|turvas, frees|turvas, hüdro|turvas, labida|turvas, masina|turvas, press|turvas, päts|turvas, tükkturvas; alus|turvas, kasvu|turvas, kütte|turvas, melioratiiv|turvas, väetusturvas.
2. kõnek tobu, loll. Oled sina alles turvas!