[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 71 artiklit

absorber-i, -it 2› ‹s
tehn aparaat gaaside puhastamiseks v. üksikute osiste eraldamiseks gaasisegust absorptsiooni teel

aida|kaal [-u]
põll vilja kaal pärast puhastamist ja kuivatamist, vilja puhaskaal. Hektarilt saadi vilja aidakaalus 30 tsentnerit.

aidsi|kabinet
ruum(id) aidsihaigete ja aidsiviiruse kandjate tuvastamiseks, nõustamiseks ja ravimiseks. Pärnu, Narva, Tallinna aidsikabinet. Anonüümne aidsikabinet.

alkomeeter-tri, -trit 2› ‹s
väljahingatava õhu alkoholisisalduse määramise riist alkoholijoobe tuvastamiseks . Digitaalne alkomeeter. Alkomeetri huulik. Alkomeetrisse puhuma. Alkomeetriga joovet kontrollima, tuvastama. Alkomeeter näitas kerget, rasket joovet.

dopingu|kontroll
sport kontroll võimaliku dopingu tuvastamiseks

elektri|filter
tehn seade gaaside puhastamiseks elektrivälja abil

filtratsiooni|väli
rajatis heitvee bioloogiliseks puhastamiseks

gaasi|kurn [-a]
gaasitorbiku osa sissehingatava õhu puhastamiseks

gaasi|vesi
tehn valgustusgaasi puhastamiseks kasutatud vesi

hamba|niit [-niidi]
vahatatud niit hambavahede puhastamiseks

hamba|ork
tikk hammaste toidujäätmeist puhastamiseks

hamba|pasta
pasta hammaste puhastamiseks

hamba|pulber
pulber hammaste puhastamiseks

hari1harja 31› ‹s

1. puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms. kasutatav ese. Pehme, kõva, tihe, hõre hari. Liimitud, seotud hari. Harjastest, hobusejõhvist hari. Harjaga riideid, kingi puhastama. Pühib, küürib harjaga põrandat. Eit pesi harjaga pesu. Puhastab harjaga hobust. Soeb harjaga juukseid. Tegi harjale varre. Rohi oli tihe nagu hari.
▷ Liitsõnad: hamba|hari, hobuse|hari, juukse|hari, küüne|hari, küürimis|hari, lambi|hari, lina|hari, nõudepesu|hari, pea|hari, pesu|hari, poonimis|hari, pudeli|hari, põranda|hari, riide|hari, saapa|hari, sauna|hari, tuppimishari; harjas|hari, juur|hari, jõhv|hari, teras|hari, traathari.
2. el klots voolu ülekandmiseks elektrimasina pöörlevalt osalt paigalseisvale osale

hobuse|suga
metallist kraap hobuste puhastamiseks

jala|matts
matt jalatsite puhastamiseks enne ruumi minekut. Kummist, niinest, kõrkjast jalamatt. Koridoris, välisukse ees oli jalamatt.

joote|vedelik
tehn vedelik jootekoha puhastamiseks

juurdlus-e 5 või -e 4› ‹s
menetlus teat. asjaolude tuvastamiseks; (lähiminevikus:) kriminaalasja uurimise esialgne etapp tõendite, asjaolude, isikute jm. selgitamiseks; väiksema ühiskonnaohtlikkusega kuritegude kohtueelne uurimine. Ametkondlik juurdlus. Juurdlusega tehti kindlaks, et..

kaabik-u 2› ‹s
arheol kivist kaapimisriist toornaha sisekülje puhastamiseks

kalts-u 21› ‹s

1. vana katkine riideräbal; ainult pesemiseks, puhastamiseks vms. kasutatav riidetükk. Vanad, määrdunud, mustad kaltsud. Pühkis õlised käed kaltsu sisse. Pööningul oli hunnik vanu räbalaid ja kaltse. Võttis ämbri ja kaltsu, et põrandat pesta. Taskurätt oli märg nagu kalts. |hrl. sg.(sekundaarse toorainena). Kaltsu kokkuostu punkt. Kaltsu(de)st toodetud paber.
▷ Liitsõnad: jala|kalts, puhastuskalts.
2.hrl. pl.katkine, kuid siiski veel kantav riietusese. Räbaldunud kaltsudes sõjavangid. Käib kaltsudes nagu kerjus. Pani endale vanad kaltsud selga. || hlv (hrl. edeva riietuseseme kohta). *Naine armastab igasugu hilpe ja kaltse enese küljes kanda, ja kui näeb neid poe akna peal, siis nõuab mehe käest, et see ostaks talle neid seitse tosinat. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kuue|kalts, riide|kalts, särgikalts.
3. hrv kaltsakas (1. täh.) *Ma käin räbalates kui viimane kalts .. R. Roht.
4. hlv tahtejõuetu, saamatu, vilets inimene, narts. Sa pole mees, vaid kalts! *.. ta on vaid tahtejõuetu, pehkinud kalts, kes laseb endaga teha, nagu härrad soovivad .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: joomakalts.

kanalisatsioon-i 21› ‹s
torustik koos vajalike lisaseadmete ja -ehitistega heitvee ärajuhtimiseks, puhastamiseks ning kahjutuks tegemiseks. Asulas on veevärk ja kanalisatsioon. Kanalisatsioon oli korrast ära. Kanalisatsioon ei tõmmanud vett ära.

kanalisatsiooni|kaev
püstik kanalisatsioonitorustiku kontrollimiseks ja puhastamiseks

kinga|kreem
määrdeaine kingade puhastamiseks ja neile läike andmiseks. Must, pruun, värvitu kingakreem. Ostsin karbi, tuubi kingakreemi.

klaasi|puhasti

1. auto vm. sõiduki eesakna külge paigutatud seadis klaasi puhastamiseks saju ajal vms. juhul. Sadas tugevasti; autode klaasipuhastid jõudsid vaevu tuuleklaasilt vett ära pühkida.
2. riist akende pesemiseks
3. keemiline vahend klaaspinna puhastamiseks

kliistri|pühad pl
kõnek endisaegne ruumide puhastamiseks ja akende kleepimiseks ettenähtud õppetöövaheaeg oktoobri lõpul

kraavipuhastus|masin
põll mets masin (kuivendus)kraavide puhastamiseks

kurn1-a 22› ‹s

1. augulise põhjaga (metall)nõu vm. vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust. Piim, vedelik lasti läbi kurna. Mahl läks kurnast halvasti läbi. Kurnaks, kurnana kasutati mitmekordset marlit, riidetükki. | piltl. *Nii ehtne kui tema elamus ongi, ta puserdab selle läbi intellekti kurna ja seetõttu jäävad ta värsid enamasti verevaeseks. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: piimakurn.
2. õhu puhastamiseks kasutatav lihtne filter (näit. gaasitorbikul)
▷ Liitsõnad: gaasikurn.
3. van kurnamine. *Eide jõud oli leina kurnal lõppenud ja käte võim väsinud.. J. Kunder.

kurnamakurnata 48

1. vedelikku (puhastamiseks) läbi kurna vm. kurnamisvahendi laskma. Ema kurnas kaevu ääres lõunast lüpsi. Ta kurnas piima lüpsikust suurde nõusse. Lahus kurnati läbi filterpaberi, hõreda riide, marli teise nõusse. Kurnamata, kurnatud piim. *Siis kurnas ta rohtudest tambitud püdeliku läbi õhukese siidi.. J. Kross. | piltl. *..külm on õhu läbipaistvaks kurnanud. B. Kangro. || milleltki (hrl. kartuleilt) keeduvett ära nõristama. Kartuleid, seeni kurnama.
2. nõrgestama, ära vaevama, jõuetuks v. rammetuks tegema; ruineerima, laostama. Haigus, alatoitlus, öine ülalolek kurnab organismi. Unehäired kurnavad kesknärvisüsteemi. Palavik kurnab haiget. Pikk reis väsitas ja kurnas hirmsasti. Rasked elutingimused kurnavad ta jõudu, tervist. Taat oli nii kurnatud, et vedas jalgu järele. Näljast, tõvest, hingeliselt, kehaliselt kurnatud inimene. Kurnatud hobusekronu. Mehe kurnatud nägu, välimus. Kurnav kliima, töö, rännak. Vaenlast kurnati ootamatute rünnakutega. Koormavad maksud kurnasid maad ja rahvast. Riigi majandus oli sõdadest kurnatud. || viljakust vähendama. Umbrohud kurnavad mulda, pinnast. Põllud olid nii kurnatud, et andsid vaid vähest saaki.
3. teisi raske tööga, kohustustega koormama ning nende töövilja omastama, ekspluateerima (2. täh.) Võõrast tööjõudu kurnama. Suuromanikud kurnasid vaesemat rahvast. Emamaad kurnasid oma asumaid.

küüne|hari
väike hari küünte puhastamiseks

küüne|puhastaja
väike teravaotsaline riist küünealuste puhastamiseks. Plastmassist küünepuhastaja.

lambi|hari
(lambiklaasi puhastamiseks)

linaseemne|triöör
põll triöör linaseemne puhastamiseks ja sorteerimiseks, linatriöör

multi|tsüklon
tehn aparaat õhu vm. gaasi tolmust puhastamiseks

muru|luud
aiand lehvikjalt asetsevate vetruvate piidega aiatööriist muru puhastamiseks

näo|piim [-a]
piimjas vedelkreem näonaha puhastamiseks ning hooldamiseks. Näopiima kasutama. Puhastav, niisutav, pinguldava toimega näopiim. Meik eemaldatakse näopiimaga.

näo|vesi
kosmeetikavahend näonaha puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Healõhnaline näovesi. Alkoholi sisaldavad näoveed.

patendi|uuring
(patendipuhtuse tuvastamiseks)

piibu|ork
peenike ork piibukaha puhastamiseks, piibunõel. Poiss on pikk ja peenike nagu piibuork.

pohe|mold
etn kerge puumold tangude v. vilja puhastamiseks. Pohemollis puhuti tangukestad välja. Tuulas uhmris taotud kruupe pohemolliga. Pohemolliga puhastatud rukis.

pudeli|hari
hari pudeli seestpoolt puhastamiseks

puhastus|narmad pl
riideribad, sassunud lõng jms. masinate ja seadmete puhastamiseks. Pühkis määrdesi käsi puhastusnarmastesse, puhastusnarmastega.

puhastus|uks
(ahjulõõril selle tahmast puhastamiseks)

puhastus|vill [-a]
(käte vm. puhastamiseks). *.. [autojuht] pühkis määrdunud sõrmed puhastusvilladesse.. O. Kool.

puhi|peitel
etn kõver peitel uurde põhja puhastamiseks

puritaan-i 21› ‹s

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

puuvillapuhastus|tehas
(puuvillakiu seemnetest eraldamiseks, puuvilla puhastamiseks)

põhja|höövel
tehn peam. soonepõhjade puhastamiseks kasutatav höövel

põranda|lapp
põranda pesemiseks, puhastamiseks kasutatav riidetükk. Pühkis märja põrandalapiga porised jäljed ära.

püro|metallurgia
tehn metallide tootmiseks ja puhastamiseks kõrgeid temperatuure kasutav metallurgia haru

püssi|varras
varras püssiraua õõne puhastamiseks ja õlitamiseks, puhastusvarras

rehe|alunes
etn rehes v. rehielamus paiknev vastamisi väravatega ruum rehepeksuks ja vilja puhastamiseks. Avar rehealune. Rehealune oli korralikult puhtaks pühitud. Tuul puhub rehealusest läbi. Rehealuse väravad olid vastakuti lahti. Varasemal ajal hoiti rehealuses talviti loomi. Rehealuses on ka söödud ja pidude ajal tantsitud.

riide|hari
(riiete puhastamiseks). Puhastas riideharjaga kaabut, mantlit, ülikonda.

ropsi|masin
tehn masin murtud linavarte luudest puhastamiseks

saapa|hari
hari jalanõude puhastamiseks

saapa|määre
määrdeaine saabaste puhastamiseks. Oli puhastatud saapaid, praegugi oli tunda tugevat saapamäärde lõhna.

saapa|viks
viks saabaste puhastamiseks

septik-u 2› ‹s
tehn seade väiksema hulga reovee puhastamiseks setitamise ja sette orgaanilise osa anaeroobse lagundamise teel

sorteerimis|laud
põll seemnete puhastamiseks ja sorteerimiseks kasutatav masin, sortimislaud

suitsutama37

1. konserveerimiseks ja maitseomaduste mõjutamiseks suitsus hoidma, suitsuga läbi immutama; suitsutusvedelikuga töötlema. Liha, kala suitsutama. Mehed suitsutavad lesta, lesti. Suitsutatud juust, seapea. Enamik vorste on rohkem või vähem suitsutatud. *Siis veristati siga ja suitsutati kintse jämedas moonamaja korstnas.. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: kuum|suitsutama, külmsuitsutama.
2. pisikute hävitamiseks, puhastamiseks vm. suitsuga töötlema. Rehetuba, kambrit suitsutati kadakatega. Katku vastu suitsutati hooneid ja raputati tänavaile lupja. Haiget kohta raviti tuulepesaga suitsutades. *Ometi oli tüdruk pühkinud ja pesnud [kõrtsi] põrandad, suitsutanud kadakaokstega eelmise õhtu õlle- ja viinavingu olematuks... H. Sergo.
3. aromaatset suitsu tekitavat ainet põletama. Viirukit suitsutama.
4. tahmuda laskma. Heleda päikesepaiste puhul suitsutati lant küünlaleegil tumedaks.

söövitus-e 5› ‹s

1. söövitamine. a. tehn kõva pinna keemiline töötlemine peam. süvendite tekitamiseks v. puhastamiseks. Söövitust kasutatakse elektroonikas, trükinduses, metallograafias jm. b. kunst sellega seotud menetlus (näit. klaasehistöös, estampgraafikas), etsing. Evi Tihemets on kasutanud pehmelakki, litograafiat, söövitust jt. tehnikaid.
2. kunst sellise menetluse abil loodud teos (näit. graafiline leht). Vive Tolli suurepärane söövitus „Loss järve põhjas”.
3. med sööbeaine toimel tekkinud kudede kahjustus. Nina limaskesta söövitus. Happed võivad põhjustada raskeid söövitusi.
▷ Liitsõnad: naha|söövitus, söögitorusöövitus.

tahma|klapp
(lõõride puhastamiseks tahmast). Nikeldatud tahmaklappidega pliit.

tahma|luuk
(lõõride puhastamiseks tahmast). Avas ahju külje sees oleva tahmaluugi.

tahma|uks
(lõõride puhastamiseks tahmast)

tahvli|lapp
lapp tahvli puhastamiseks. Märg, kriidine tahvlilapp.

tasku|rätik
väiksem kaasaskantav rätik nina nuuskamiseks vm. puhastamiseks. Meeste, naiste, laste taskurätik. Ruuduline, valge, pitsäärega, tikandiga taskurätik. Sitsist, siidist, paberist taskurätikud. Nuuskas puhtasse, määrdunud taskurätikusse. Pühib taskurätikuga pisaraid, otsaesiselt higi. Võtab põuest, tõmbab varrukast suure taskurätiku. Saatjad lehvitasid taskurätikutega, taskurätikuid. Sidus taskurätikusse sõlme, et lubatu ei ununeks.
▷ Liitsõnad: batist|taskurätik, paber|taskurätik, siidtaskurätik.

tuulamis|masin
lihtne, hrl. käte jõul töötav masin vilja puhastamiseks, tuulimasin. Hilisõhtuni kolisesid tuulamismasinad.

vaatlus|kaev
tehn põll süvend torustiku kontrollimiseks ja puhastamiseks (näit. kanalisatsioonis, kuivendussüsteemil)

varrasvarda 19› ‹s

1. millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms. kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl. kõvast ainest ese. Pada pandi vardaga lõkke kohale keema. Vardas küpsetatud kana, liha. Kalu suitsutati kaseoksast voolitud vardas. Räimed aeti lõpuseid pidi vardasse. Puuvilju jookide kõrvale serveeriti varda otsa aetult. Tõotas vaenlase elusalt varda otsa ajada. Jahimees puhastas vardaga püssi. Puust varrastega, varrastel kootud sall. Kudus klõbinal, nii et vardad aina välkusid. Mis sa karjud nagu varda otsas. *Jutupuhumine oli justkui sukakudumine: aina keeruta silm silma järele vardasse – ega lõng otsa lõpe. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: luu|varras, metall|varras, puu|varras, terasvarras; kudumis|varras, küpsetus|varras, laadimis|varras, prae|varras, puhastus|varras, püssi|varras, sorteerimis|varras, suka|varras, šašlõkivarras; ringvarras.
2. püstine post, latt, kepp v. ritv. Katusele püstitati piksekaitseks kõrge varras. Võidupühal tõmmati lipp vardasse. Leinalipud on pooles vardas. Terava varda otsas kääksus plekist tuulelipp. Õige meister oskas teha sellise kuhja, kus pole varrastki sees. Väänkasvud ronivad mööda vardaid. Vihma valas nagu vardast 'väga tugevasti'. *Siin ja seal nende [= langenute] kõrval seisid mahasadanud odad ja ammunooled varrastena püsti. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: kuhja|varras, lipu|varras, pikse|varras, püst|varras, tapuvarras.
3. tehn mitmesuguste masinate ja ehitiste koostisosa, mille pikkus on oluliselt suurem ristlõike mõõtmetest. Vardad on näiteks talad, postid, kepsud, võllid ja tõmmad. Varrast kirjeldatakse varda telje ja ristlõike kuju ning mõõtmete kaudu.
▷ Liitsõnad: juht|varras, koonla|varras, liuguri|varras, puur|varras, sarruse|varras, side|varras, tugevdus|varras, tugivarras.

vilja|puhasti
seade teravilja- jt. põllukultuuride seemne puhastamiseks ja sorteerimiseks

viske|kühvel
etn puukühvel, millega visati vilja selle puhastamiseks, viskel

õhu|filter
tehn (õhu puhastamiseks tolmust)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur