[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aura ‹6› ‹s›

1. mõjujõud; muljet kujundav õhustik. Hea, halva auraga koht. Sel linnaosal on boheemlaslik aura. Nõukogudeaegse auraga hoone.
2. (okultismis, parapsühholoogias:) inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd vm. mõjuväli
3. med langetõvehoole eelnev seisund

jura ‹11› ‹s›
kõnek jama [1]. Mõttetu jura. Mis jura sa (suust välja) ajad? Ah, sama vana jura.

kura ‹11› ‹adj›
murd vasak. Kas minna head või kura kätt? Kura kätt on koolimaja. Hoiab kura käega rasket korvi. || ‹väliskohakäändeis› (suunda märkivana). *Kuid keiser .. ei vaata ei kurale, ei heale. J. Peegel. *Nii keerles elu paremal ja kural.. J. Kärner. *Laager laagri järel jäi hüvakule ja kurale.. A. Viirlaid.

pura1 ‹11› ‹s›
murd jääpurikas; sellekujuline asi
▷ Liitsõnad: jää|pura, puupura.

pura2 ‹11› ‹s›
murd rauapuru, räbu
▷ Liitsõnad: tinapura.

pura3 ‹11› ‹s›
murd puramine, riid, lärm. *Asi läks aga puraks pärastpoole, kui tüdruk sai praatsu kätte ja isa ei võtnud last omaks. H. Sergo.

pura4 ‹11› ‹s›
meripura

pura5 ‹11› ‹s›
van booraks

tara ‹11› ‹s›

1. maa-ala piirav tõke, aed. Karjamaa, kooliaia, naabermaja tara. Teivastest, palkidest, lattidest, raudvarbadest tara. Maja ümber tehakse, ehitatakse tugev tara. Saartel esineb palju lahtistest kividest laotud tarasid. Ehituskrunt piirati kõrge taraga. Muldvalli ja taradega ümbritsetud linnus. Karjaõu eraldati taraga puhasõuest. Murrab tarast, tara küljest roikaid. Koer hüppas üle tara. Vereurmarohtu otsi tarade äärest. Lapsed pugesid läbi tara naabri aeda. Pilliroog palistab jõge tiheda tarana.
▷ Liitsõnad: aia|tara, elav|tara, elektri|tara, kaitse|tara, karja|tara, kivi|tara, kuuse|tara, latt-|tara, lipp|tara, metall|tara, palk|tara, piht|tara, piirde|tara, pistand|tara, plank|tara, puit|tara, puu|tara, põim|tara, põõsas|tara, püst(and)|tara, raud|tara, roigas|tara, rõht|tara, varb|tara, võrktara.
2. aiaga piiratud ala karja jaoks. Lehmad lamavad taras ja mäletsevad. Tarast kostis määgimist. || (poollahtine) varjualune, suvelaut. Kari aeti ööseks tarasse. | (üldisemalt). *Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karjatara.
3. ka meteor Kuu v. Päikese ümber nähtav rõngas. Öeldakse, et päikese tara tähendab head, kuu tara kurja. *Külmast ahtaks tõmbunud täiskuu oli oma sinakas taras täiesti taevasse tõusnud. J. Kross. || (üldisemalt:) ring, rõngas. Tema pea ümber nähti otsekui pühaduse tara. *Mu silmad vajusid auku ja nende ümber asetusid sinised tarad. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: valgustara.
4. karjaaed (2. täh.)

tera-
füüs mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et ühik on põhiühikust triljon (10¹²) korda suurem (tähis T)

tera1 ‹8› ‹s›

1. tööriista v. külmrelva lõikav põhiosa; selle lõikeserv v. terav ots. Vikati, noa, adra tera. Labidal, kirvel on tera ehk leht. Pussi tera ja pea. Mitme teraga taskunuga. Niidumasina, treipingi terad. Puuri vahetatavad terad. Lai, kitsas, kumer, roostevaba tera. Aianuga on kõvera teraga. Paberikäärid on pikkade teradega. Silitas sõrmega mõõga haljast tera. Liiga õhuke tera võib murduda. Labidal läks tera kahekorra. Kõpla tera oli üleni läbi roostetanud. Höövlipakul pole tera sees. Oherdi tera lõikus üha sügavamale puusse. Kisulise, siledaservalise teraga sirp. Hambulise teraga höövel. Vahe, nüri tera. Proovis küünel pussnoa tera. Kahe teraga mõõk, pistoda, puss. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. || kõnek (tülide ja kaklustega seoses mingi terariista, hrl. noa vms. kohta). Ligitikkuja saab tera. Katsu sa veel tüli norida, kohe annan, näitan tera! Tema on säärast sorti, et kui vähegi midagi ütled, kohe tera välgub. *Ah ähvardama hakkad? Küllap sul raisal on täna endalgi kaheksa tolli tera taskus! R. Kaugver. *Nüüd oli juba hilja vahele segada: kui terad mängus, siis võidakse ka surnuks torgata. O. Kruus. || (millegi muu teravaservalise kohta). Õhukese teraga uisud.
▷ Liitsõnad: adra|tera, höövli|tera, kirka|tera, kirve|tera, kääri|tera, labida|tera, mõõga|tera, noa|tera, peitli|tera, pussi|tera, puuri|tera, rapiiri|tera, sae|tera, saha|tera, sirbi|tera, žileti|tera, tapri|tera, vikatitera; keerme|tera, lõike|tera, otsa|tera, treitera; teemanttera; pliiatsitera.
2. van (päikese)kiir. *Taevas õhetas .. Ja äkki langesid päikese tulised terad pilvedele. F. Tuglas. *Mis kandma kohmetust veel talvist jäi / on päeva soojad terad päästnud valla. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: päeva|tera, päikese|tera, valgusetera.

kahe teraga mõõk vt mõõk

teine tera
hoopis teistsugune (hrl. parem, etem) nähtus, olukord, asi vms., teine asi. Tema praegune naine on hoopis teine tera: lahke, sõbralik, toetav. Üks asi on valimiskampaania ajal lubadusi anda, teine tera aga nende täitmise eest seista. *Vaat, Paabusk, teine tera! Temal on nii sõna kui sarve. L. Hainsalu.

tera2 ‹8› ‹s›

1. teravilja väike kõva vili v. seeme, viljatera. Rukki, nisu, odra tera. Küpsed, kuldsed terad. Teri puhastama, tuulama, kuivatama, jahvatama. Rukkipea on täis raskeid teri. Sel aastal jäi tera peeneks ja kergeks. Vili on üle ootuste ilus, tugeva kõrre ja jämeda teraga. Terad valmivad kiiresti, juba pudenevadki. Tõmbas pihku paar viljapead ja hõõrus terad peopesale. Tuleb hoolitseda, et teri ei läheks agana(te)sse. Terad eraldatakse sõkaldest. Terad voolavad punkrisse, veetakse kuivatisse. Kallas terad salve. Kotti pandud terad viidi veskile. Viljakott rebenes ja terad valgusid murule. Tüdruk raputab kanadele peotäie teri maha. Linnud nokivad usinalt teri. Taimede terades leidub tärklist. Naise suu on nagu sidumata kott, mis teri ei pea. Kes tera ei korja, see vakka ei saa. Pime kana leiab ka vahel tera. *Tükk aega rääkisid nad saagist, kui mitu vakka teri iga rehi oli andnud .. A. Kalmus. || kaunvilja seeme. Suhkruhernestel tarvitatakse toiduks kaunu koos noorte teradega. Põldoa kuivatatud terad. || piltl midagi sisukat, kaalukat, väärtuslikku. Selles kirjutises on tera ja tuuma. Neis sõnades näib mingi tera sees olevat. *Arvuliselt ei ole see toodang praeguse aja kohta sugugi väike, aga kõlkaid on selles ometi rohkem kui teri. J. Kärner. || miski väike ja ümar. Pistis punaseid sõstraid korjates mõne tera suhugi. Neid dražeesid võib võtta 3–4 tera päevas.
▷ Liitsõnad: kaera|tera, maisi|tera, nisu|tera, odra|tera, riisi|tera, rukki|tera, viljatera; kõlu|tera, seemnetera; inger|tera, nõgi|tera, tahma|tera, tungaltera; herne|tera, läätse|tera, oatera; pipratera; mõttetera; marja|tera, pärli|tera, silmatera; maatera.
2. väike kompaktne aineosake. Sõmerjas, ühtlaste teradega liiv. Muld koosneb üksikutest teradest või terakeste kogumitest. Ühtlase teraga kristalne graniit. Kvarts esineb harilikult teradena. Järsku hakkas rahet tulema, suured terad hüppasid muru peal. Lauale pudenes mõni tera suhkrut. Majas pole teragi 'mitte sugugi' soola.
▷ Liitsõnad: klorofülli|tera, kruusa|tera, kulla|tera, liiva|tera, mulla|tera, pigmendi|tera, rahe|tera, soola|tera, suhkru|tera, tangu|tera, tolmu|tera, õietolmutera.
3. ‹ka adverbilaadselt› piltl väike hulk, vähene määr; natuke, väheke, ivake. Selles jutus on ehk tera tõttki. Seda mõistab igaüks, kel tera taipu peas. Rännumehed said tera aega jalga puhata. Kogu loos polnud teragi tõtt. Poisil pole teragi tahtejõudu. Kõik said juhtunust tera targemaks. Poiss võiks ju tera hiljem tulla. Ma ei usalda teda mitte üks tera 'mitte sugugi'. Kas sa täna köhisid? – Mitte teragi! *Õhust pole teragi tunda, et toas lamab kaua põdenud haige. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: nalja|tera, tarkuse|tera, tõetera.

tsura ‹11› ‹s›
murd poiss. *.. tol ajal olid veel väike poisike, nüüd aga juba pikk tsura! R. Roht.
▷ Liitsõnad: karja|tsura, kirja|tsura, koolitsura.

tuba ‹toa 24› ‹s›

1. ehitise (vahe)seintega eraldatud, hrl. ühe v. mitme akna ja uksega ruum. a. elamiseks kasutatav ruum majas v. korteris. Suur, ruumikas, väike, pikk ja kitsas tuba. Omaette, ühine tuba. Vaheseinaga, säärvandiga eraldatud tuba. Korter koosnes kahest toast ja kõrvalruumidest. Poja, vanaema, isa tuba. Tuba koristama, remontima. Otsin mugavat möbleeritud tuba. Ega teil pole tuba välja üürida? Külalised astusid tuppa. Väljas on juba pime, peab lapsed tuppa 'sisse' kutsuma. Vanemad magasid põhjapoolses toas. Tädi peatub rannahotellis toas nr. 120. Teisest toast kostis muusikat. Selle koerailmaga ei saa jalgagi toast välja tõsta 'üldse välja minna'. Viiekesi koos võtavad poisid või toa selga 'mürgeldavad kõvasti'. || etn rehetuba. Pisemad lapsed magasid talv läbi toas, sest kambrit ei saanud kütta. *Rehetoa hiigla-ahi köeti palavaks ja kogu pere kolis tuppa. A. H. Tammsaare. b. eriotstarbeline ruum asutuses v. ettevõttes. Õpetajate tuba. Ema ja lapse, naiste isikliku hügieeni tuba. Märganud tee ääres kõrtsi, otsustasid mehed minna tuppa ja juua toop õlut. Töötame kolmekesi ühes toas. || piltl toas olijad, toatäis inimesi. Tuba jääb vait ja ootab, mis tulijal öelda. *Sedakorda naeris tuba mürinal. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: ees|tuba, elu|tuba, haige|tuba, hotelli|tuba, kamina|tuba, katuse|tuba, keldri|tuba, kõrval|tuba, külalis(te)|tuba, laste|tuba, magamis|tuba, naaber|tuba, nuku|tuba, numbri|tuba, nurga|tuba, otsa|tuba, pere|tuba, poiste|tuba, puhas|tuba, pööningu|tuba, saali|tuba, suur|tuba, söögi|tuba, taga|tuba, talu|tuba, teenija|tuba, tüdrukute|tuba, vahe|tuba, vanni|tuba, vastas|tuba, võõraste|tuba, ärkli|tuba, üheinimese|tuba, ühiselamu|tuba, üksik|tuba, üld|tuba, üürituba; kööktuba; ketrus|tuba, kirjutus|tuba, klassi|tuba, klubi|tuba, koduloo|tuba, kohtu|tuba, kooli|tuba, kõrtsi|tuba, leeri|tuba, lugemis|tuba, memoriaal|tuba, mängu|tuba, nõupidamis|tuba, oote|tuba, operatsiooni|tuba, palve|tuba, piljardi|tuba, pioneeri|tuba, puhke|tuba, sakste|tuba, sidumis|tuba, suitsetamis|tuba, sünnitus|tuba, töö|tuba, vahi|tuba, valve|tuba, vastuvõtu|tuba, veski|tuba, värks|tuba, õlletuba.
2. van elumaja. Laasu toa ümbrus oli lage. Toa taha istutati õunapuid. Perenaine käib muudkui toa ja lauda vahet. Hiilis aidauksest välja, üle õue toa poole. Oma tuba, oma luba. *Siis mindi toa maile hommikust sööma. J. Lintrop.

tuna ‹adv›
van toona. *Kui keiser nii meid parun rõhus, / saaks – rõhuks täna veel kui tunagi. J. Kärner.

turb1 ‹turva 22› ‹s›
zool väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)

turb2 ‹turva 22› ‹adj›
hrv turske, turd. *.. ahervare ääres maas põõnab ristselili turb mehevolak .. H. Raudsepp.

turd ‹turra 22› ‹adj›

1. poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav. Turd puunõu, tünn.
2. turske, priske. Turd mees, poiss. Suurt kasvu turd isand. Tööinimesed on meil turrad ja tugevad. Tänavanurgal seisis kaks turda politseinikku. Turd nägu, kael, selg. Sepp paistis silma meeter üheksakümnese kasvu ja turra kehaehitusega. Ta on aastatega aina turremaks läinud. *Vana mees muidugi, aga paistab veel turd küllalt. E. Nirk. || (taimede kohta:) lihakas, lopsakas. Turd taimestik. Sinkjasrohelised turrad taimed.

turg ‹turu 21› ‹s›

1. müügilaudadega kauplemiskoht (lahtine plats, tänapäeval ka hoone); vastav kaubandusettevõte. Tallinna turud. Nõmme turg. Idamaa turg on omaette vaatepilt. Müüs turul mune, marju, seeni. Kaupleb turul kartuliga. Käib turul lilli, riidekraami müütamas. Lähen turule, turgu lõunakraami ostma. Ostis turult värsket kurki, juurvilja. See on turult toodud liha. Enne pühi oli turul palju rahvast. Käin iga laupäev turul. Turg on avatud, suletud. Laupäeviti peeti linnas turgu, kuhu talupojad oma vilja ja muud saadused müügile viisid.
▷ Liitsõnad: kala|turg, liha|turg, orja|turg, puuturg; kesk|turg, kolhoositurg; juudi|turg, täi|turg, vanakraamiturg.
2. ka maj ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem; (kaupade, teenuste, väärtpaberite vms.) pakkumine ja nõudmine; turustamispiirkond. Kulla hinna määrab turg. Toidukaupade turg. Toodang lastakse, paisatakse, saadetakse turule. See kaup on turult kadunud. Ta on ärimees, kes tunneb turgu. Väikepanku on turule jäänud vaid kaks. Üha enam hakkas turule tulema ostuhuvilisi investoreid. Must turg 'ebaseaduslik ostu-müügisüsteem'. Euroopa, Ameerika, Eesti turg. Ettevõtte toodang läheb rahvusvahelisele, kohalikule turule. Turgu laiendama. Arenevale tööstusele oli vaja turgu. Kaupmehed otsisid uusi turge. Otsib oma toodangule turgu. Autotööstusele avanes uusi turge. Toode on leidnud turgu ka väljaspool Euroopat. *Tööstuse areng piiras küll oluliselt puutöönduse toodete turgu, kuid avas sellele teiselt poolt ka mõningaid uusi võimalusi. A. Viires.
▷ Liitsõnad: aktsia|turg, auto|turg, finants|turg, kala|turg, kapitali|turg, kauba|turg, kinnisvara|turg, korteri|turg, kulla|turg, kütuse|turg, liha|turg, raamatu|turg, raha|turg, töö(jõu)|turg, uimasti|turg, valuuta|turg, vilja|turg, väärtpaberiturg; müügi|turg, siht|turg, tarbija|turg, vabaturg; euro|turg, koloniaal|turg, sise|turg, maailma|turg, välis|turg, ühisturg; esmas|turg, järel|turg, teisesturg.

nahka turule viima (~ tooma) vt nahk

turi ‹turja 32› ‹s›

1. selja ülemine v. eesmine osa; (ka:) selg. a. inimese selja ülaosa, kus kael läheb üle seljaks. Tugev, turske, paks turi. Lihaseline turi. Maadleja on suure laia turjaga. Vanemas eas läks ta turjast laiaks. Vimmas turjaga naine. Rasvavoldid turjal. Tundsin, kuidas turi tõmbub higiseks. Päike soojendab turja. Päikese käes on meeste turjad punaseks läinud. Turi vajus kühmu, tõmbus vimma. Turi on kühmus, vimmas. Tasapisi turi sirgus. Lõi turja sirgu. Kaklejad on teineteisel turjas kinni. Võttis poisil turjast kinni ja viis nurka. Vinnas koti turjale. Kannab, tassib kasti oma turjal. Matkajad lähevad, seljakotid turjal. Pani kandami turjalt maha. Võttis lapse turjale 'kukile'. Sõidutas poisikest oma turjal 'kukil'. Saunalaval anti kasevihaga turjale pihta. Kupja kepp tantsis teomehe turjal. Poiss sai vitsaga üle turja. *Kui pole turja ega jaksu jalgades, ära tüki ligi. R. Tiitus. b. loomadel selja eesmine osa; kaela ja selja vaheline kõrgend. Patsutab hobust turjale. Ronib, hüppab, kargab ratsu turjale. Istub täku turjal. Turi oli sadula all veriseks hõõrdunud. Hoiab kassipoega turjast. Karu nühkis turja puurivarbade vastu. Jaki turjal on väike küür. Kull vajutas küünised jänese turja. Hunt lõi lambale hambad turja. Kalev lendas meie maale vägeva kotka turjal. Hõbekoger on kõrge turjaga. *Talle tundus, et isahundi turi oli veel rohkem turri kerkinud .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: härja|turi, karuturi.
2. piltl kuju, asendi v. ülesande poolest turja (1. täh.) meenutav osa loodusobjektil vms., selg, hari. Lainete valged, vahused turjad. Laine tõstis, haaras paadi oma turjale. Jääkamakad sõitsid lainete turjal. Regi tõusis hange turjale. Vanker jõudis maantee turjale. Kartulikuhja turjal istusid varesed. Mäe turjal oli metsatukk. Metsa sakiline turi. Istusime suure rändrahnu turjal. Laps sõitis koolikoti turjal 'otsas, peal' mäest alla. *Oi, mis mõnus on talvel liiviku turjalt alla sohu liugu lasta! Juh. Liiv. *.. kaugelt lõunast saabusid tuule turjal taimede seemned ning katsid oma tee rohelusega. E. Kask.
3. ‹hrl. väliskohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (hrl. piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites:) (koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana v. kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära v. ülesandest, toimetamisest ära. Tal on seitsekümmend aastat turjal. Aastaid on tal juba kõvasti turjal. Kannab juba kaheksakümnendat turjal. Mida rohkem aastaid turjale koguneb, seda lapselikumaks ta muutub. Naise turjal on kodune majapidamine ja loomad. Raskemad tööd veeretati meeste turjale. Järjest uusi kohustusi laoti talle turjale. Seda süüd ma oma turjale ei võta. Tahtis vastutust teiste turjale tõugata. Kas sul on töömured turjal? Suur maksukoorem on turjal. Elab oma vanemate turjal. Rahvas heitis, raputas rõhujad oma turjalt. Nüüd on see asi lõpuks turjalt ära. | ‹illatiivis›. Jälle tuleb mingi revisjon turja! *„Mis see!” vihastab vanamees. „Jumalaleiva juures jamelema! Küll tuleb veel tuld ja väävlit teile turja. ..” A. Mägi.

turja kargama
hrl. sõnadega kallale minema, ründama. Agar kriitik kargas lavastajale raginal turja.

[kellegi] turjal liugu laskma ~ ratsutama
kellegi arvel, kulul elama, teiste tööd ja vaeva kasutades läbi saama. Tüdruk ei viitsi tööd teha, laseb teiste turjal liugu. Tee ise ka midagi, mis sa ratsutad teiste turjal!

turm ‹-a 22› ‹s›
hrl luulek häving, hukk, kadu. *Rahvapõlved võitluses ja turmas / pannud sulle oma lootused. A. Kaal. *Kaugemal, udustes orgudes valmistus turmaks põlismetsa tumm sõbravägi. N. Baturin.

turp ‹turba 22› ‹s›
ehit peenikese samba taoline püsttugi võlvkaare toetamiseks (gooti ehituskunstis). Linnuse väravat piiravad mõlemalt poolt turbad. Piilareid liigendavad turbad. Turpadega varustatud kaheksatahulised piilarid.

turv ‹-a 22› ‹s›
kaitse, julgeolek; tugi. Kõrge tara ja lukustatud värav pakkusid turva. Püüd kuskilt turva leida. Ole mulle turvaks hädas ja õnnetuses. Pojast on poolgi turva, tühi turv tütrest. *.. ootamatu ohu puhul tuli linnuselt turva otsida mäekülge mööda üles ronides. L. Meri.

turva ‹6› ‹s›
kõnek turvateenistus; turvamees. Turva oli festivalil seekord väga tasemel.

tuva indekl
tõva. Tuva keel.

tõra1 ‹11› ‹s›
murd tüli, tõrelemine

tõra2 ‹11› ‹s›
murd rõdu; kiriku kooripealne. *.. va kadunud Korneli Jaan oli tõra peal kuulanud, kuidas pastoriisand .. kantslis kohut mõistis .. V. Raidaru.

tära ‹11› ‹s›
tärin. Plekitagumise tära.
▷ Liitsõnad: relvatära.

türa ‹11› ‹s›
vulg mehe suguti, peenis

ura ‹11› ‹s›
madal põrisev heli v. hääl, urin. Auto kihutas suure uraga meist mööda. Kuuldus öösorri ura ja naksatusi.

vura ‹11› ‹s›
vurin. Vokiratta vura.