[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 sobivat artiklit.

akenakna 20› ‹s

1. hrl. raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks hoone, sõiduki vms. seinas v. laes; selle (klaasitud) raamid, ka aknalaud. Tubade, trepikoja, kaupluse, karjalauda, vagunite aknad. Kõrged, avarad, laiad, suured, madalad, väikesed, kitsad, terava-, ümarakaarelised aknad. Kahe-, kolmekordsed aknad. Sisse-, väljaavanev aken. Toa nurkmine aken on aeda, tänava poole. Laes oli väike aken. Aknad on valgustatud, säravad tuledes. Aknad on jääs, udused, higised, mustad. Ühes aknas on veel tuli. Akna all on lillepeenar. Tuul on akende pealt. Istusin toas akna all. Keegi on akna taga, ronib aknast sisse. Vaatan aknast välja. Aknast paistab vanalinn. Aknal on eesriie ees. Aknale ilmus ema. Ava aken, tee aken lahti. Pane aken kinni, sule aken. Kas aken on haagis? Aknad pärani lahti. Tuul lõi akna kinni. Vihm rabistab vastu akent. Koputasin tasa aknale. Lõi, viskas kiviga akna sisse, katki. Aknaid ette panema, pesema, puhastama. Akent klaasima, värvima. Lava kaeti akendega. Aknal 'aknalaual' õitsevad lilled. Rinnutas aknal 'aknalaual'. | piltl. Peeter I raius akna Euroopasse. *.. vaata, silmad on südame aknad, / head nagu halbagi peites. R. Parve.
▷ Liitsõnad: auto|aken, bussi|aken, kaar|aken, kabiini|aken, katuse|aken, keldri|aken, klapp|aken, köögi|aken, lae|aken, lava|aken, lükand|aken, nurga|aken, otsa|aken, petik|aken, poe|aken, pööningu|aken, sise|aken, taga|aken, topelt|aken, vaate|aken, vaguni|aken, võlv|aken, välis|aken, õhu|aken, ümaraken.
2. info määratletud piiridega andmeesituse osa arvutiekraanil, kuva osa. Brauseri, faili, programmi aken. Klõpsates väiksele pildile avaneb uus aken. Turvaliseks töökeskkonnast väljumiseks sulge aken. Avanenud aknas näed täpsemaid juhiseid.
3. kõnek vähemalt akadeemilise tunni v. koolitunni pikkune vaba aeg loengute v. koolitundide vahel. Õpetaja kurdab, et tunniplaanis on palju aknaid. Kahe loengu vahele jääb aken.
4. hrv kõnek taimedest vaba koht rohtu täis kasvanud veekogus. Kalamehed teevad rohtu kasvanud jõekäärudesse aknaid.

kell-a 22› ‹s

1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5.pl.muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks

kilovatt|-tund
el mittesüsteemne energia ja töö mõõtühik (1 kilovatt 1 tunni jooksul) (tähis kWh)

klassi|päevik
raamat v. kaustik iga klassi jaoks, millesse õpetajad märgivad ühe õppeaasta kestel tunni teema, õpilaste hinded, puudumised jms.

mõne|tunnine

1. mõni tund vana. Alles mõnetunnine vastsündinu.
2. mõne tunni kestev v. kestnud. Mõnetunnine hilinemine, rongisõit, puhkus.

puhke|tund
(umbes tunni vältav) puhkeaeg. Brigaad peab puhketundi. Haigete pärastlõunane puhketund. Ta veedab kõik oma puhketunnid kalavetel.

päeva|spaa
võimalus kasutada spaateenusi mõne tunni kuni ühe päeva jooksul (ilma ööbimiseta)

seisu|tund
(umbes tunni vältav) seisuaeg. Takso seisutunni tariif. Laeva seisutund maksab kõvasti.

suve|aeg

1. suvine aeg. Kuum, palav suveaeg. Suveajal on koolimaja tühi. Suveaja kohta ebatavaliselt külm ilm.
2. suviti kehtestatav aeg, mis on vööndiajast ühe tunni võrra ees

söögi|tund
tööaja keskel olev (umbes tunni vältav) söögi- ja puhkeaeg. Pererahvas on söögitunnil. *Seni kui kambriraiujad söögitundi pidasid, vehkis peremees ise väljal külvata.. A. H. Tammsaare.

tundtunni 21› ‹s

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

tunni|jooks
sport jooks, kus tulemuse otsustab tunni ajaga läbitud vahemaa

tunni|konspekt
ped kavandatava tunni üksikasjaline kirjeldus. Tunnikonspekti koostama.

tunnine-se 4› ‹adj

1. ühe tunni (v. teat. arv tunde) kestev. Tunnine loeng, saade, vahikord, jalutuskäik, meresõit. Tunnine vestlus psühhiaatriga. Laevad jõuavad sadamasse tunnise vahega. Kahe ja poole tunnine mängufilm. Kahekümne nelja tunnine rännak.
2. ühe tunni (v. teat. arvu tundide) jooksul tehtud, saadud, kulutatud jne. Tunnine teenistus.
3. üks tund (v. teat. arv tunde) vana. Tunnine kassipoeg. Lapsuke on juba kahekümne ühe tunnine.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|tunnine, kaheksa|tunnine, kaheteistkümne|tunnine, kolme|tunnine, kuue|tunnine, kümne|tunnine, mitme|tunnine, mõne|tunnine, nelja|tunnine, paari|tunnine, seitsme|tunnine, viie|tunnine, ühe|tunnine, üheksatunnine; kolmveerand|tunnine, poole|tunnine, veerandtunnine

tunni|pealtadv

1. otsekohe, jalamaid, sedamaid; äkki, kiiresti. Mees vallandati tunnipealt. Idüll lõppes tunnipealt.
2. tunni täpsusega. Palk maksti talle ikkagi tunnipealt välja. Tähesadu pole võimalik tunnipealt ette ennustada. *Rektoriga olid nad juba varem tutvust sobitanud, nii oli neil ka muusikaõpetaja ametisseseadmine päeva- ja tunnipealt teada .. H. Salu.

tunni|pikkune
ühe tunni kestev. Tunnipikkune kõne, bussisõit. Tunnipikkuse ootamise järel pääsesime lennukisse. Minutid tundusid tunnipikkusena.

tunni|tasu
ühe tunni töötasu; tasu tunnise kasutusaja eest. Advokaatide, meditsiiniõdede tunnitasu. Töötab tunnitasu alusel. Tunnitasu alammäär. Pikapäevarühma tunnitasu on .. krooni. Ruume saab üürida tunnitasu alusel.

tunni|toodang
tunnine, ühe tunni toodang. Aasta-, päeva- ja tunnitoodang.

töö|tund
ühe tunni pikkune töötamise aeg (ka arvestusühikuna). Praktikal tuli teha sada töötundi. Sai töötunnid täis ja läks ära. Lõikekäppi tuleb teritada iga kümne töötunni järel. Kui palju maksab masina, remondi, lumetõrje töötund? Väsisin peale kolmandat töötundi. Kõmpis töötundide järel otse koju.

väljaadv

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7.ühendverbi osananäit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

ühe|tunnine
ühe tunni kestev. Ühetunnine hoiatusstreik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur