[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tung ‹-a 22› ‹s›
tungpuu

tung ‹-i 21› ‹s›

1. (kuhugi) tungimine. Tung itta, põhja. Veresoonte ahenemisel pidurdub alkoholi tung verre.
▷ Liitsõnad: edasi|tung, kallale|tung, peale|tung, sissetung; itta|tung, maaletung.
2. sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada; loomusund, instinkt. Tung tegutseda. Järsku haaras teda vastupandamatu tung nutta. Tajusin meeletut tungi kuskile minema sõita. Inimese tung end ehtida on iidvana. Tema tegusid ajendab isikliku rikastumise tung. Tung teadmiste järele, ilu ja harmoonia poole. Tungid ei lase end maha suruda. Ürgsed, animaalsed tungid. Loomuvastased tungid. Madalate tungidega inimene. *.. olen isalt pärinud seikluskire ja tungi merele. J. Parijõgi. || (suguiha kohta). Mees tundis tüdruku vastu patust tungi. *Ah, soontes tuksus tung: ma tahan sind. M. Under.
▷ Liitsõnad: elu|tung, endaalalhoiu|tung, enesealalhoiu|tung, enesesäilitamis|tung, liikumis|tung, loomis|tung, pesitsus|tung, rände|tung, seltsimis|tung, sülemlemis|tung, süütamis|tung, tegevus|tung, tegutsemis|tung, võimutung; seksuaal|tung, sugutung.
3. tunglemine, trügimine; tunglev rahvahulk. Staadioniväravas tekkis tung ja rüselemine. *Tung kandis teda kaasa, litsus ta tihedasti vastu külma kivimüüri .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: rahvatung.
4. (suure soovijate, pürgijate hulga kohta hrl. piiratud arvule kohtadele). Kõrgkooli, õigusteaduskonda, kursustele on suur tung. Suurim tung oli tänavu majandusklassi. Sellele kontserdile erilist tungi pole.
5. (koos sõnaga torm tähistab noorusajale omast mäslemist, püüdlemist, tunglemist). „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. *Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas .. T. Õnnepalu.
6. van füüs jõud
▷ Liitsõnad: raskustung.