[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tunduma ‹37›

1. (mingisugusena, millenagi v. kellenagi) paistma, näima (tunde järgi, mõtlemise kaudu v. aistiliste muljete põhjal). Tundub, et sul pea jagab. Ega ta nii rumal olegi, kui tundub. See ainult tundus sulle nii. Julgust tundub poisil olevat. Tundub, et sa ei mõista mind. Ta tundub olevat hea inimene. Kas see lugu ei tundu sulle veidi imelik? Mõtteid on palju, kuid ükski neist ei tundu küllalt hea. Haigele tundub maailm süngena, elu raskena. Raamat tundub põnev. Sinu äri tundub õitsevat. Äkki tundus mulle, et kõik on tühi töö ja vaevanägemine. Kas see ei tundu kaebamisena? Uskumatuna tunduv uudis. Ma ei taha tunduda pealetükkivana. Tundun endale poisikesena. Lennukist tundusid majad väga väikestena. Ta tundub nooremana, kui ta tegelikult on. Õde tundub ilusam kui vend. Poeg tundub isa nägu olevat. Heledate toonide tõttu tundus ruum suuremana. Valgete jääpankade vahel tundus vesi mustana. Vaatetornist avanes lõputuna tunduv panoraam. Mõned näod tundusid talle tuttavad. Mulle tundub, et sa nutad. Tundub, et olen siin juba olnud. Häälest tundub, et see on noor mees. Mulle tundus, nagu kuuleksin kellahelinat. Toit tundus soolasena. Marjad tunduvad magusad. Tundub, et siin on küüslauku söödud. Kivi tundub soe. Suu tundus janust paks.
2. tajutav, märgatav, aimatav olema, tunda olema. Hääles tundus ahastust. Toas tundub ravimite lõhna. *Siin-seal tungib looma jalg läbi mädanud aluspõhja pehmesse mudasse, kus ei tundu mingit pidet. A. H. Tammsaare. *.. astumisest ja kühmus kehahoiakust tundus juba meest. O. Jõgi (tlk).
vrd tunduv
vrd tunnukse