[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

erudeeritud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› eruditsiooni omav, eruditsiooniga. Erudeeritud kirjanik, kriitik, vestluskaaslane. Muusikaliselt, kirjanduslikult erudeeritud. Uus õppejõud tundus meile väga erudeerituna. Pidasime teda sügavalt erudeerituks. *.. ent kellele peale eestlaste, ja, õigemini, veel nende väikese, erudeerituma osa, ütleb see film midagi? E. Vetemaa.

kodu|kootud ‹-tu, -tut 2›
‹adj› ‹eestäiendina indekl.›
1. kodus kootud, omakootud. Kodukootud riidest ülikond, palitu. Kodukootud sall, vaip, põrandariided. Tal olid jalas kodukootud villased sokid. Kodukootud villane seelik. || piltl enda loodud (hrl. sealjuures algeline, saamatu). Kodukootud tarkus, filosoofia.
2. piltl eriettevalmistuseta v. hariduseta, isehakanud, kodukasvanud (2. täh.) *.. samuti nagu Martin, olime kõik isehakanud ja kodukootud ajakirjanikud. E. Maasik. || kodumaine, kodukasvanud (1. täh.) Seda ei teinud välismaalased, vaid meie oma kodukootud spetsialistid.

lugu|peetud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› lugupidamisväärne, austatud, hinnatud. Koolmeistrid olid väga lugupeetud inimesed. Ta oli meie lugupeetumaid õppejõude. Ta on saanud oma kolleegide hulgas väga lugupeetuks. Lubage (mul) lugupeetud oponendile vastu vaielda. || (pöördumissõnana). Lugupeetud kolleegid ja külalised!

rafineeritud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› oma laadilt, olemuselt eriti peen, viimistletult peen; kaalutletult kaval ja osav. Rafineeritud maitse, stiil, viisakus. Rafineeritud kombed, käitumine. Rafineeritud kokakunst. Kunstniku tehnika on muutunud rafineeritumaks. Rafineeritud nauding, närvikõdi. Rafineeritud ja sadistlikud piinamisvõtted, metsikused. Temas on midagi rafineeritut. Üsna rafineeritud daam, elumees, seltskonnainimene. See mees oli rafineeritud suli. Nii noor ja juba nii rafineeritud!

reserveeritud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› jahe, ligipääsmatu, tõrjuv. Juhataja rõhutatult reserveeritud olek. Ta on muutunud kinniseks ning reserveerituks, võtnud reserveeritud hoiaku. Esmakohtumisel mõjus ta mulle reserveerituna. Ta märkas, et endiste sõprade suhtumine temasse muutus üha reserveeritumaks.

sunnitud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› esile kutsutud, teeseldud, ebasiiras. Sunnitud naeratus, sõbralikkus. Ta külalislahkus tundus sunnituna, jäi sunnituks. Sel naerul oli sunnitud kõla. Ta pilk oli tuhmim, lõbusus sunnitum kui enne.

teatud ‹-tu, -tut 2›
‹adj› ‹eestäiendina indekl.›
1. (üld)teada, tuttav. Kaugemalgi hästi teatud pillimees. Igal pool teatud ja tuntud laulja. Avokaado on siinkandis tuntuks-teatuks saanud puuvili.
2. teatav (1. täh.) Püss andis talle teatud kindlustunde. Looduses valitseb teatud tasakaal. Nende vahel püsib teatud pinge. Teatud mõttes on tal õiguski. Poeg on kodustele teatud määral võõraks jäänud. Teatud eas silmanägemine halveneb. Rääkis sellest kui tõsiloost, mis sündinud teatud ajal teatud kohas. Teatud asju ei räägi ma kellelegi. *Selle lipuga .. pühitakse juba homme üht teatud kohta! H. Väli.

tehtud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› ebaehtne, võlts, kunstlik, teeseldud. Tehtud sõbralikkus. Tal on ikka tehtud naeratus näol. Kohtleb teisi tehtud viisakusega. Ei saanudki aru, oli ta imestus tehtud või loomulik.

tuntud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› selline, keda v. mida paljud tunnevad, teavad. Selles koolis on õppinud mitmed tuntud inimesed. Tuntud õpetaja, laulja, pillimees. Väga tuntud kirjanik. Ta on päris tuntud mees. Sünnipäeval oli palju rahvast, kõik tuntud nimed. Sai tuntuks teatrikunstnikuna. Euroopa tuntuim ornitoloog. Tuntud rahvalaul. Tuntud 'üldteada' tõde.
▷ Liitsõnad: üldtuntud.

välja|peetud ‹-tu, -tut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.› teat. laadis lõpuni läbiviidud, stiilist, eeskirjadest vms. kõrvalekaldumatult kinnipidav, teat. piirides püsiv. Daamilik, väljapeetud kõnemaneer. Esineb väljapeetud väärikusega. Ühtlaselt väljapeetud luulekogu. Stiili poolest võiks teos olla väljapeetum.