[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

foto-
liitsõna esiosana
1. fotograafia-, päevapildi-; näit. fotoalbum, -amatöör, -aparaat, -ateljee, -dokument, -koopia, -materjal, -näitus, -salong
2. valgus-; näit. fotobakter, -efekt, -elekter, -element, -keemia, -relee, -vool

homo11 või 6› ‹s
homoseksualist. Homode arvates neid diskrimineeriti.

mono-
liitsõna esiosanaainu-, ühe-, üksik-

nomos-e 4› ‹s

1. aj Vana-Egiptuse maakond
2. haldusüksus nüüdses Kreekas

pomo11› ‹s
kõnek ülemus; ülemuslikult käituja. Peab pomole helistama.

zoo-
looma-, loom-

termo-
temperatuuri-; sooja-, soojus-

tohoh1interj
väljendab ning rõhutab:. a. imestust, üllatust. Nii suur tüdruk ei oska lugeda, tohoh! Tohoh, mis jutt see nüüd on! Tohoh, või hakkad naist võtma? Tohoh hullu, või vana koolivend ise! Tohoh pime, kui raske kott! Ma lähen Tallinnast ära. – Tohoh, mispärast siis? „Tohoh!” kohkus ta poisi juttu kuuldes. *Tohoh pele, mis temal [= hobusel] äkki hakkas, mõtles kaevumeister. H. Laipaik. b. rahulolematust, pahameelt. Tohoh, te pole veel tööle hakanudki! Tohoh kurat, või tema hakkab mind käsutama! „Tohoh pärglit,” pahandas ostja, „jälle on hinda tõstetud!” Tohoh pagan, täna ei jätagi see telefon helisemist järele. *„Tohoh hullu – see veel puudus,” Aleksander pööras ringi. E. Maasik.

tohoh2indekl. adj
kõnek peast põrunud, opakas. *„Poisid, see vana on ju natuke tohoh!” naeris korraga üks vabatahtlikest. A. Kivikas.

tohoointerj
väljendab ning rõhutab:. a. imestust, üllatust. Tohoo, vaat mis mõtteid sa haud! „Tohoo säh!” imestas tädi. Tohoo pime, ega ma ometi valesti kuulnud? No tohoo tonti, taga hullemaks läheb! b. rahulolematust, pahameelt. Tohoo pele, nõnda võib ju teisele roosi ehmatada! Kes see siin kallil tööajal niisama vedeleb, tohoo pagan! Tohoo kurat, või tema tuleb mind lööma! *Tohoo jõledat kõnet! Nii pika aja elanud armsasti koos, .. nüüd tema tuleb niisuguse tigeda nõuga! P. Krusten.

tomat-i 2› ‹s

1. peam. punaste lihakate viljadega köögiviljataim (Lycopersicon esculentum). Tomateid istutama, kastma. Kasvatab tomatit kasvuhoones.
▷ Liitsõnad: kirsstomat; avamaa|tomat, kasvuhoonetomat.
2. selle taime toiduks tarvitatav vili. Punased, kollased tomatid. Küpseid tomateid süüakse värskelt, toorsalatina. Rohelised tomatid marineeritakse, hapendatakse. Tomatitest pressiti mahla. Räim tomatis 'tomatikastmes'. Ostis turult tomateid. Aiand turustas mitu tonni tomateid.

tomptombu 21› ‹s

1. (ebamäärase kujuga) tükk, klomp, kämp, känkar, mütsak. Tomp savi, mulda. Katuselt potsatab alla sulalume tompe. Küünal oli sulanud vormituks tombuks. Mesilassülem ripub tiheda tombuna oksa küljes. Kuulidest läbitäkitud keha jäi lamama elutu tombuna. Jala asemel oli mingi verine tomp. Tombuks kokkukägardatud mantel. Lõngal on tombud sees. Udu valgub suurte tompudena laiali. Vilk vihmavari, tomp tuulevari. *Sinihallis küünlakuu videvikus mustendasid metsatukad ja kaugemad taluhooned ilmetute tompudena .. E. Tennov. || piltl (ahistava tundmuse, meeleliigutuse kirjeldamisel). Kibestumisest tõuseb kurku mõru tomp. Kurvad mõtted ängistasid südant ja kerkisid tombuna kurku. Tunneb rinnus pitsitavat tompu. Pead rõhus raske tuimuse tomp. *Ta kandis korraga oma sisemuses ränirasket tompu .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jää|tomp, karva|tomp, kivi|tomp, kulla|tomp, liha|tomp, masuudi|tomp, mulla|tomp, pilve|tomp, puu|tomp, rasva|tomp, riide|tomp, räppe|tomp, röga|tomp, sambla|tomp, savi|tomp, suitsu|tomp, taku|tomp, tolmu|tomp, udu|tomp, vati|tomp, veretomp.
2. päranditomp. Adamsoni pärijate tomp. *Ei olnud aga kerge nii suurele tombule ostjat leida. A. Kitzberg.

tompuadv
tükki, tombuks v. tompudeks. Padjasuled lähevad tompu. Küüliku uduvill on tompu vanunud. *Miilu .. näsib ligedat, rusikasse tompu muserdatud taskurätti. L. Promet.

tomu11› ‹s
paks suits, tolm, udu vms. Rehepeksmise, metsapõlengu tomu. *Ligedast maast hakkas uitsetama piimvalget tomu, mis päikese käes otsekohe lahtus .. O. Jõgi (tlk).

tootolle, toda, tollesse e. tosse, tolles e. tos, tollest e. tost, tollele, tollel e. tol, tollelt e. tolt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega pl nood, nonde, noid, nondesse e. noisse, nondes e. nois, nondest e. noist, nondele e. noile, nondel e. noil, nondelt e. noilt, nondeks e. noiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega› ‹pron
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet hrl. kaugemal asuvale v. varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a.substantiivselt›. Too seal keskel on meie õpetaja. Too pole üldse koera moodi. Kes nood siis on? See on ilusam kimp kui too. Sina võta see, mina võtan tolle. Nood kaks annan ära, aga selle siin jätan endale. Ah Ants või? Too oli minu lapsepõlvekaaslane. *Kas sina tohid minu last peksta? Kes sul toda on lubanud? M. Traat. b.adjektiivselt›. Kes too tüüp oli? Mulle meeldis too baretiga tüdruk. Toda elukat ma küll puutuda ei julge. Tema elab seal tolle metsatuka taga. Vastik oli too porine tee. Või tost kärkimisest kasu on! Ikka meenuvad mulle nood haruldased suvevõõrad. *.. vastab, et mis paganat temal on tegu nonde nime poolest sugulastega. E. Maasik.
2.adjektiivseltsisaldab viidet (ammu) möödunud ajale. Tol aastal saabus kevad varakult. Mustlane oli talle tol kaugel päeval ennustanud suurt õnne. Mälestus tollest õhtust ei kustu kunagi. Vanaisa oli tolle aja kohta haritud mees. Mäletan hästi toda lumerikast talve. Noil aegadel teadsime sellest kõigest veel vähe. *Arusaadavalt veeres noil päevil kogu ratastel tehnika veel sõja huvides. R. Sirge.
II. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1.substantiivseltviitab tekstis mainitule v. mainitavale. a. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. Küsis poja käest, kelleks too tahab saada. Urve ei mäletanud oma vanaema: too suri enne tema sündimist. Pall tabas õpetajat, kuid too ei pahandanudki. Ats püüab tüdrukuga tutvust teha, rääkides tollele midagi naljakat. Mis Reedal temast, tol oma noormees. Ta oli üles kasvatanud mitu last, nood aga ei vajanud enam teda. Vasemal on järv ja tolle taga mets. Võta venna suusad, nondega on parem sõita. *Madal tara palistab teed õueaiani – toda piirab aga kõrgem ja paksem, suuremaist kividest laotu. L. Kibuvits. b. viitab kõrvallauset alustavatele relatiivpronoomenitele kes v. mis. Täna nägingi toda, kellest me eile rääkisime. Kes on oma teadmistes kindel, too magab enne eksamit rahulikult. Äkki ta ei olegi too, kelleks oleme teda pidanud? Mida enam kiusatusega võitlesin, toda enam see kasvas. *Naised, niihästi need, kes temaga flirtisid, kui ka nood, keda ta ainult tundis, tavaliselt rääkisid talle emalikult .. R. Sirge. c. viitab kogu kõrvallausele v. iseseisvale lausele. Mis minul tollest kasu, et sina loteriil võitsid! Tollest saab juba kümme aastat, kui ta auto alla jäi. Kus ta vahepeal elanud oli, tolle vastu ei tundnud keegi huvi. Kiigel käia peretütar ei saanud, tolle oli isa ära keelanud. *Kus sa nüüd väike inimene suure saksaga kohtusse lähed! Ei tule tollest midagi. F. Tuglas.
2.adjektiivseltosutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud v. iseloomustatakse kontekstis lähemalt. Tollest mehest pole ma hiljem enam midagi kuulnud. Olnud kange mees too metsavaht. Ta unistas edasiõppimisest, kuid too unistus jäigi unistuseks. Nooruses oli ta ka luuletanud, aga nood katsetused pole säilinud. Käisin seal mõne aasta eest, tol korral ei olnud maja veel valmis. Tollest õhtust saadik, mil nad teatris käisid, ei saanud Ants enam rahu. Ma ei usu noid klatšijutte, mis temast räägitakse. Kas mäletad toda kohta, kus me ussi nägime? *Võin teile jutustada ühe loo, .. mis väga drastiliselt iseloomustab nonde ringkondade psühholoogiat. J. Kärner.
III. kõnek sisaldab umbmäärast viidet
1.substantiivselt›. Kirjutavat aeg-ajalt tollele ja tollele. Rääkisid sellest ja tollest. *Tema töö on iga päev siit kellaajast tolleni, rohkem mitte üks tonks. J. Sarapuu.
2.adjektiivselt›. *Laanevana näitas mulle, kus ja kuidas pesitseb see või too lind või loom .. J. Vahtra.

tooktoogi 21› ‹s

1. maj tehtud kulutuste eest tagasi saadav tulu, tagasisaam. Took tootmises kasutatud kütuselt.
▷ Liitsõnad: fondi|took, kapitalitook.
2. mets metsa ülestöötamisel saadava puidu hulk
▷ Liitsõnad: puhas|took, puidu|took, üldtook.

tool1-i 21› ‹s

1. hrl. nelja jalaga ja seljatoega iste ühe inimese jaoks. Tooli jalad, põhi, seljatugi, käetoed. Kõva, pehme tool. Uhke nikerdatud korjuga tool. Kõverate, peenikeste jalgadega tool. Punutud põhjaga tool. Viini tool 'painutatud pöögist raami, punutud põhja ja kaarja seljatoega kerge (kohviku)tool'. Kokkupandav tool. Kuus massiivset tooli ümber söögilaua. Võtab toolil, toolis istet. Külaline istus pakutud toolile, tooli. Niheles nagu hambaarsti toolis.
▷ Liitsõnad: aia|tool, juuksuri|tool, kande|tool, kiik|tool, kirjutuslaua|tool, klapp|tool, klaveri|tool, kontori|tool, korv|tool, lamamis|tool, laste|tool, leen|tool, lisa|tool, nahk|tool, plüüs|tool, pöörd|tool, ranna|tool, ratas|tool, tugi|tool, turva|tool, vineertool; elektritool.
2. piltl ameti-, töökoht. Istub juba paarkümmend aastat linnapea toolil. Taotleb peaministri tooli. Temataolised pole kunagi teab mis kõrgele toolile jõudnud. Püha Tool 'Vatikan'.
▷ Liitsõnad: direktori|tool, ministri|tool, paavsti|tool, piiskopi|tool, presidendi|tool, professoritool; õppetool.
3.liitsõna järelosanaesineb mõnes muus liitsõnas
▷ Liitsõnad: kana|tool, kõne|tool, palve|tool, pihi|tool, rääs|tool, tõstetool.

kahe tooli vahel istuma
ebamäärasel positsioonil olema, mitte suutma valida kahe leeri vahel. Istus kahe tooli vahel, suutmata valida, kas olla liberaalide või sotsiaaldemokraatide poolt. Ühelt poolt on ta sotsiaalselt aktiivne, teiselt poolt tahab edukat äri ajada, sõnaga – istub lõputult kahe tooli vahel.

tool2-i 21› ‹s
kõnek trotüül

toom-a 22› ‹s
murd toomine. Lehmaheina toomaga läheb kiireks. Paistab, et Juta on tooma peal 'rase'.

toom-e 22› ‹s
toomingas. Toomed õitsevad. Toomedes laksutavad ööbikud.

toom-i 21› ‹s
toomkirik. Tallinna, Milano toom.

toon-e 22› ‹s
müt (eesti rahvausundis:) surnu, ka surnu pere. Arvati, et rändlinnud on toone hinge edasikandjad. *Vaimudele viidi ande ja otsiti nendelt abi. Püüti toone jõudu kätte saada. A. Kalmus.

toon-i 21› ‹s

1. heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); muus harmoonilise võnkumise tagajärjel tekkiv kindla kõrgusega heli. Madalad, kõrged toonid. Ilus, puhas toon. Lahtine, kaetud toon. Noorel viiuldajal oli meeldiv, soe toon. Räägib, laulab kähiseva tooniga. Tromboon on selge, jõulise tooniga pill. Orel võttis valjema tooni. Võttis klaveril mõne tooni. Haige südame toonid olid nõrgenenud. Mets kohiseb ühesugusel toonil. *.. elu on justkui lõõtspill, kus kõiksugused toonid üksteist täiendavad. E. Männik. *.. siis hakkab piim sirinal jooksma. Heli muutub varsti vaiksemaks ja muudab tooni, sest lüpsiku põhi on kaetud .. M. Pihla. | piltl. Ametiühingute hääl ei kõla veel täiel toonil. || kõnek (telefoni kohta:) signaal. Telefon on ilmselt rikkis – ei anna mingit tooni. Hulk aega kuulasin kutsuvat tooni, kui aga keegi ei vastanud, panin toru viimaks hargile.
▷ Liitsõnad: puhas|toon, põhi|toon, resonants|toon, siinus|toon, ülemtoon; nina|toon, rinnatoon; südametoon; kinnitoon.
2. muus heli koostisosa; helide kõrguse vahe mõõtühik. Pool, veerand tooni. Palus klaverisaadet mängida terve tooni madalamalt.
▷ Liitsõnad: pool|toon, terve|toon, veerandtoon.
3. keel põhitooni kõrguse vahe, mis eristab paljudes keeltes ühesugustest häälikutest koosnevaid sõnu v. sõnavorme. Tõusev, langev, kõrge toon. Hiina keeles on igal silbil oma toon.
4. värvitoon, värving, värvivarjund; kunst värvi koloristlik nüanss vastandina valöörile. Kollakad, punakad toonid. Rahvarõivastes domineerisid punased, kollased ja rohelised toonid. Soojad, külmad toonid. Heledad, tumedad toonid. Erksad, kahvatud, luitunud toonid. Puhtad segamata toonid. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe varjund'. Pruunides toonides maalitud pilt. Pehmetes toonides vaip. Sobivas toonis, toonilt sobivad rõivad. Sukad olid kleidi toonis, kleidiga ühte tooni. Tara võib värvida samas toonis majaga. Lisandid kostüümi juurde valitakse toon toonis 'ühe värvi omavahel kokkusobivates varjundites'. Mustad, veidi sinaka tooniga juuksed. Kasutas mitut tooni punast. Tüdruku kahvatud palged hakkasid võtma, omandama roosakat tooni. Päike annab säärtele kullaka tooni. Tavatseb õrnalt tooni anda 'paneb pisut värvi' ainult kulmudele ja huultele. *Viljapead kaldusid nõtkelt maa poole, põllu luitunud roheluses liikus meekarvalisi toone. O. Kool.
▷ Liitsõnad: kontrast|toon, kõrval|toon, pastell|toon, pool|toon, põhi|toon, üldtoon.
5. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet vm. väljendav häälevarjund. Lahke, sõbralik, jäine, pilkav, vaenulik, üleolev toon. Mehe toon on ametlik, kodune, viisakas. Mind ehmatas sõbra sõnade järsk toon. Häälest kostis jonni ja kiusu toon. Tooni tõstma, kõrgendama (ägestudes). Mehe toonis oli tunda kärsitust. Eda manitseb poega paluval toonil. „Pane uks kinni!” käskis Mari toonil, mis ei sallinud vasturääkimist. Sa räägid säärase tooniga, nagu oleksin ma sulle kurja teinud. Püüdis oma sõnadele leebet tooni anda. Kai leidis, tabas rahustava, sobiva tooni. Nähes, et kärkimine ei aita, muutis juhataja tooni. Jutt võtab tõsisemad toonid. Vastuse toon oli külm ja tõrjuv. Toonist oli tunda, et tal on midagi südamel. Mis toon see sul on! *Algul prooviti heaga, ja kui see ei aidanud, siis tarvitati teist tooni ning teisi sõnu. H. Sergo. | piltl. *Meri oli tavalisest tõsisema tooniga, meri toibus alles öisest madinast [= tormist]. T. Kallas. || (teat. ametiisikutele vm. kitsamale inimrühmale omase häälevarjundi ja kõnemaneeri kohta). Prokuröri, kohtuniku, palvevenna toon. See õpetajalik, lasteaialik toon mõjus häirivalt. Peadirektor räägib lihtsalt, ilma igasuguse ülemusliku toonita. Teda võib ära tunda saarlasele omasest toonist. Lõõbib vastu kambajõmmi, omapoisi toonis. Külapoisi vastus kõlas asjalikult, vanainimese toonil. *„Nii et teil on üpris rahutu elukutse?” leidis ka naine kätte tolle tuttavliku tooni, mis ei sea vestluses mingeid piire, kuid ei kohusta millekski. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: ala|toon, hääle|toon, kõne|toon, kõrval|toon, käsu|toon, lõõbi|toon, nalja|toon, pilke|toon, tunde|toon, uhkus|toon, vestlustoon.
6. kirjutatu, kirjatöö üldine tundelaad, selle värving. Artikli, ajalehe, sõnumi toon. Jutustuse, näidendi, poeemi üldine toon. Arvustuse käre, teravalt kriitiline toon ei meeldinud. Võimu vahetudes muutus ka ajakirjanduse toon. Autor on tabanud ajavaimu tooni. Vestelises toonis lugu. Sentimentaalse tooniga luuletused. Kiri oli kirjutatud äärmiselt viisakas toonis. Teoses domineerivad sünged toonid. Kirjanik esitab kalurite portreid soojades humoristlikes toonides. | piltl. *Heledamaid toone annab [Marie] Underi loomingule tema värvi- ja tundeküllane looduslüürika. E. Nirk.
7. (ettenähtud, õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer. Hea toon nõuab täpsust. Peeti heaks tooniks küllaminekul pereprouale lilli viia. Oleneb seltskonnast, kas pidada rahast rääkimist heaks või halvaks tooniks. Uus minister ei pidanud luksusauto soetamist sobivaks tooniks. Peetakse meeles ta eksimusi seltskondliku tooni vastu. Nüüd on peenem toon kasutada kirjas ja kõnes ingliskeelseid väljendeid. Võõrsil oli esiotsa raske tooni leida, tabada. Avastas, et isegi kolkakülas osatakse tooni hoida. *Tal puudusid takt ja toon läbikäimiseks paremate inimestega .. E. Vilde.

tooni andma
domineerima; ilmet andma, mõju avaldades esile kerkima. Kesklinnale annavad tooni moodsad kõrghooned. Klubides andis tooni jõukam kiht. Riigi elus hakkasid tooni andma noored. Kirjanduses andis sajandi esimestel kümnenditel tooni kriitiline realism. Tooni andev isik, seltskond, ajaleht. *Jälle Kuusktamm! Vanamehenäss hakkab liialt tooni andma. P. Kuusberg.

tooptoobi 21› ‹s

1. suurem silindriline kõrvaga (peam. plekist) nõu vee tõstmiseks ja millegi joomiseks. Ammutab toobiga allikast vett. Laual on taldrikutäis tanguputru, hapupiim toobiga kõrval. Õlu käib toobiga ringi. Jõi toobist vett. Valas toobi ääreni täis. Küllap mehed läksid toopi panema, tõstma 'jooma (alkohoolset jooki)'.
▷ Liitsõnad: joogi|toop, kalja|toop, veetoop; kard|toop, plekktoop.
2. endisaegne paikkonniti erineva mahuga peam. vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l). Tallinna, Riia toop. Toop, pool toopi viina, õlut, piima. Müüs turul marju, sai ainult paarist toobist lahti. Kartul maksis kolm kopikat toop. *.. kuuepäeva-talu pidi andma postijaama hobustele ühe vaka ja kaheksa toopi kaeru ning seitse leisikat heina. E. Selli. || vastava suurusega mõõtenõu. Vasest toobiga müüdi kõrtsis viina. Mõõtis toobiga piima, jahu, vilja.
▷ Liitsõnad: pooltoop; piima|toop, tangu|toop, viina|toop, õlletoop.

toor-i 21› ‹s
mat pöördpind, mis tekib ringjoone pöörlemisel samal tasandil asuva ning temaga mittelõikuva sirge ümber, rõngaspind

toos-i 21› ‹s
väike madalavõitu (kaanega) õõnes ese millegi jaoks; karbike. Ümmargune, ovaalne toos. Plekist, puust, kasetohust, papist toos. Tühi toos. Toos prillide, hambaharja jaoks. Pani prillid toosi. Toosis on sool, suhkur, pipar. Tõmbas tiku vastu toosi serva põlema. Konservid säilitatakse hermeetiliselt suletud toosides. || toositäis. Toos tikke.
▷ Liitsõnad: hõbe|toos, plekktoos; määrde|toos, ninatubaka|toos, nõela|toos, paberossi|toos, pipra|toos, prilli|toos, puudri|toos, seebi|toos, sigareti|toos, sinepi|toos, soola|toos, suhkru|toos, tiku|toos, tubaka|toos, tuha|toos, võitoos; tingtoos; ilmutus|toos, mängutoos.

asi toosis vt asi

toottoodi 21› ‹s
riideriba seeliku allääre sisepoolel kaitseks kulumise vastu

toov-a 2
(< partits tooma)
▷ Liitsõnad: kahju|toov, kasu|toov, surma|toov, tulutoov.

toto6› ‹s
kõnek totalisaator

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur