[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

batüsfäär ‹-i 21› ‹s›
geogr laevalt trossi otsas vette lastav kerakujuline kabiin süvavee uurimiseks

harpuun ‹-i 21› ‹s›
pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Eestis püüti harpuunidega hülgeid. Vaala tabatakse kahurist väljalastava harpuuniga.

kordodroom ‹-i 21› ‹s›
trossi otsas ringlevate mudellennukite v. -autode katsetus- ja võistlusväljak

kruvi|pinguti
mer seadis taglase trossi, rooliülekande vm. trossi v. keti pinguldamiseks, talrep

pentsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
mer peenest nöörist v. traadist side, mis hoiab koos kaht jämedamat köit v. trossi

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

pootsman(i)|tool
mer trossi ja ploki abil liikuv iste laevamasti tõusmiseks. *.. laskis Sülluste plokid, otsad ning pootsmantoolid mastide puhastamiseks ja värvimiseks valmis panna.. H. Sergo.

puht1 ‹puhi 21› ‹s›
ka mer kokkukeritud trossi v. köie lapik rull. Tõi puhi ankrutrossi. Harutab trossid puhtidest sirgeks. Tõmbab soodid puhist lahti. *Äsja pika puhi küljest pussiga rapsatud köietüki otsa heitis Jaagup aaspaalsteek-sõlme.. A. Hint.

puhtima2 ‹puhin 42›
ka mer (köit, trossi) lappama, puhti kerima. *Püüs viskevalmis käes, püüsepaelad hoolikalt puhitud, leiab ta jäärüsi lähedal hüljeste auke. A. Gailit.

pukseerima ‹42›
(vee)sõidukit vm. ujuvat objekti trossi, köie vm. ühendusega järel vedama v. ees tõukama. Laev pukseeriti sadamasse. Mootorpaat pukseerib purjeka merele. Parve peab jõe keskele pukseerima. Praami pukseeriv aurik. Rannavetesse pukseeritud vaal. Traktor on bussi töökotta pukseerinud. || piltl kedagi lükates v. vedades kuhugi (ära, eemale) juhtima, ära sokutama, ära puksima. Purjutaja pukseeriti asemele. Õpetaja pukseerib väänkaela ukse taha. *.. või pukseerisid tüdinud noored ta [= ema] korterist minema? A. Beekman.

sorima2 ‹37›
mer hrl. trossi, vaieri v. keti abil esemeid kinnitama. Tekilast tuleb köitega sorida. Paadid on tekil ja kinni soritud. Purjesid ei jõutudki kinni sorida. Torm on tulekul, kiiruga soritakse köisi. *Rasvatünnid soriti kõvasti parraste ja piitade külge kinni.. H. Sergo.

säärima ‹42›
mer trossi läbi ploki vm. vahendi augu v. rõnga tõmbama

tross|ülekanne
tehn seade pöörlemise ülekandmiseks trossi ja trossirataste abil

tõste|magnet
tehn hrl. kraana trossi otsa kinnitatud tugevajõuline elektromagnet, mida kasut. metallilaadimistöödel

viirama1 ‹viirata 48›
mer trossi v. ketti aeglaselt järele andma; niiviisi eset v. koormist alla laskma. Soote viirama. Purje viirati tollhaaval. Kasulikum oli sõita veidi viiratud purjedega. Paat viirati üle parda. Kostsid laadijate hüüded: „Viira! Viira!”.

vints ‹-i 21› ‹s›
tehn seade, mida kasut. lasti teisaldamiseks trossi v. keti abil, seda hrl. trumlile kerides. Kraana, ekskavaatori, rammi, skreeperi vints. Vintsi krigin, ragin. Laevade laadimiseks ja lossimiseks kasutatakse vintse. Traate pingutati vintsiga. *Traal tuli üles, vints undas kõigest jõust, vaierid kiskusid ahtrit allapoole. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: auru|vints, elektri|vints, käsi|vints, laeva|vints, mootor|vints, nooda|vints, traal|vints, tõstevints.