[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allika|järv
geogr allikaist toituv järv. Roosna-Alliku kaunis allikajärv.

ema|tagune
põll emapiimast toituv ja emaga kaasas käiv. Ematagune varss.

füto|faag ‹-i 21› ‹s›
zool taimesööja, elustaimedest toituv loom

gambuusia ‹1› ‹s›
zool väike sääsevastsetest toituv Lõuna-Ameerika kala, keda introdutseeritakse malaariaohtlikesse piirkondadesse (Gambusia)

heeringa|hai
zool peamiselt parvekaladest, ka heeringaist toituv hai (Lamna)

herilase|viu
zool peamiselt kiletiivalistest putukatest toituv (tume)pruuni selja ja heleda (sageli tumedate vöötidega) kõhualusega kull (Pernis apivorus)

heterotroofne ‹-se 2› ‹adj›
biol valmisolevatest orgaanilistest ainetest toituv. Heterotroofne organism.

hiire|viu
zool peamiselt hiirtest toituv, hrl. tumepruuni mustrilise sulestikuga röövlind (Buteo buteo)

hobu|kaan
zool magevete loomakestest toituv must kaan, püdal (Haemopis)

hüään ‹-i 21› ‹s›
zool Aafrikas ja Lõuna-Aasias elunev peamiselt raipeist toituv koeralaadne kiskja
▷ Liitsõnad: vööthüään.

jää|karu
zool peamiselt kaladest ja hülgeist toituv suur (kollakas)valge Arktika karu (Ursus maritimus e. Thalarctos maritimus)

jää|lind
zool kaladest ja veeputukatest toituv ereda sulestikuga pikanokaline jässakas varblasest veidi suurem lind (Alcedo atthis)

kala|kotkas
zool kaladest toituv mustjaspruuni selja ja valge alapoolega kotkas (Pandion haliaetus)

kala|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
kaladest toituv. Kalatoidulised linnud.

kana|kull
zool lindudest ja suurtest närilistest toituv rongasuurune vöödilise rinna ja sabaga pruunikashall röövlind (Accipiter gentilis)

karnivoor ‹-i 21› ‹s›
biol loomtoiduline, lihast toituv loom (v. taim); (kitsamas tähenduses:) kiskjaliste hulka kuuluv loom

koer|hai
zool Euroopa rannikuvete ja Musta mere suhteliselt väike selgrootuist toituv hai (Scyliorhinus canicula)

koprofaag ‹-i 21› ‹s›
zool teiste loomade roojast toituv loom, roojasööja

kuuse|-käbilind
zool kuuseseemnetest toituv tugevate ristamisi nokatippudega lind (Loxia curvirostra)

kõdu|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
biol kõdust toituv. Kõdutoidulised käpalised, mardikad.

käbi|lind
zool okaspuuseemnetest toituv ristamisi nokatippudega lind, ristnokk (Loxia)
▷ Liitsõnad: kuuse-|käbilind, männi-|käbilind, vööt-käbilind.

liha|sööja

1. ‹s› lihast toituv inimene v. loom. Lihasööjad ja taimetoitlased.
2. ‹adj› lihatoiduline. Kiskjad on lihasööjad loomad. Lihasööjad taimed van putuktoidulised taimed.

liha|toiduline
ka zool
1. ‹s› lihast toituv loom
2. ‹adj› lihast toituv. Lihatoidulised loomad, linnud.

liiva|rott
zool seltsinguline rohttaimedest toituv näriline Kesk- ja Sise-Aasia kõrbetes (Rhombomys opimus)

loom|toiduline
zool teistest loomadest toituv. Loomtoidulised putukad. Rasvatihane on nii loom- kui taimtoiduline.

loots|kala
zool laevu ja suuremaid kalu (eriti haisid) saatev, nende toidujäätmeist toituv vöödiline soojade merede kala (Naucrates ductor)

lõo|pistrik
zool peamiselt väikestest lindudest toituv pistrik (Falco subbuteo)

madu|kotkas
zool madudest ja kahepaikseist toituv pruunikashall valge alapoolega suur kotkas (Circaetus gallicus)

muna|madu
zool linnumunadest toituv Aafrika nastik (Dasypeltis)

männi|-koorelutikas
zool noorte mändide mahlast toituv lutikaline (Aradus cinnamomeus)

männi|-käbilind
zool peamiselt männiseemneist toituv käbilind (Loxia pytyopsittacus)

mükotroofne ‹-se 2› ‹adj›
seente vahendusel toituv. Mänd, kuusk on mükotroofsed puud.

naaskel|nokk
zool põhjamuda selgrootuist toituv naaskelja ülespoole kaarja noka ja pikkade jalgadega lind (Recurvirostra avosetta)

nekrofaag ‹-i 21› ‹s›
zool korjuseist toituv loom, raipesööja. Hüään on nekrofaag.

ohaka|lind
zool ohakate jt. korvõieliste seemneist toituv väike värvikas lind (Carduelis carduelis)

planktoni|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
planktonit toiduks kasutav, planktonist toituv. Planktonitoidulised kalad.

polüfaag ‹-i 21› ‹s›
zool paljudest eri sugukondadesse kuuluvatest taimedest v. loomadest toituv loom

punaselg|-õgija ‹1› ‹s›
zool pika sabaga ja roostepunase seljaga, peamiselt putukatest toituv värvuline (Lanius collurio)

putuk|toiduline

1. ‹adj› putukatest toituv. Putuktoidulised loomad ja linnud. Putuktoidulised taimed 'taimed, mis suudavad püüda, kinni hoida ja lagundada väikesi selgrootuid loomi'. Huulhein on putuktoiduline taim.
2. ‹s› putuktoidulised pl zool selts peam. selgrootutest toituvaid pisiimetajaid, kelle ühistunnuseks on ninast ja ülahuulest moodustunud kärss (Insectivora). Siil ja mutt on Eesti harilikumad putuktoidulised.

põhja|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
zool mitmesugustest põhjaloomadest toituv. Põhjatoidulised kalad.

raipe|sööja

1. ‹s› korjustest toituv loom, lind v. mardikas. Hüäänid on raipesööjad.
2. ‹adj› korjustest toituv. Raipesööjad linnud, loomad.

raisa|kotkas
zool peam. raipeist toituv suur sulitu pea ja kaelaga kotkas, meil haruldase eksikülalisena. Loomakarja kohal tiirlesid raisakotkad.

raisa|mardikas
zool peam. korjustest toituv mardikas. Suur, tuunjas raisamardikas. Mõned raisamardikad kahjustavad põllu- ja aiakultuure.

raisa|matja
zool väikeste selgroogsete korjustest ja roiskuvatest seentest toituv mardikas (Necrophorus)

raud|kull
zool väikelindudest ja närilistest toituv hakisuurune sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega röövlind (Accipiter nisus)

rohe|kilpkonn
zool vetikaist toituv maitsva lihaga suurim meres elav kilpkonn, supikilpkonn (Chelonia mydas)

rohtla|haukur
zool suslikuga sarnanev rohttaimedest toituv ja haukuvalt häälitsev näriline (Cynomys)

rohu|jooksik
zool lapik eredavärviline lehetäidest toituv mardikas (Lebia)

rohu|sööja

1. ‹s› taimedest toituv loom. Põdrad kuuluvad suurte rohusööjate hulka. *Tean, .. et poesell jääb leti taha, taimetoitlane rohusööjate kilda.. I. Jaks.
2. ‹adj› taimtoiduline. Lihasööjad loomad ja rohusööjad loomad.

rooja|kala
zool reostunud vett taluv ja lagunevatest heitmetest toituv väike kala Vaikses ja India ookeanis (Scatophagus)