[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kihvatama37

1.hrl. 3. pöördes(valutunde kohta:) torgatama, sähvatama. Ägedat hambavalu ei ole, ainult vahetevahel kihvatab. Aeg-ajalt kihvatasid peas valuhood.
2.hrl. 3. pöördesäkki, järsku hingest, mõttest läbi sähvatama. Peas, pähe kihvatas ootamatu mõte: „Kui õige laseks jalga!” Mõnikord kihvatas tahtmine kõigele käega lüüa. Temas kihvatas kadedus, viha, metsik raev. Hinges, südames kihvatas pahameel, ärritus, viha. Tundis, kuidas temas miski, midagi kihvatas. Hing, süda kihvatas tulises vihas. Süda kihvatab rõõmust, kurbusest, kadedusest, viha pärast. Süda kihvatab sees, kui niisugust asja kuuled. |subjektita lauses(hrl. ägestumise, vihastumise kohta). Südames, hinges kihvatas. Niisuguse jutu peale mul kihvatas sees. Temas kihvatas, kui säärast lollust räägiti. Minus kihvatas ja ma hõikasin kõnelejale vahele.
3. järsku vihaseks, ägedaks saama, järsku vihastuma v. ärrituma. Ma kihvatasin selle jutu peale ja tahtsin juba teravalt vastata. Lahkus ägestunult; ta kihvatas üldse kergesti. *Jüri kihvatab ja kargab maast üles, tema mõõt on sedapuhku täis. M. Traat. || vihaselt, ägedalt ütlema, valusalt puudutatuna nähvama. „Mis see sinu asi on?” kihvatab poiss tigedalt. *„Kurat, Kurre, sõita ei oska või!” kihvatas Ahven. J. Smuul.

päikese|valu
päikesevalgus. *Lillakas meri kiiskas tulises päikesevalus.. J. Kross.

raev-u 21› ‹s
pöörane, metsik, meeletu viha. Kauaaegne, varjatud raev. Isa raev oli suur. Meest valdas, haaras pöörane raev. Sellest jutust sattus, läks ta lausa raevu. Selline olukord võib raevu viia, ajada. Ta on kergesti vihastuv ja metsik oma raevus. „Lurjus!” karjus ta tulises raevus. Ta värises raevust. Mehe nägu virildus raevust. Raev kogunes hinge. Ta silmis välgatas raev. Raev südames, silmades. Tema raev suurenes iga hetkega. Mehe viha kasvas kohutavaks raevuks. Puhkes ohjeldamatu raev, kõik kisendasid läbisegi. Raev rauges, vaibus. Sõnavõtud kutsusid esile rahva raevu. See süüdistus tekitas neis erilist raevu. Täis raevu jooksis ta minema. Raevust punane, kahvatu nägu. Võitlus käis meeletu raevuga. Rahvas tõusis raev okupantide vastu. Koerad purelesid ebatavalise raevuga. *.. Markusel käis mõnikord niisugune raev peal, et võttis silmanägemise ja kõrvakuulmise ära. A. Beekman. | piltl. *Taas tormavad lained esile, taas murravad nad uue raevuga neid uusi tõkkeid .. M. Pedajas (tlk).

siiblemasiivelda 49
tiiblema. *Kuumas rohus siristasid ritsikad, laias ja tulises õhus siiblesid liblikad.. L. Promet.

traav-i 21› ‹s

1. looma (hrl. hobuse) ühtlane kiire jooks, kus vaheldumisi puudutavad üheaegselt maad vastaspoolne esi- ja tagajalg. Hobuste traav oli ühtlane, kärme. Hobune sõitis, laskis, tegi kiiret traavi. Hobused tõlla ees kihutasid täit traavi, täies traavis, täie traaviga. Ratsanik kannustas hobuse traavile. Piitsanähvakas sundis ruuna sörgi traaviks. Täkk läks traavilt üle kapakule. Ratsanikud sõitsid kerget traavi, lähenesid kiires traavis. Hunt laskis kerget traavi metsa poole. Kohmakas karugi võib väga kiiresti traavi joosta.
2. (inimese kiire jooksu v. sörkimise kohta). Poisid lasksid parajat traavi jõe poole. Märt jäi korraks seisma, siis laskis täit traavi teistele järele. Pahategijad plagasid tulises traavis. *.. pistis [Roosi] mäest alla Padriku poole niisuguse traaviga, kui jalad võtsid. V. Saar. *Nad tõttasid edasi. Minnake jooksis isa järel traavi .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: seatraav.

tuline-se 4

1.adjleegitsev, tuld täis. Koldes hõõgusid tulised söed. Ahjust lennanud tuline säde süütas põranda. Taevas sähvisid tulised välgud. Päikese tuline kera 'tulekera'. || piltl tulena helendav, särav. Taevas on täis tuliseid tähti. Silme ees keerlesid tulised rõngad. *.. ja nende [= inglite] tuliseid rõivaid märkasid ainult vaimust vaesed .. A. H. Tammsaare.
2.adjpõletavalt, kõrvetavalt kuum, väga kuum. Tuline pliidiraud, keris. Ahi on tuliseks köetud. Mees põletatud tulise rauaga pimedaks. Ajas triikraua tuliseks. Tulistatud nii, et püssiraud tuline. Ründajatele valati müürilt tulist tõrva kaela. Tuline rasv pritsis pannilt näkku. Kartulid pandi tulisesse tuhka küpsema. Rüüpasime tulist teed, kohvi. Tulised pannkoogid. Kompress oli liiga tuline. Tuline rannaliiv kõrvetas jalataldu. Päike on ruumid tuliseks kütnud. *Keskpäev aina lähenes ja päike [= päikesepaiste] muutus aina tulisemaks. J. Nõmm. | piltl. Asjad kipuvad siin tuliseks minema. Tao rauda, kuni raud tuline 'tegutse, toimi õigel ajal'. || temperatuurilt normaalsest v. tavalisest kõrgem, palav. Haige laup, otsaesine on tuline. Ega sul palavikku ei ole, ihu nii tuline? Laps oli üleni tuline ja sonis. Tüdruk tunneb, kuidas tal selle ütluse peale kõrvalehed tuliseks lähevad. Tagusime endal aplodeerides peopesad tuliseks. Tema tuline hingeõhk lõi mulle näkku. Niiske vili võib salvedes tuliseks minna.
▷ Liitsõnad: hõõguv|tuline, keev|tuline, põrgutuline.
3.adjkõrvetavat tunnet tekitavalt kange (alkoholi kohta). Tuline vägijook, pipraviin, naps. Üsna tulise maitsega vein. Rüüpas pudelist: viin läks tulise joana alla.
4.adjpiltl tugevatest tunnetest, tundmustest lähtuv v. neid sisaldav, väga äge. Tuline soov, tahtmine, himu õppida. Tuline vabadusejanu. Noorte tulised aated. Pidas tulise ning sütitava kõne, ettekande. Pöördus rahva poole tuliste sõnadega, tulise üleskutsega. Puhkesid tulised vaidlused. Ettepanek leidis tulist poolehoidu. Teda tervitati tuliste aplausidega. Koosolek oli tuline 'ägedate sõnavõttudega, tormiline'. See on nende tuline veendumus. Kõike tehti tulise vaimustusega. Ta tegi mulle tuliseid etteheiteid. „Tee, et sa kaod!” karjus eit tulises vihas, täis tulist viha. Mul on sinu tuleku üle tuline heameel. Ta oleks tulisest rõõmust ei tea mis teinud. Teda valdas tuline tusk. Mul on tema pärast tuline mure. Tundis oma sõnade pärast tulist häbi. Eit on täis tulist õelust. Mul on temast tuline kahju. Haigel on tuline hirm lõikuse ees. Missugune tuline elamus! *Aga kunagi tulevikus taltuvad need tulised tunded [= armastus] – ja siis tuleb pikk ning troostitu elu. R. Kaugver. || selliseid tundeid omav, innukas, veendunud; fanaatiline. Tuline rahvuslane, isamaalane, patrioot. Tuline rahvajuht, revolutsionäär. Tuline humanist, katoliiklane. Koolmeister on tuline C. R. Jakobsoni vaadete pooldaja. Uuendusel oli tuliseid poolehoidjaid. Tuline vabadusidee eestvõitleja. Tuline taimetoitluse propageerija. Teda tunti talupoegade õiguste tulise kaitsjana. Poeedil on palju tuliseid austajaid. *Tundsin teda väga hästi, on üks tuline mees, armastab oma rahvast .. E. Särgava.
5.adjpiltl loomult, olemuselt kuumavereline, kergesti süttiv, ka tormakas, taltsutamatu vms. Lõunamaiselt tulised armeenlased. Poiss on veel noor ja tuline. Anne oli tüdrukuist kõige tulisem. Äge ja tuline oled sa ju alati olnud. Majandusjuhiks on ta liiga tuline. Noored on harilikult tulised ja mõtlematud. Tulise loomuga mees, naine. Andresel on tuline iseloom. Tal on tuline süda, hing. Püüa taltsutada oma tulist meelt! Ta läks rääkides, rääkis end tuliseks 'ägestus'. Heitis vastasistujale tulise 'ägeda' pilgu. *Ta esiisad, tulise verega mehed, olid tapnud nii mõnegi oma vastastest .. A. Jakobson. *Clemet oli ju poisikesena üsna tulise peaga [= tulipea] .. H. Sergo. || (tormaka, rahutu looma, hrl. hobuse kohta). Tuline ratsu. Tal on tulised hobused tõlla ees. Kihutas oma tulise täkuga kõigist mööda. Taat ei saa noore tulise loomaga enam hästi hakkama. *See oli noor Sõrgelju, kes sõitis tulise põdraga läbi taiga .. H. Laipaik.
6.adj(väljendab mingi omaduse v. olukorra ülimat astet). a. väga, äärmiselt suur, kõva. Tulise külmaga ei mindud metsa tööle. Tundis lausa tulist nälga. Majas valitses tuline puudus, vaesus. Me nägime selle asjaga tulist vaeva. Sai selle tehinguga tulist kahju. Töötati tulise hoolega. Poiss oli täis tulist julgust. Neile tehakse tulist ülekohut. Mehed hauvad tulist kättemaksu. Hüüdis appi tulises hädas. Selles asjas, selle koha pealt on Jüril tuline õigus. Miks ma peaksin loobuma, kui mul on pärandusele tuline 'täielik' õigus. Hannu rääkis tulist tõtt. Tuline õnn, et täna sadama ei hakanud. *.. pohlamoos oli talvel tuline hea kala või süldi juurde salatiks võtta. A. Hint. b. (löögi, hoobi, peksmise, ka tulirelvast lasu kohta:) tubli, kõva, mõjuv. Sai paar tulist hoopi, vopsu. Andis, virutas teisele tulise kõrvakiilu. Sähvas hobusele piitsaga tulise siraka. Poiss on oma tempudega isalt tulise keretäie ära teeninud. *Kuid nüüd laskis Tuomas ja saatis tulise [= kõrvetava] kuuli karu koiba. F. Tuglas (tlk). |substantiivselt›. Põrutas püssist paar tulist. c. (valutunde kohta:) terav, kibe. Haav tegi tulist valu. Kannatab tulist hambavalu. Tuline valuhoog käis kehast läbi. Tallaalused, päkad on pikast käimisest tulised 'hellad, valusad'. |substantiivselt›. *.. kobe muld kõditas taldu, kuid küürukoht ajas siiski kibedat tulist välja. H. Väli. d. (võitluse, võistluse kohta:) äge, metsik, pingeline, raske. Puhkes tuline lahing. Mõlema poole kaotused selles tulises tapluses olid suured. Meeste vahel läks tuliseks lööminguks. Poiste tulised pallimängud. Tuline heitlus jalgpallis, jäähokis, males. Möödas oli esimene tuline võistluspäev.
7.adj(kiiruse, kiirustamise kohta:) tormakas, hoogne; pöörane, kange. Tuline masurka, samba. Tants, pillimeeste mängurütm muutus järjest tulisemaks. Läks lahti tuline sõit kodu poole. Hobune laseb tulist traavi, galoppi. Tulisel sammul tõtatakse tööle. Nüüd oli neil tuline minek. Ruttasin tulise valuga sõbra poole. Lapsed tormavad tulise hooga, tulise tuhinaga uksest sisse. Poiss tormas tulisi jalu 'tulistjalu' minema. Auto kihutas meist tulise ajuga mööda. Ta pani tulise kiiruga jooksu. Riietuti tulise kiiruga. Äraminek, põgenemine sündis tulise kiiru(se)ga, tulise rutuga. Kõigil oli äkki kuhugi tuline rutt. Sul ka kunagi aega ei ole, aina tuline kiire. Nende töödega on tuline kiire (taga). Tulised askeldused, toimetused, asjaajamised. Päevad olid täis tulist tööd. Viljalõikuse tulised päevad.
8. esineb mitmesugustes kirumisvormelites. a.adjOh sa tuline kurat! Millega te, tulised kuradid, nüüd hakkama saite! Sa tuline saatan, hinge tahtis välja võtta! Sa tuline mait, mis nüüd juhtus! b.sOh sa tuline oma jutuga! Võtku sind tuhat ja tuline! Kuhu ta, tulise päralt, ometi nii kauaks jääb! Tulise pihta, kas see on siis mehetegu! *Tuhat tulist! Kas see poisijõmm, kes mind jääpraost välja tiris, olete tõesti teie?! J. Metua.
9.skõnek (valu tekitava löögi kohta): hoop, latakas, sirakas vms. Norijale anti, virutati, valati rusikaga paar tulist vastu vahtimist. Sai kakluses mõne hea tulise. Nähvas piitsaga hobusele paar tulist. Tõmbas hobusele ühe tulise ja kihutas minema. *Kui veel kord tuled minu [= haagikohtuniku] aega viitma, siis saad armetumast kuuskümmend tulist! E. Vilde.
10.skõnek viin vm. kangem alkohol. Pani sada grammi tulist hinge alla. *„Katsuge söögi sekka ka Stockholmi tulist, annab hea isu,” pani tüdruk viinanõu keset lauda. H. Sergo.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur