[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit

aeglane-se 5 või -se 4› ‹adj

1. aegamööda, pikkamööda toimuv, kulgev v. arenev; ant. kiire (1. täh.) Aeglase vooluga jõgi. Aeglased liigutused. Hobune laskis aeglast sörki. Astub aeglasel sammul. Aeglane liikuma. Pulss jäi aeglasemaks. Aeglane tõus, langus. Aeglane jahtumine, kuumenemine. Mõne ravimi mõju on aeglane. Muutus, areng on olnud liiga aeglane.
2. (hrl. inimese kohta:) loomu poolest aegamööda, pikkamööda toimiv, liikuv, tegutsev jne.; ant. kiire (2. täh.) Ta teeb küll korralikku tööd, kuid on hirmus aeglane. Aeglasemad õpilased ei saanud ülesandeid valmis. Aeglase mõtlemise, toimega mees. Leevikesi peetakse aeglasteks ning rahulikeks lindudeks.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|aeglane, üliaeglane

ajatu1› ‹adj
just nagu väljaspool aega olev v. toimuv; konkreetsest ajast, ajastust sõltumatu, üle aegade toimiv v. kehtiv. Ajatu luule, kunst. Igaüks ei suuda mõista rahvaluule ajatut võlu.

aktiivne1-se 2› ‹adj

1. energiliselt tegutsev v. toimiv, tegev, toimekas; energiline; ant. passiivne. Aktiivne inimene, võitleja. Seltsi aktiivne liige. Kooli kõige aktiivsemad sportlased. Õpilane on klassivälises töös, koosolekuil aktiivne. Poiss muutub üha aktiivsemaks. Aktiivne võitlus, vastupanu, tegutsemine. Aktiivne hoiak, ellusuhtumine, tähelepanu. Koosolekutest osavõtt võiks olla aktiivsem. Aiatöö on aktiivseks puhkuseks. Aktiivne sõnavara 'sõnavara, mida inimene tunneb ja ise kasutab'. Aktiivne haigusprotsess. Seismiliselt aktiivne piirkond. Valge kahis etturi ning sai aktiivse seisu. Majanduslikult aktiivne rahvastik (statistikas:) 'tööjõud'. Aktiivne valimisõigus 'õigus valida'. *Kirg aga on alati midagi aktiivset, see on rohkem tegu kui tundmus. F. Tuglas.
2. hrl keem suure reageerimisvõimega; juba väga väikeses kontsentratsioonis mõjuv. Keemiliselt aktiivsed ained. Naatrium on väga aktiivne lihtaine. Kasvuained on füsioloogiliselt väga aktiivsed.

au|mees
ausalt toimiv, oma sõna pidav arenenud autundega mees. Käitus, toimis, talitas tõelise aumehena. Olen teda ikka aumeheks pidanud.

automaatne-se 2› ‹adj

1. inimese vahetu osavõtuta kulgev, toimuv v. toimiv, töötav. Agregaatide automaatne käivitamine. Automaatne tõlkimine. Automaatsed seadmed, mehhanismid, manipulaatorid.
▷ Liitsõnad: pool|automaatne, täisautomaatne.
2. masinlik, automaadile omane; iseenesest toimuv, tahtmatu. Automaatsed liigutused. Hingamine on automaatne.

diplomaat-maadi 21› ‹s

1. pol valitsuse esindaja rahvusvahelises suhtlemises; ametiisik, kes on volitatud poliitilisteks läbirääkimisteks välisriikide esindajatega. Osav, vilunud, vana kooli diplomaat. Suursaadik, saadik, atašee jt. diplomaadid.
2. piltl diplomaatlikult toimiv isik. Ta on diplomaat, oskab kõigiga läbi saada. Sellises olukorras tuli olla diplomaat.
3. kõnek diplomaadikohver. Kõndis tänaval, diplomaat käes. Unustas diplomaadi pargipingile. Võttis diplomaadist tähtsad dokumendid.

diplomaatlik-liku, -likku 30› ‹adj
targu ning osavalt toimiv; kaval; põiklev. Diplomaatlik võte. Diplomaatlikum lähenemine annaks paremaid tulemusi. Libekeelne ning diplomaatlik karjerist. Annab väga ettevaatlikke ning diplomaatlikke vastuseid. Sa pole küllalt diplomaatlik.

eksogeenne-geense 2› ‹adj

1. biol väljaspool tekkiv v. tekkinud, väljastpoolt pärinev, välis-. Eksogeensed ärritajad. Eksogeenne nakkus satub haavasse väliskeskkonnast.
2. geol maakoore pinnal toimiv v. asetsev. Eksogeensed jõud, tegurid. Eksogeenne maardla.

elektrooniline-se 5› ‹adj
elektroonikal põhinev, elektroonika abil toimiv, elektron-. Elektrooniline ajamõõtja, muusika.

endogeenne-geense 2› ‹adj

1. biol med organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud. Endogeenne nakkus.
2. geol Maa sisemuses toimiv, sealt pärinev, sise-. Endogeensed jõud, tegurid, mineraalid.

era-
liitsõna esiosana
1. eraomandusel põhinev, eraomanduslik; näit. eraettevõte, -ettevõtja, -gümnaasium, -haigla, -kapital, -kauplus, -kliinik, -kool, -maa, -maja, -majandus, -mets, -omand, -omandus, -omanik, -pank, -sektor, -tööstus, -valdus, -õppeasutus
2. isiklik, mitteametialane; individuaalne; näit. eraasi, -elu, -huvi, -jutt, -kiri, -kogu, -korter, -kõne, -lõbu, -sekretär, -visiit
3. isiklikul algatusel toimiv v. toimuv; näit. eraarst, -detektiiv, -praksis, -teenistus, -töö, -õpetaja
4. eraldi, omaette olev v. toimuv; näit. erasissekäik, -tund
5. mittesõjaväeline; tsiviil-; näit. eraisik, -rõivas

e|-äri
Internetis toimiv keskkond, mis võimaldab suhelda ja teha äritehinguid

fakultatiivne-se 2› ‹adj

1. valikuvaba, mittekohustuslik; ant. obligatoorne. Fakultatiivne aine, kursus, loeng. Klassikalised keeled olid keskkoolis fakultatiivsed.
2. biol mitte alati esinev v. toimiv; ant. obligaatne. Fakultatiivsed ärritid, tegurid. Fakultatiivsed parasiidid.

filter|kiht
filtrina toimiv kiht

filtreerima42
läbi filtri laskma, kurnama. Lahust, gaasi filtreerima. Vesi filtreeritakse läbi liivakihi. Filtreeriv 'filtrina toimiv' materjal, seadis.

humoraalne-se 2› ‹adj
füsiol organismi vedelikega (vere, lümfiga) seoses olev, nende kaudu toimiv. Humoraalne regulatsioon. Humoraalsed ained.

impulsiivne-se 2› ‹adj
impulsi, hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv v. toimuv; erk, elavalt reageeriv. Impulsiivne inimene, iseloom, käitumine. Impulsiivsed liigutused. Impulsiivne hüüatus, naerupurse. Naine oli mehest tublisti impulsiivsem.

ise|päine
oma arusaamise järgi toimiv, isemeelne. Isepäine nooruk. Isepäine käitumine, tegutsemine. Vanamees muutus iga päevaga isepäisemaks. Neiu suunurkades välgatas isepäine muie.

jõudjõu, jõudu 21› ‹s

1. jaks, tugevus, suutlikkus, võimelisus. a. kehaline jaks, ramm, vägi. Kehaline, füüsiline jõud. Lihaste, käte jõud. Suur, tugev, kõva, vähene, kasin, nõrk jõud. Ebatavaline, hiiglaslik, üleinimlik jõud. Antsul on palju jõudu, lausa looma jõud, jõudu kui karul. Jõud kasvab, taastub, hakkab tagasi tulema. Jõud kahaneb, raugeb, väheneb, nõrkeb, lõpeb, ütleb üles. Põlvist, kätest kadus jõud. Mu jõud on üsna otsas. Võtsin kokku viimase jõu, et jalul püsida. Omal jõul ei suutnud ta sammugi astuda. Puhkasin ja kogusin edasiminekuks jõudu. Jooksin kõigest, täiest jõust. Jooksutempo käis talle üle jõu. Sõudis nii, nagu jõud vähegi kandis, võttis. Surus täie jõuga kangile. Noor täies jõus mees. Vedas end ainult käte jõuga, käte jõul edasi. Lööb täie, kõige jõuga, täiest, kõigest jõust. Ühisel jõul tassisime klaveri trepist üles. Selle kapi nihutamiseks mu jõud napib, mul jääb, tuleb jõust puudu. Selle kandami peale mu jõud ei hakka 'jõudu ei piisa'. Turniir on nõudnud korvpallureilt palju jõudu ja higi. Ei maksa rabada, tehku igaüks oma jõudu mööda. Karul olevat üheksa mehe jõud. Pull proovis mätta kallal jõudu. Poisid katsusid, mõõtsid omavahel jõudu vägikaikaveos. Sinu jõud minu omast üle ei käi. Tema on minust jõu poolest üle. Toore, jõhkra jõuga 'rohkesti jõudu rakendades' võib luku hoopis ära rikkuda. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Pidin kasutama jõudu, et teda minemast takistada. Sundis ta jõuga 'jõudu kasutades, väevõimuga' alistuma, kuuletuma. Kas oled nüüd jälle jõu juures, jõus 'terve, tugev'? Jõus hobused, piimakari. Jõus taliviljad, õunaaed. Jõus 'rammus, viljakas' maa, põld. *Poisil jõud aina kiheles kätes ja kus aga iganes suurt rammu tarvis tuli, seal oli ta kohe abiks. E. Raud. | (tervituseks töötegija(te)le). Jõudu (tööle)! Tere jõudu! – Jõudu tarvis! (vastus sellele tervitusele). Möödamineja andis, soovis heinalistele jõudu 'tervitas „Jõudu!” öeldes'. b. vaimne suutlikkus, loomis- v. tegutsemisvõimelisus; tarmukus, teotahe, energia (2. täh.) Vaimne, hingeline, sisemine jõud. Loominguline, loov, moraalne jõud. Rahva murdumatu jõud. Pühendas oma jõu kunstile, teadusele. Võtsin kokku kogu jõu, et mitte ärrituda. Ebaõnnestumine võttis, viis talt viimase jõu, murdis ta jõu. Võõrkeelse ilukirjanduse lugemine käib tal praegu veel üle jõu. Pole enam jõudu vihastuda, vaielda, enese eest seista. Ammutas lootusest uut jõudu. Ei jätku jõudu niimoodi edasi elada. Pingutas jõudu, et kirjutist õigeks ajaks valmis saada. Oskab jagada jõudu õppimise ja harrastuste vahel. Ta on proovinud jõudu ka ajakirjanikuna, tõlkijana. Sundis end kõigest jõust rahulikuks. Leidsin lahenduse omal jõul, ilma kellegi abita. Jätkas uuringuid uue, värske jõuga. c. kõnek majanduslik suutlikkus, varaline seis. Aineline, rahaline, varanduslik jõud. Üle jõu käivad kulutused. Sellest summast käib mu jõud üle. Vanematel ei olnud jõudu laste koolitamiseks, gümnaasiumi panemiseks. On ennast omast jõust, omal jõul koolitanud. Väikese talu jõud ei andnud kaht hobust pidada. Jõud ei kandnud viljapeksumasinat osta. Nende jõud lubab suured pulmad teha. *Talve jooksul ta elas üle jõu, tegi võlgu .. E. Vaigur. d. intensiivsus, hoog, energia (1. täh.); võimsus, tugevus. Langeva vee, tuule, tormi jõud. Lainete purustav jõud. Plahvatuse jõud. Turbiin töötab auru jõul, tuule jõul. Orus kaotas jõevool oma jõu. Tuisk möllas hirmsa jõuga. Tuul võtab aina jõudu 'tugevneb'. Veski käis täiel jõul, täie jõuga. Tuli oli saavutanud kohutava jõu. Tants kestis raugematu jõuga. Tunnete, ideede jõud. Üksmeeles, ühenduses on meie jõud. Riigi majanduslik, poliitiline, sõjaline jõud. Lootus ärkas uue jõuga. Male tõmbas teda järjest suurema jõuga.
▷ Liitsõnad: elu|jõud, hiiglase|jõud, hobuse|jõud, inim|jõud, karu|jõud, keha|jõud, kopsu|jõud, käe|jõud, lihase|jõud, mehejõud; hinge|jõud, kujutlus|jõud, loome|jõud, mõtte|jõud, otsustus|jõud, tahte|jõud, väljendusjõud; ostujõud; auru|jõud, elektri|jõud, hõõrde|jõud, liikumis|jõud, loodus|jõud, masina|jõud, mootori|jõud, plahvatus|jõud, tuule|jõud, veejõud; hobujõud.
2. mõju, võim, mõjuvõim. Laulu, sõna, kõne jõud. Kirjanduse, kunsti, muusika jõud. Näidendi kunstiline jõud. Harjumuse, traditsiooni jõud. Rütmi vastupandamatu jõud. Aja jooksul ravimi jõud väheneb, kaob. Liiga sagedane karistus kaotab oma jõu. || maksvus, kehtivus. Tõendil, allkirjal, dokumendil on seaduslik jõud, ei ole seaduslikku jõudu. Vanad seadused on kaotanud jõu. Seadus astub jõusse 1. märtsist. Korraldus, keeld, kokkulepe on jõus ja jääb edasigi jõusse. Seaduse tagasimõjuv jõud.
▷ Liitsõnad: mõju|jõud, ravi|jõud, seadus|jõud, veenmis|jõud, võlujõud.
3. see, kes v. mis tegutseb, avaldab mõju v. toimet. a. füüs kehade liikumise v. kuju muutumise põhjus; van sün. tung. Elektromotoorne, elektrostaatiline, magnetiline jõud. Kehale mõjuvad jõud. Samasuunalised, vastassuunalised jõud. Jõudu arvutama. Jõud on massi ja kiirenduse korrutis. b. mõjuv v. toimiv tegur. Meie poolel oli veel üks jõud, mis mõjutas asjade käiku. Ühiskonna tootlikud jõud 'tootmise elavate ja esemeliste elementide summa: inimesed ja tootmisvahendid'. Rahulolematus on edasiviiv jõud. Inimesele vaenulikud jõud. Usk üleloomulikesse, kõrgematesse jõududesse. Siin on küll salapärased, mustad, tumedad jõud mängus olnud. c. eri ilme v. tegevussuunaga rühmitis ühiskonnas. Ühiskonna progressiivsed, patriootlikud, demokraatlikud, tagurlikud jõud. Jõudude konkurents, tasakaal. d. mingil alal töötaja v. tegutseja. Teatri loomingulised jõud. Ta on klubi näiteringi kandev jõud. Suurtalu koristas juurvilja omade jõududega. e.hrl. pl.sõjavägi, sõjaväeüksused. Riigi relvastatud jõud. Vaenlase suured, ülekaalukad jõud. Värsked jõud paisati lahingusse. Vastase jõud löödi tagasi. Meie jõududel õnnestus vaenlase edasitung peatada.
▷ Liitsõnad: elastsus|jõud, elektromotoor|jõud, gravitatsiooni|jõud, kapillaar|jõud, kohesioon|jõud, magnet|jõud, pindpinevus|jõud, raskus|jõud, tsentrifugaal|jõud, tsentripetaaljõud; abi|jõud, büroo|jõud, haldus|jõud, hooaja|jõud, lava|jõud, põhi|jõud, tipp|jõud, töö|jõud, õppejõud; julgeoleku|jõud, kaitse|jõud, löögi|jõud, maa|jõud, mere|jõud, rahu|jõud, relva|jõud, soomus|jõud, tuuma|jõud, võitlus|jõud, õhu|jõud, üldjõud.

kaabakas-ka, -kat 2› ‹s

1. hlv autu, nurjatult, sündsusetult, sageli ka seadusvastaselt toimiv inimene. Kaabakate kamp. Igasuguseid kaabakaid hulkus ringi. Poeg on tal joodik ja kaabakas. Sel kaabakal pole vähimatki autunnet, valetab ja petab igal sammul. Ta on korralik mees, mitte mõni kaabakas. See on lausa kaabaka tegu. *„Lasen iga kaabaka maha, kes siin rüüstama ja vägivallatsema kipub!” vastas ägedalt Mikk .. R. Sirge. | (sõimusõnana). Igavene, kuradi kaabakas (niisugune)! Välja siit, kaabakad! Või veel vastu õiendama kah, kaabakas! Ma teile, kaabakatele, näitan, või siia tulete kaklema!
▷ Liitsõnad: kaltskaabakas.
2. murd põgenik, hrl. väejooksik (endisel ajal). *Sääl hakkasin nutma ja tundsin ära, kaabakaks joosta ei aita midagi .. J. V. Jannsen.

kaine18 või 1› ‹adj

1. mittejoobnud, mittepurjus. Ta on võrdlemisi, täiesti, päris kaine. Restoranis oli vähe kaineid (inimesi). Purjus peaga teeb inimene tegusid, mida ta kainena kahetseb. Kainemad püüdsid oma purjus kaaslast tagasi hoida. Magas ennast kaineks. Ehmatus võttis, tegi mehe kaineks. Kaine peaga oli ta arg mehike. Kainest peast 'kainena' on ta meeldiv inimene. Ega ta kainet päeva 'kus oleks kaine olnud' näinud.
▷ Liitsõnad: eba|kaine, purukaine.
2. karske, elukommetelt korralik (näit. mittejoov v. -suitsetav). Peeter oli kaine ja korralik mees: viina tema ei võtnud. *„Kas teie suitsetate ka?” – „Tänan, ei!” – „Väga ilus, väga ilus, et noor inimene on nii kaine, see on väga ilus! ..” E. Särgava. *Siis järgnes isalik manitsus, kuidas .. ta ainult voorusliku, jumalakartliku, kaine eluga ausa ja tubli käsitöölise nime pälvib .. E. Vilde.
3. praktiliselt mõtlev v. toimiv; tunnetele vähe ruumi jättev, mõistuspärane. Kaine ning praktiline inimene. Külm ja kaine ärimees. Oma loomult oli ta asjalik ja kaine. Sina olid oma hinnangutes objektiivsem ja kainem. Kaine mõistus. Väga, võrdlemisi kaine ellusuhtumine. Kaine kaalutlus, arvestus, otsustus. Olukorra kaine analüüs, hinnang. Kaine vaade, pilk elule. Ta tegi seda kaine asjalikkusega. Kuiv ja kaine keel, stiil. Kained faktid. *Meil kõik on kaalutud ja kaine, / meil süda harva üle keeb .. K. Merilaas.

kartuli|püss
lastel õhupüssi põhimõttel toimiv sulerootsust mänguasi, mille „kuuliks” on kartulitükike

kiire|toimeline
kiire toimega; kiiresti toimiv. Kiiretoimeline ravim, mürk.

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kindla|meelne
kindla iseloomuga, kõhklematult oma veendumuste järgi toimiv; järeleandmatu, vankumatu. Kindlameelne mees. Ta jäi lõpuni kindlameelseks ega reetnud kaaslasi. Saatuse löökide all oli ta tõsiseks ja kindlameelseks kujunenud. Kindlameelne nägu, lõug.

klaasi|kunstnik
klaasikunsti alal toimiv kunstnik

komisjonär-i, -i 10› ‹s
maj midagi teat. tasu eest edasimüügiks võttev, vahendajana toimiv isik

korrosiooni|vastaneadj
keem korrosiooni vastu toimiv, korrosiooni eest kaitsev. Korrosioonivastane aine, isolatsioon, kate.

kristlik-liku, -likku 30› ‹adj

1. ristiusuga seostuv, ristiusule omane. Kristlik kirik, kogudus. Kristlik õpetus, filosoofia, moraal, kunst, kirjandus. Kristlikud ideed, kombed. Mõnelegi vanale tavale püüti kristlikku ilmet anda. || ristiusuline. Kristlik maailm, maa.
▷ Liitsõnad: eel|kristlik, varakristlik.
2. ristiusu õpetustele vastav, nendega kooskõlas elav ja toimiv. Kristlik vaim, meel(elaad), kasvatus. Kristlik abielu. Räägiti palju kristlikust inimarmastusest. *Rikkaid peremehi küllalt, kes oleksid võinud aidata, aga oota! Koolmeister kehvake oli kristlikum. E. Vilde.
3. aus, õiglane. Tulude, kasu kristlik jagamine.

käeline-se 5 või -se 4› ‹adj
hrl. liitsõna järelosana(teat. laadi) kätt omav, käega; käega toimiv v. toimuv. Käeline tegevus.
▷ Liitsõnad: kahe|käeline, kura|käeline, nelja|käeline, oma|käeline, parema|käeline, vasaku|käeline, ühekäeline; helde|käeline, kareda|käeline, karmi|käeline, kerge|käeline, kindla|käeline, kõva|käeline, rangekäeline.

käsi|ajam
tehn käte jõul toimiv ajam

liikuv-a 2
(< partits liikuma). Liikuvad ja liikumatud masinaosad. Liikuv trepp, lint. Hüppas liikuvale rongile. Liikuv 'ränd-' kauplus, töökoda. Liikuvad luited. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, langevad eri aastatel eri ajale. Õu on täis edasi-tagasi liikuvaid inimesi. Ahv on väga liikuv loom. Elab väga liikuvat elu. Fantaasia piirimail liikuv jutustus. Liikuv 'muutuv, vahelduv' meeleolu, miimika. Liikuvad hinnad. Liikuv tasakaal. Elav, liikuv meloodia. Liikuv 'kiiresti toimiv' närvitalitluse tüüp, mõistus, fantaasia.

majandus|seadus
maj majandusnähtustes v. nende vahel toimiv põhjuslik seos, mis objektiivselt mõjustab majanduse arengut. Üldised majandusseadused. Kapitalismi, sotsialismi majandusseadused.

marionetlik-liku, -likku 30› ‹adj
marionetina (2. täh.) tegutsev, toimiv, teiste tahet täitev, marioneti-. Marionetlik valitsus, režiim.

meetodi|kindel
rangelt, järjekindlalt meetodi järgi toimiv. Meetodikindel uurimine, ravi, kasvatamine, õpetus.

mehaaniline-se 5› ‹adj

1. mehaanikasse v. mehhanismidesse puutuv; mehhanismi abil toimiv, tegutsev v. tekitatud. Materjalide mehaanilised omadused. Mehaaniline liikumine. Soojuse, valguse mehaaniline ekvivalent. Emulsioon on vedelike mehaaniline segu. Mehaaniline töötlemine ehk lõiketöötlemine on selline tooriku töötlemine, kus osa materjalist kõrvaldatakse laastudena. Mehaanilised, mängumehhanismiga muusikariistad (näit. mängutoos, leierkast, mehaaniline klaver). Mehaaniline rööpjoonlaud on joonestusseade. Roboti mehaanilised käed. || väliste (puhtfüüsiliste) tegurite toimel põhinev, nendega seotud. Kivimite mehaaniline murenemine. Haav on naha vm. kattekoe mehaaniline vigastus. Massaaž on keha pinna mehaaniline ärritamine.
2. masinlik, ilma tahte v. teadvuse osavõtuta toimuv. Mehaanilised liigutused, mehaaniline töö. Õppimine ei tohi muutuda mehaaniliseks tuupimiseks.

metalli|kunstnik
metallehistöö alal toimiv kunstnik

metsik-u 2

1.adj(algsel, ürgsel) looduslikul kujul esinev; korrastavast inimtegevusest puutumata. Ihkaksime näha metsikut ürgloodust, inimtühja metsikut taigat. Matkasime metsikuis mägedes. Metsik Lääs 'USA lääneosa koloniseerimisajajärgul'. Metsik kaljune rand. Alaska metsik kõnnumaa. Neid vaimustas looduse metsik ilu. Mahajäetud põldudel lokkas metsik võsa. Harimata maa oli metsikuks muutumas. Hooldamata, metsikuks muutunud, kasvanud park, aed, hekk. || (loomade ja taimede kohta:) kodustamata v. kultuuristamata. Metsikud kaamelid, kitsed. Metssiga on meie kodusea metsik esivanem. Metsik uluklammas muflon. Metsikud õunapuud, kirsid. Metsik porgand, kapsas, punane ristik. Metsikust kullerkupust on aretatud mitmeid aedvorme. Kõik kultuurtaimed lähtuvad, on aretatud metsikuist eellasist. || (inimese mittehoolitsetud, korrastamata välimuse kohta). Merehädalised olid metsiku väljanägemisega – habetunud, räbalais ja räämas. Habe, juuksed on metsikuks kasvanud. Metsikute soengutega poplauljad.
2.adjmadalal tsivilisatsiooniastmel olev v. mahajäänud, tsiviliseerimata, (kommetelt, tavadelt) barbaarne. Metsikud suguharud, hõimud. Metsikud nomaadid, barbarid ümbritsesid Rooma riiki. Peaaegu kiviaja tasemel metsikud pärismaalased. Ristisõjad metsikute paganate vastu. Kombed olid keskajal metsikud.
3.adjohjeldamatu, taltsutamatu, pöörane; julm, toores. Joobnuna läheb ta pööraseks ning metsikuks. Jüri oli oma raevus metsik. Nii metsik poiss, et tuleb käsitsi kallale. Tal on metsik loomus, temperament. Metsiku hobuse taltsutamine. Metsik peksmine, piinamine, tapmine, mõrv. Jälk ja metsik sõda. Okupantide metsikud vägivallateod. Tema pilgus, silmades, näos on midagi julma ja metsikut. Inimeses peitub metsikuid kirgi ja instinkte. *Ta oli nõdrameelsem kui kõige metsikum hull, aga keegi ei saanud sellest aru. M. Pedajas (tlk).
4.adjtohutu, meeletu, pöörane. Metsik hoog, kihutamine, tormamine, rutt. Tormas, sõitis metsiku kiirusega. Algas metsik tagaajamine. Metsik närvipinge, hirm, viha. Metsik himu, iha, kirg, kiivus. Mind valdas metsik rõõm. Metsik nälg, janu. Hommikul ärkasin metsiku peavaluga. Metsik joomine ja prassimine. Vaenlane avaldas kõikjal metsikut vastupanu. Tõusis metsik tuul. Sattusime metsikusse lumetormi. Puhkes maruline metsik aplaus. Mis metsik kisa, karjumine, lärm see on? *Olin tookord kolm ööpäeva metsikus palavikus. Ü. Tuulik.
5.skõnek mingisse organisatsiooni (algselt üliõpilaskorporatsiooni v. -seltsi) mittekuuluv isik; omal käel toimiv, mitteorganiseeritud isik. Korporandid ja metsikud. Suvel on Krimmis nii tuusikutega suvitajaid kui ka metsikuid. *Ülikooli astudes sai Hukost enesestmõistetavalt väärika „Sakala” korporatsiooni rebane, Oskar aga jäi metsikuks .. R. Sirge.
6.sfolkl rituaalne õlgedest nukk (Lääne-Eestis). Metsiku tegemise komme seostub vastlapäevaga.
7.smurd metsatukk. *Meie Andres juhtis üle kraavi sammu metsiku poole, kõndis kaugemale puie alla .. L. Koidula.

m|-kaubandus
mobiiltelefonivõrgu kaudu toimiv kaubandus

mürgine-se 4› ‹adj

1. mürgitust põhjustav, mürgina toimiv, toksiline; (elusolendi kohta:) mürginäärmetega. Mürgine aine, lahus, gaas. Mürgised kemikaalid, värvid. Mürgised taimed, seened, marjad, juured. Ussilaku, näsiniine mürgised marjad. Võsaülane on kergelt, valge kärbseseen surmavalt mürgine. See taim on inimesele mürgine. Mõned seened on toorelt mürgised, kuid kupatatult söödavad. Vääveloksiide sisaldav mürgine suits. Mürgised tööstusjäätmed. Rästik on meie ainus mürgine madu, tema hammustus on mürgine. *.. neli aastat mürgisel tööl oldud. Kaksteist ja pool peab seaduse järgi tegema .. H. Kiik. || mürgiga kokkupuutunud, mürgiga koos. Pärast taimekaitsetöid tuleb mürgiseks saanud, mürgised käed hoolikalt pesta.
2. piltl õel, tige, sapine, salvav. Mürgised sõnad, märkused, vahelehüüded. Mürgine kriitika, arvustus, artikkel. Ütles vastuseks midagi üsna mürgist. Mürgine, mürgise keelega vanapiiga. Mürgine pilk, muie, irve. Miks sa kõigi vastu, kõigiga nii mürgine oled, lausa mürgiseks lähed? Oled täna õige mürgises meeleolus. *Vanaema oli viimasel ajal Miili vastu üldse mürgisemaks ja kiuslikumaks läinud .. E. Vilde.

nuku|valitsus
pol piltl teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. Sõltuvate, allutatud maade nukuvalitsused. Okupandid seadsid ametisse kuuleka nukuvalitsuse.

paralleelne-se 2› ‹adj

1. rööbiti asetsev, rööpne. Sirge, mille kõik punktid asetsevad antud sirgest samal kaugusel, on antud sirgega paralleelne. Voored paiknevad paralleelsete ridadena. Harjutused paralleelsetel rööbaspuudel. Samade alteratsioonimärkidega mažoorseid ja minoorseid helistikke nimetatakse paralleelseiks.
2. samaaegselt, kõrvuti tegutsev v. toimiv, samaaegselt läbiviidud. Paralleelse seltsi asutamine. Paralleelne montaaž filmis liidab eri aegadel toimuvad sündmused. Romaani paralleelse ülesehituse puhul jälgitakse mitme keskse tegelase elusaatust.

peavalu|vastaneadj
peavalu vastu toimiv. Peavaluvastane ravim.

perekonna|väline
väljaspool perekonda esinev v. toimiv. Perekonnavälised mõjud lastele.

piiri|tagune-se 4› ‹adj
piiri taga olev, tegutsev, toimiv vms., välismaine. See oli minu esimene tutvus piiritaguste maadega, piiritaguse eluga. Selle uurimisteemaga on tegelnud nii meie kui ka piiritagused õpetlased. Majandussidemete piiritaguse aparaadi moodustavad väliskaubandusesindused.

pikaldane-se 5› ‹adj

1. aeglane, selliselt kulgev, liikuv, toimiv v. reageeriv, pikkamööda toimuv. Väsinud mehe samm oli pikaldane ja raske. Külvaja astus üle põllu pikaldasel sammul. Pikaldaste liigutustega mees. Pikaldase toimega 'aeglaste liigutustega, aeglaselt reageeriv' vanainimene. Ants oli vendadest rahulikum ja pikaldasem. Ta on oma elulaadilt, ettevõtmistes liiga pikaldane. Pikaldase mõtlemisega, taibuga inimene. Pikaldase jutuga mees. Pikaldase olemisega koeravolask. Kanga loomine on pikaldane töö. Kiviriistadelt metalli kasutamisele üleminek oli pikaldane. Pikaldase saju puhul imbub maasse rohkem vett. Leepra kulg on väga pikaldane. Stepirohi suri pikaldasse janusurma. Vananemine on pikk ja pikaldane protsess. *Isa ütles, et iga päev sulab natukene lund ja see on hea, et tuleb pikaldane kevad, sest kui sula tuleks äkki, siis oleks lausa veeuputus. T. Vint.
2. pikk, pikavõitu, pikka aega kestev. Pikaldane vihmaperiood. Pikaldane põud hävitas kõik elava. Ta suri pikaldase ja kurnava haiguse järel. Tuppa sigines pikaldane vaikus. Hetkelist valu on kergem taluda kui pikaldast piina. Nahahaiguste ravi on pikaldane. *Kuid õllekapp käis külaliste hulgas ringi, aga pikaldaste vahedega. E. Särgava. *Pühapäeva hommikul oli Kõrula raba poolt laskmist kuulda. Päris pikaldast täristamist. I. Sikemäe.

pime-da 2

1.adjvalgusetu v. valgusvaene; vähese valgustusega v. valgustamata. a. (üldiselt). Pimedal pilvisel ööl on kerge eksida. Öö oli pime ja õudne. Pikad pimedad õhtud. Oli augustiöö pimedaim aeg. Kardan pimedal ajal väljas käia. Ilm läks pimedaks. Pimeda ilmaga on nähtavus halb. Väljas on juba pime. Õues on päris, sootuks pime. Oli pilkaselt pime. On pime nagu kotis. Oli nii pime, et silm ei seletanud teerada. Vahepeal oli pimedaks läinud. Väljas kisub, muutub, lööb juba pimedaks. Iga minutiga läks pimedamaks. | piltl. See on minu elu pime pool. b. (ruumide v. mingi muu konkreetse koha kohta). Pime esik, koridor, köök. Õhtul istusime kaua pimedas toas. Mu tuba on üsna pime – suured puud on akna all. Toas oli juba täiesti pime. Tee tuba pimedaks 'kata aken kinni v. kustuta tuli ära'. Sees oli pime, sest aidal polnud aknaid. Valgustasime taskulambiga pimedaid nurki. Pime koobas, kuristik, org. Pime laas, kuusemets. Puude all oli üsna pime. Pime põõsaalune. Jalgrada, metsarada oli pime. Läksin lõkke äärest pimeda mere poole. Pimedate 'halvasti nähtavate' kurvidega tee. || ilma kunstliku valgustuseta v. vähese valgustusega. Aknad on pimedad, pole vist kedagi kodus. Oli elektririke, tänavad olid pimedad. Oli pimenduskäsk ja majad kõik pimedad. Jõulupuu altari ees oli veel pime 'süütamata küünaldega'. Auto sõitis pimedate 'poolvõimsusega põlevate' tuledega. | piltl. Pime 'võisilmata' puder. Juustu kutsutakse „pimedaks”, kui tal on liiga vähe auke.
▷ Liitsõnad: kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
2.svalguse puudumine v. selle vähesus, pimedus; ööpäeva valguseta aeg. Pilkane, suur, vana pime oli juba käes. Väljas valitses täielik pime. Pimeda hakul asusime teele. Tuisu ja pimedaga eksisime teelt. Me ei jõudnud enne pimedat kohale. Pime jõudis kätte. Tõusti juba pimedas. Tuld üles ei võetud, riietuti pimedas. Lapsed kartsid pimedas õue minna. Saarmas näeb pimedas väga hästi. Jäime pimeda peale, kätte 'enne kui kohale jõudsime, valmis saime vm., läks pimedaks'. Lapsed olid pimedani õues. Töötasime pimeda tulekuni. Pimedast pimedani 'varahommikust hilisõhtuni' olime põllul. Tegime tööd varavalgest suure pimedani. *Tuli kustus pikkamisi. Näod kadusid pimedasse. M. Sillaots (tlk). | piltl. Ma ei tea veel täpselt, koban alles pimedas. *.. ma olen juba ammu tahtnud teile seda selgeks teha, kuidas teid pimedas ümber veetakse, aga ma ei ole seda julgenud. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: hommiku|pime, õhtu|pime, ööpime; sügis|pime, talvepime; kott|pime, pilkas|pime, poolpime.
3.adjmittenägev, nägemisvõimetu. Pime inimene, vanamees, kerjus. Laps sündis pimedana, on sündimisest saadik pime. Jäi gaasist pimedaks. Trahhoom võib pimedaks teha. Oma elu viimastel aastatel oli ta päris pime. Mees on peaaegu pime. Ta on ühest, mõlemast silmast pime. Tal löödi kakluses silm pimedaks. Ega ma pime ole, näen küll. Ta ei märganud midagi ümberringi, just nagu oleks ta pime ja kurt. Kassipojad olid veel pimedad. Saarma pimedad pojad saavad nägijaks 9.–10. päeval. Koobastes elab pimedaid kalu. Pime kana leiab ka tera. *„Siis ta ikka päris pime ei ole?” küsis isa. – „Ei ole.. Aga Villu kõlbaks ehk pimedast peastki Kõrbojale peremeheks..” A. H. Tammsaare. || (ajutise mittenägemise v. puuduliku nägemisvõime kohta). Valgusesähvatus võttis silmad pimedaks. Ere päikesevalgus lõi silmist pimedaks. Koopasse sisse astudes jäin esialgu pimedaks, alles pikapeale hakkasid silmad midagi seletama. Ta silmad olid pimedad pisaraist. Mul lõi hirmu pärast silmade ees pimedaks.
▷ Liitsõnad: kae|pime, kana|pime, lume|pime, poolpime.
4.snägemisvõimetu inimene, mittenägija. Sündinud pime. Pimedate kiri, kool. Eesti Pimedate Ühing. Pime oli oma nägemise kaotanud sõjas. Pimedatel on hästi arenenud kompimismeel. Pime kompis kepiga teed. Talutasime pimeda üle tee. Pime ei või pimedale teed juhatada.
▷ Liitsõnad: pool|pime, purupime; kana|pime, värvipime.
5.adjpiltl midagi v. kedagi mitte märkav, tähelepanematu; tegelikkuse suhtes taipamatu v. sellest mitte hooliv ja mitte väljategev. Oled sa pime, et ei märka, milline ta tegelikutl on! Armunud inimene on oma armsama vigade nägemiseks pime. Ta pole kunagi olnud pime ilule. Too isand on pime egoist. Ta on meelitustega, rahaga pimedaks tehtud, löödud. Mõisnikud hoolitsesid selle eest, et keiser oleks kurt ja pime talupoegade hädade suhtes. Armastus on pime. *Kuidas võisin ma pimedaks jääda kõige selle ülekohtu vastu, mis ma kloostris, linnas ja maal nägin? G. Helbemäe.
6.adjpiltl vähearenenud, taipamatu, rumal; harimatu, mahajäänud. a. (inimeste kohta). Poliitiliselt pime inimene. Pärismaalasi peeti pimedateks ja mõistmatuteks. Peaksin olema arust pime, kui su juttu usuksin. Olen eksituse tee peal käinud ja pime olnud. Selles asjas oled sa ikka veel päris pime. Pimedat ja harimata rahvast hirmutati maailmalõpuga. Pimedat massi on kerge petta, lollitada. Sa oled pime 'tahtetu' tööriist nende käes. Otsustati pimedad paganad ristiusku pöörata. *Et lapsed, nagu Tõnu armastas öelda, mitte päris pimedatena ei kasvaks, pani ta nad Lõõnikule kooli. A. Kalman. b. (seesuguse maakoha, kandi kohta). Töötada tuli tal pimedas kolkakülas. Pimedamates maanurkades oli lahkusulistel rohkem edu. Ega meil polnud mõni pime nurk, tegutsesid ühistud ja seltsid. *..ära siit kehvast tarehütist, pimedast ja rumalast ümbrusest.. R. Sirge. c. (ajajärgu kohta). Saabus pime keskaeg oma feodaalsuhetega. Pime orjaaeg. Pimedate aegade ebausk. *Lääne-Euroopa pimedatel sajanditel oli araabia maailm antiikkultuuri pelgupaik. L. Meri.
▷ Liitsõnad: vaimupime.
7.adjpiltl ohjeldamatu, pöörane, pidurdamatu; arutusse tegevusse tõukav. Meest valdas, haaras pime viha. Peksis hobust pimedas vihas. Ta on arutu, pimedat viha täis. Tormas vastasele pimedas raevus kallale. Pimedast hirmust haaratud loomad tormasid jõkke. *.. vihast pime, trummeldab nõrkade rusikatega teise laia rinda. J. Rannap. || arutu, mõistust mittearvestav; tunnetel, vaistul põhinev. Noored olid nii pimedad oma kires, et olid valmis kas või kuritööks. Pime instinkt. Pime armukadedus tegi ta pööraseks. Mind valdas pime hirm, pime trots. Pimeda emaarmastusega võib lapse ära rikkuda. Pime kiindumus ei märka teise puudusi. Pime fanatism. Pime kättemaksuiha kihutas neid tagant. Ma ei kavatse pimedas vaimustuses kõiki ta tegusid heaks kiita. Pime elutahe. Vaen ja viha teevad pimedaks. *Kuid sõjas pole tarvis pimedat vaprust, vaid arukust. L. Metsar (tlk).
8.adjpiltl ebakriitiline, kahtlusteta; alistuv, orjalik. Pime truudus, alandlikkus, käsutäitmine, kohusetunne. Ema pime usk oma poja andekusse. Pime usk üleloomulike jõudude olemasolusse. „Libahundi” Tiina on pimeda ebausu ohver. Suurte eeskujude pime matkimine. Autoriteetide pime kummardamine. Tundis ülemuste ees pimedat aukartust. Ei tohi kelleltki nõuda pimedat sõnakuulmist.
9.adjpiltl sünge, lootusetu, lohutu, raske. Ta elu oli rõõmutu ja pime. Tulevik tundus pime ja lootusetu. Pimedatel aegadel on rahvas tuge saanud usust. Hinges on pime mure. *Igaühe ajus pöörles pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga?... F. Tuglas.
10.adjpiltl segane, ebamäärane, arusaamatu; kahtlane, ebaseaduslik. Selle firma tegevus on üks pime asi. Pimeda äriga võib vahele jääda. Turukaup on tihti pime ja kontrollimata. Kasutas ära kõik pimedad otsad. Räägitakse, et ta sai pistiseks suure summa pimedat 'kahtlase päritoluga' raha.
11.adjpiltl täiesti ettenägematu, juhuslik, juhuslikult esinev v. toimiv. Mind päästis ainult pime juhus. Meie kohtumine oli pime juhus. Ei usu, et siin oleks tegemist ainuüksi pimeda juhusega. Pime õnn, et.. Mind aitas pime õnn: leidsin suurema summa raha. *Eks pime saatus oli tahtnud Jakobile Matise kivitee lõhkumise eest kätte maksta. A. Beekman.
12.skõnek (pahameelt väljendava kerge rahvaliku kirumissõnana, tihti seotud ehmatuse v. üllatusega:) pimevaim, hullvaim, pimeloom, põrguline. Mis sa, pime, ehmatad teisi inimesi! Mis te pimedad trügite! Kuhu nad pimedad nii ummisjalu tormavad? Mis sa, pime, nii kõvasti norskad! Pime, ehmatas mind päris ära oma jutuga! Mis see koer, pime, nii uluma peaks. Pea, pime, valutab. *Juba ma tulen, kannatage ometi natukene, pimedad! V. Pant. *.. oleks nad [= kiisad] põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu i-pead. O. Luts. || (hrl. jahmatust, üllatust väljendavates hüüatustes). Toho(o) pime, see on ju lausa uskumatu lugu! Tohoh pime, kui raske kott. Või teenisid tuhat kuus, toho pime! Oh sa pime, küll lõhuvad ukse taga! Oh sa pime, magasin sisse! Oi sa pime, mis nüüd saab!
13.adjkõnek kiirustav, kiire, tuline. *Mul nüüd pime tegemine. Sead sööta, lehmad lüpsa – kõik nõuavad oma õigust.. E. Vaigur. *Ei me saanud mahti sõrmegi kõverdada, kui kult juba tulise jutiga meie kohal, aga ega ta meid pimeda valuga üldse märganudki.. M. Nurme.
14.adjhrv (värvuse kohta:) tume, must. *.. ja öökull huikas mäe kuuskedes, sünge laas nende all kohises raskelt ning pimedad pilved peitsid taevakaane. F. Tuglas (tlk).

poise18› ‹s
zool peam. kompimis- ja maitsmiselundina toimiv jätke mõnede kalade suu ümbruses. Rippuvate poisetega vingerjas. Sägal on ülamokal kaks pikka ja alalõual neli lühikest poiset.

puhune-se 4› ‹adj
hrl. liitsõna järelosanamillegi korral asetleidev, toimiv jms. Taotleb lapse haiguse puhust töölt vabastust.
▷ Liitsõnad: elu|puhune, surma|puhune, sünnipuhune.

põhiseadus|järgne
põhiseadusele vastav, selle järgi toimiv v. toimuv. Põhiseadusjärgne õigusriik.

püst|suunaline
püstsuunas kulgev v. toimiv, püstsuunaga

püünis-e 4› ‹s

1. jahiulukite, röövloomade ja kahjurite püüdmiseks kasutatav riist v. rajatav tõke. Lõksud, silmused, püügirauad, võrgud jt. püünised. Jahimehed seavad metsa püüniseid üles. Saarmas läks, metskits sattus püünisesse. Metsloomi ja linde püüti mitmesuguste püünistega. Püünis surmas hiire, roti, tõhu. Peibutis, hõrgutis on püünisel alles. Huntide püüniseks tehti tugevatest lattidest kahekordne tara. Rõngastajad püüavad linde suure võrgust püünisega. Termiitide sülemeid kogutakse palmikiududest püüniste abil. Süda peksles kui püünisesse sattunud lind. | piltl. Nad ei oletanud vastase poolt mingit püünist. Noormees on neiu oma püünisesse ahvatlenud. Püüniseks osutunud lubadus. Ta on sattunud kiusatuse püünisesse. *Teed muutusid läbipääsmatuks: iga nõgu oli püünis. A. Kurfeldt (tlk). || miski kinni püüdev, püügivahendina toimiv. Ämblik koob oma püünist. *Taime [= vesiherne] küljes kasvab hulgana hernesuurusi põiekesi, putukate püüniseid.. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: kärbse|püünis, linnu|püünis, metssea|püünis, ulukipüünis; aed|püünis, lõks|püünis, silmus|püünis, võrkpüünis.
2. kalapüügivahend, kalapüünis. Traalid, noodad, võrgud, õnged jt. püünised. Tihe, liiga suurte silmadega püünis. Kalurid viisid püünised merre, on püüniseid nõudmas 'neist kalu välja võtmas'. Püünised lasti jääaugust järvepõhja. Püünistes oli palju, vähe kala, püünised jäid tühjaks. Torm on püünised katki rebinud. Püünises siples karpkala. Püüniste kuur. *.. sügisene päev on lühike, ja pidi jõudma kohe püünised klaarida uueks mereleminekuks. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: angerja|püünis, kala|püünis, vähipüünis; kapron|püünis, kurn|püünis, lõks|püünis, nakke|püünis, suur|püünis, traal|püünis, võrk|püünis, väike|püünis, õngpüünis.

rae|sekretär
aj rae istungite sekretärina toimiv rae liige

rahhiidi|vastaneadj
rahhiidi vastu toimiv. Rahhiidivastane ravim. D-vitamiin on rahhiidivastane vitamiin.

rahva|keelne

1. rahvakeeles (eriti kõnekeeles, murretes) esinev, rahvakeelele omane. Rahvakeelsed väljendid, taimenimed. Nendel vormidel on tugev rahvakeelne alus.
2. vastava rahva oma keeles esinev v. toimiv. Muukeelsed vaimulikud vajasid rahvakeelseid käsiraamatuid. Rahvakeelsete koolide rajamine koloniaalmaades. *.. reformatsioon tõi humanistlike ladinakeelsete kirjanduslike teoste asemele uut tüüpi rahvakeelse kirjanduse. F. Puksoo.

reduktaas-i 21› ‹s
keem biol reduktiivsete protsesside katalüsaatorina toimiv ensüüm

ring|kaitse [-kaitse]
ka sõj sport ringina paigutatud, igas suunas toimiv kaitse. Salk võttis ringkaitse sisse, lennuvälja ringkaitsesse. Seersant on kuus sõdurit ringkaitsesse asetanud. *Hädaohu korral moodustavad täiskasvanud muskusveised noorloomi ümbritseva ringkaitse, suunates ähvardavalt väljapoole oma sarvedega pead. I. Heidemaa. | piltl. Kambameeste ringkaitse on ta alati kohtupingist päästnud. Linnavalitsus on korraldanud bürokraatliku ringkaitse.

rituaal-i 21› ‹s
mingi usu- v. kombetalituse kindlakskujunenud kord, tseremoonia; kombetalitus v. nende kogum. Religioossed, usulised, maagilised rituaalid. Rituaale täitma. Kunst on välja kasvanud muistsetest rituaalidest. Indias kuulus tants jumalateenistuse rituaali. Sõdurivande andmise rituaal. Vihtlemine kuumas leilis oli nagu mingi rituaal ja kuulus saunaskäigu juurde. Pühapäevane lõunasöök on meie peres omaette rituaal. *Tegemist pole enam kontserdiga, kus kuulatakse muusikat, vaid rituaaliga, milles elatakse üle massipsühhoos. A. Rohlin. || (loomadel:) sotsiaalse signaalina toimiv kindlakskujunenud käitumisviiside kogum. Kaasasündinud rituaalid.
▷ Liitsõnad: kultus|rituaal, pulmarituaal.

rooste|vastaneadj
roostetamise v. roostehaiguse vastu toimiv, selle eest kaitsev. Roostevastased värvid. Roostevastane abinõu, preparaat.

rõht|suunaline
rõhtsuunas kulgev v. toimiv, rõhtsuunaga

rõhu|määrsõna
keel üldlaiendina toimiv muutumatu sõna

salajane-se 5 komp salajam e. salajasem superl kõige salaja(se)m e. salajaim e. salajasim› ‹adj
varjatud, avalikult mitte teada v. märgata olev; salaja tehtav, toimuv, toimiv v. esinev. Kuidas hoida end salajaste vaenlaste eest? Salajane mängupõrgu, kokkusaamiskoht. Täiesti salajane organisatsioon. Rabasaarele viib salajane rada. Salajased dokumendid, andmed. Salajane nõupidamine, koosolek. Ootamatu, salajane kallaletung. Vargus võib olla salajane või avalik. Salajane hääletamine 'hääletamine valimissedelitega'. Täidab mingit salajast ülesannet, ajab mingit salajast asja. Salajane ringkiri, kirjavahetus, instruktsioon, teade. Pühendas mind oma salajastesse plaanidesse. Meie tegevus tuleb senisest salajasemaks muuta. Keegi ei tea tema kõige salajasemaid mõtteid. Salajane kartus, hirm, vaen, ähvardus. Temas on säilinud salajane lootus, unistus. Salajane armastus, kirg, igatsus. Täitus mu südame üks salajasi soove. *Äkki kahetseb mõni neist salajamas südamesopis, et ei oska laulda. M. Traat.
▷ Liitsõnad: pool|salajane, ülisalajane.

sealne-se 2› ‹adj
seal (1., 2. täh.) olev, asuv, esinev, toimiv vms.; ant. siinne. Sealne loodus, elulaad. Sealsed põllud olid hea pinnasega, siinsed aga kehvad. Sealsed paigad olid mulle kõik tuttavad. Kas puutusid Pariisis kokku ka sealsete eestlastega? Kodu sealsete inimestega oli mul alati meeles. *.. võtku süsi pakpoordist, sealne punker on rohkem täis ja laev oli sinnapoole pisut kreenis.. A. Hint.

siinnesiinse 2› ‹adj
siin (1. täh.) olev, asuv, esinev, toimiv vms.; ant. sealne. Siinne loodus, rahvas. Siinsed põllud on kivised. Ta tunneb siinseid olusid hästi. Siinses vaikuses on hea puhata. Olen siinsest elust nii mõndagi õppinud. Paruni teine mõis asub siinsele üsna lähedal. Kogu siinne kant näib ürgne ja mahajäetud. *Kaunis vaade Nüpli järvele ja kogu siinsele maastikulisele kaitsealale avaneb.. Seljamäelt. H. Mägi. |substantiivselt›. Keegi siinsetest kirjutas tütrele, et ema on väga haige.

simpleks|side [-side]
el sidekanalil üheaegselt ühesainsas suunas toimiv side

sise|majandus
maj riigi piires toimiv majandus, riigi majandus ilma väliskaubanduseta. Sisemajanduse kogutoodang.

suruõhu|tööriist
suruõhu abil toimiv tööriist, pneumotööriist

sünergist-i 21› ‹s
anat liigutamisel samas suunas toimiv lihas, koostoimelihas

süümekas-ka, -kat 2

1.adjsüdametunnistusega, südametunnistuse järgi toimiv; kohusetruu. *Esimene neist oli kõige hoolikam, süümekam ja korrektsem, teine – korrumpeerunum ja kolmas – pealiskaudne.. A. Adson.
2.skõnek süümepiin. See tegelinski juba süümekaid ei tunne.

tao14› ‹s
filos hiina filosoofia põhimõiste, mis taoismis on maailma kulg, kõiges toimiv seaduspära. Tao tunnetamine.

teadus|raamatukogu
esinduslikult teaduskirjandust sisaldav, ka teadusasutusena toimiv raamatukogu, teaduslik raamatukogu. Tartu ülikooli teadusraamatukogu.

toite|kaabel
el toitejuhtmena toimiv kaabel. Elektrimootori toitekaabel.

tootmis|üksus
maj tootmissfääris toimiv majandusüksus. Aktsiaseltsil on eri paikkondades mitu tootmisüksust. Tööstusettevõtetes olid tootmisüksusteks tsehhid ja tootmisjaoskonnad, põllumajandusettevõtetes osakonnad, brigaadid, farmid.

turgturu 21› ‹s

1. müügilaudadega kauplemiskoht (lahtine plats, tänapäeval ka hoone); vastav kaubandusettevõte. Tallinna turud. Nõmme turg. Idamaa turg on omaette vaatepilt. Müüs turul mune, marju, seeni. Kaupleb turul kartuliga. Käib turul lilli, riidekraami müütamas. Lähen turule, turgu lõunakraami ostma. Ostis turult värsket kurki, juurvilja. See on turult toodud liha. Enne pühi oli turul palju rahvast. Käin iga laupäev turul. Turg on avatud, suletud. Laupäeviti peeti linnas turgu, kuhu talupojad oma vilja ja muud saadused müügile viisid.
▷ Liitsõnad: kala|turg, liha|turg, orja|turg, puuturg; kesk|turg, kolhoositurg; juudi|turg, täi|turg, vanakraamiturg.
2. ka maj ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem; (kaupade, teenuste, väärtpaberite vms.) pakkumine ja nõudmine; turustamispiirkond. Kulla hinna määrab turg. Toidukaupade turg. Toodang lastakse, paisatakse, saadetakse turule. See kaup on turult kadunud. Ta on ärimees, kes tunneb turgu. Väikepanku on turule jäänud vaid kaks. Üha enam hakkas turule tulema ostuhuvilisi investoreid. Must turg 'ebaseaduslik ostu-müügisüsteem'. Euroopa, Ameerika, Eesti turg. Ettevõtte toodang läheb rahvusvahelisele, kohalikule turule. Turgu laiendama. Arenevale tööstusele oli vaja turgu. Kaupmehed otsisid uusi turge. Otsib oma toodangule turgu. Autotööstusele avanes uusi turge. Toode on leidnud turgu ka väljaspool Euroopat. *Tööstuse areng piiras küll oluliselt puutöönduse toodete turgu, kuid avas sellele teiselt poolt ka mõningaid uusi võimalusi. A. Viires.
▷ Liitsõnad: aktsia|turg, auto|turg, finants|turg, kala|turg, kapitali|turg, kauba|turg, kinnisvara|turg, korteri|turg, kulla|turg, kütuse|turg, liha|turg, raamatu|turg, raha|turg, töö(jõu)|turg, uimasti|turg, valuuta|turg, vilja|turg, väärtpaberiturg; müügi|turg, siht|turg, tarbija|turg, vabaturg; euro|turg, koloniaal|turg, sise|turg, maailma|turg, välis|turg, ühisturg; esmas|turg, järel|turg, teisesturg.

turu|konkurents
maj turumajanduse oludes toimiv konkurents. Pidev tehnika kaasajastamine võimaldab turukonkurentsis püsima jääda.

vaba|turg
maj
1. turg, mis ei allu otsesele riiklikule reguleerimisele
2. börsi juures toimiv väärtpaberiturg

valitsus|vastane

1.adjvalitsuse (2. täh.) vastu suunatud. Valitsusvastane tegevus, väljaastumine. Valitsusvastane vandenõu, mäss.
2.svalitsuse (2. täh.) vastu toimiv isik. Valitsusvastaste meeleavaldus. Provints on valitsusvastaste kontrolli all.

vargne-se 2› ‹adj
vargsi tehtav, toimuv, toimiv v. esinev. Vargne laulatus. Esimesed vargsed suudlused. Astus vargsete, hiilivate sammudega. Romeo ja Julia käisid vargsel viisil kohtumas. Hellitasin vargset lootust, et ta märkab mind. Arvatavasti on autoril veel teinegi, vargne eesmärk. *Nagu väga vargne taluvaim liikus ta vaid öösiti .. R. Põder. *.. tuhande kahesajast mehest piisab, et maha suruda kõige vargsematki mässumõtet. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvargne.

varsvarre, vart 35› ‹s

1. rohttaime maapealne tugiosa, mis hrl. kannab lehti ja õisi. Siberi karuputke, lehtselleri vars. Väänroosi varred tuleb talveks maha painutada. Roomava varrega karukold. Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Ronitaime pikk nõtke vars kinnitub tugede külge. Võilille torujat vart nimetatakse putkeks. Gerberal on varre otsas üksik suur õis. Tomatil pole varre küljes veel muud kui rohelised nubulad. Varrelt murtud roos. ||hrl. pl.(juur- ja mugulviljadel:) pealne. Suhkrupeedi lihavad varred. Öökülm võttis kartulil varred ära. Haaras vartest kinni ja tõmbas terve kartulipesa üles.
▷ Liitsõnad: herne|vars, kartuli|vars, lille|vars, lina|vars, maasika|vars, mustika|vars, porgandi|vars, putke|vars, roni|vars, seene|vars, sibula|vars, taimevars; peavars.
2. peenike toetav v. ühendav taimeosa, millega vili, leht v. õis kinnitub taime varrele (1. täh.), roots (1. a. täh.) Seemnealgme, paprikakauna vars. Vahtralehtede varred. Jõhvika õied asuvad pikkadel peenikestel vartel. Kokteiliklaasi kaunistuseks oli varrega kirss. Müüdi nii varrega kui varteta sõstraid. Enne töötlemist tuleb viinamarjad vartest puhastada.
▷ Liitsõnad: idu|vars, lehe|vars, marja|vars, pirni|vars, vilja|vars, õie|vars, õunavars.
3. tööriista vm. (tarbe)eseme küljes olev käepidemena toimiv (hrl. pikem) osa. Heegelnõela vars ja konks. Nuimikseri vars on eraldatav. Viiulipoogna, vihmavarju vars. Tegi haamrile sileda ja käepärase varre. Paneb luuale varre taha. Kirves on kindlalt varre otsas. Põrandahari kukkus varre otsast ära. Laskis hõbelusika varrele graveerida lapse nime. Hokikepp koosneb varrest ja labast. Lühikese varrega pann. Suur kõvera, pika varrega piip. Painutatava varrega mikrofon. *.. paiskas pinu ees maas vedeleva harksaha varre teise kohta. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aeru|vars, ahingu|vars, haamri|vars, hangu|vars, harja|vars, kirve|vars, kulbi|vars, kühvli|vars, labida|vars, lusika|vars, luua|vars, oda|vars, panni|vars, piibu|vars, piitsa|vars, pintsli|vars, reha|vars, sule|vars, tuuravars; keder|vars, kistavars.
4. miski funktsioonilt v. kujult vart (1., 2. täh.) meenutav. Auto klaasipuhasti vars. Ekskavaatori kopa vars. Uksesulguri varre ots. Pika varrega õngekonks. 16. saj. olid võtmed alati õõnsa varrega. Poolnoot koosneb peast ja varrest, täisnoot on varreta. || (selletaolise kehaosa kohta). Meriliilial võib olla kuni meetripikkune vars. Kummarloomade keha koosneb peekrikujulisest kerest ja elastsest varrest. *Silmad [vähil] on liitsilmad ja on paigutatud liikuvatele vartele, et vaateväli oleks avar. K. Põldmaa. || kõnek jalasäär v. käsivars. *.. keksib punapea oma peenikestel vartel ringi. O. Luts. *Oleks ju ka pidanud leppima, kui parem käsi ühes varrega õlani oleks maha võetud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ader|vars, kopa|vars, noodi|vars, noole|vars, putk|vars, tuti|vars, võtmevars; käe|vars, käsi|vars, küünar|vars, sääre|vars, õlavars; ninavars.
5. kõnek jalasäärt (vahel ka reit) v. käsivart kattev rõivaeseme osa. Varrega kalurisaapad, aluspüksid. Pika varrega kindad. *.. mustade kummikute varred ähvardavad lõhkeda prinkide sääremarjade ümber. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: sukavars.
6.liitsõna järelosanaesineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kaste|vars, reinvars.

vastane-se 4

1.ssee, kes on millegi v. kellegi vastu (suhtub kellessegi v. millessegi eitavalt, vaenulikult jne.). Surmanuhtluse, joomise kirglik vastane. Salaküttide veendunud vastane. Vanaperemees oli uuenduste vihaseim vastane. Demokraatia pooldajad ja vastased. Uue esimehe vastased sõna ei võtnud. Vennad on poliitilised vastased. Igal juhil on toetajaid ja vastaseid. Vastastest tal puudust pole. Andis mehiselt vastastele pihta. Vastastega sai hakkama, aga sõbrad reetsid. Viha vastaste vahel paisus üha suuremaks. Tajusin tas vastast. Ta ei saanud viimast sõna vastasele jätta. Uuel ülikoolil ei puudunud vastased. Kohus arvas, et ehk suudavad vastased veel leppida. Noorus on haiguse vägevaim vastane.
2.skonkurent, võistleja (mängus, võistluses jne.). Vastane viskas kaardid lauale. Kes on turniiril meie järgmine vastane? Vastast löödi, võideti tema koduväljakul. Jooksja rebis end vastastest lahti. Maadleja seljatas kõik oma vastased. Nad on ujumises võrdsed vastased. Õppimises pole tal klassis vastast. Rammu poolest mehele siin kandis vastast ei leia. Minust pole sulle käesurumises vastast.
3.ssõjas, lahingus üks sõdivatest pooltest teise suhtes, vaenlane. Vastase allveelaevad. Vastane koondas oma jõude. Vastane on rindest läbi murdnud. Hästi relvastatud vastane. Linn loovutati vastasele. *Lahingus, seal rahmad vastast püssitikuga nagu õlekotti. R. Sirge.
4.svan vastasolija. *Ei leia [noored] esiteks sõnu, mis öelda, vaadatakse oodates vastase silma .., siis lähevad järsku mõlemate südamed ja suud lahti. A. H. Tammsaare.
5.adjmillegi v. kellegi vastu olev v. toimiv. Ameerika Ühendriikide vastane kampaania. Radikaalsete reformide vastane liikumine. Kollatõve vastane vaktsineerimine. Piloot lülitab sisse lennuki jäätumise vastase süsteemi. Inimese joonistamine oli tema usu vastane tegu. *Viinaklaasi juures sobis jutt üldse paremini kui kohtukulli ees, sest siin polnud vaja vastast poolt kuulata .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alkoholi|vastane, alkoholismi|vastane, feodalismi|vastane, isiku|vastane, jumala|vastane, juudi|vastane, kolonialismi|vastane, kommunismi|vastane, korrosiooni|vastane, kõlblus|vastane, loomu|vastane, moraali|vastane, mõistus(e)|vastane, määruste|vastane, pisiku(te)|vastane, põletiku|vastane, rasestumis|vastane, riigi|vastane, rooste|vastane, seadus(e)|vastane, sõja|vastane, tuberkuloosi|vastane, usu|vastane, valitsus|vastane, vara|vastane, vene|vastane, vägivalla|vastane, ühiskonnavastane.
6.adjvastuhakkaja, tõrges, kangekaelne. Tüdruk kasvas kangekaelseks ja vastaseks. Vastast last tuleb vitsaga õpetada! Kõik teenijad olid lohakad, laisad ja vastased. Vastane meel. Vastased sõnad.
7.adj›. a. (vastutuule kohta). Tuul oli vali ja vastane. Reis kestis vastaste tuulte tõttu plaanitust kauem. Purjetajad pelgasid vastast tuult. *Tuul polnud küll kõige parem ja ähvardas vastaseks pöörduda .. A. Kalmus. b.esineb ühendites vastasel juhul, vastasel korral›. Kirjutas alla, sest vastasel korral [= muidu] tulnuks töölt lahkuda. Tuleb hankida raha, vastasel juhul [= muidu] kukub üritus läbi.

vegetatiivne-se 2› ‹adj

1. taimeline, taimset päritolu; ant. animaalne
2. biol kasvuga v. mittesugulise paljunemisega seoses olev; ant. generatiivne. Vegetatiivne rakk, pung. Juur, vars ja leht on taime põhilised vegetatiivsed organid. Vegetatiivne paljunemine, paljundamine (toimub taime vegetatiivsete organite abil).
3. automaatselt talitlev, tahtele allumatu; ilma teadvuseta toimiv (näit. ajukahjustuse tõttu). Punastamine ja kätevärin on emotsioonide vegetatiivsed reaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem 'siseelundite ja sisenõrenäärmete talitlust ja kudede ainevahetust reguleeriv närvisüsteemi osa, autonoomne närvisüsteem'. Vegetatiivne seisund. Vegetatiivne elu. *.. selles loomulikkuses on paiguti midagi vegetatiivset, ebavaimset, automaatset. A. Ehin.

vile6› ‹s

1. toruja vms. kujuga mänguriist v. märguandevahend, milles heli tekitab õhujoa võnkumine. Pajukoorest, puust, putkest vile. Karjapoisil oli vile, millega loomi kokku kutsuda. Võlus vilest kõiksugu viise välja. Laadal müüdi vilesid – savist linnukesi ja puust torusid. Laanepüü häälega vile rebase peibutamiseks. Võimlemisõpetajal oli vile kaelas. Tänavanurgal seisis politseinik, vile ja revolver vööl. Kordnik tiristas vilet. Kohtunik puhus mängu lõpetuseks vilet. Päästevest on varustatud vilega. Vilega teekann. | piltl. *.. ma ei saa eluaeg isa vile järgi tantsida [= isa tahtmist täita]. E. Tammlaan. || selline torujas heliallikas muusikariista osana. Oreli hõbedased, hõbetatud viled. || sel põhimõttel toimiv signaalseade. Viled ja sireenid. Vabrikute ja tehaste viled hakkasid, pandi undama. *Laeva vile oli lahti põrunud ja üürgas. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: paju|vile, pilliroo|vile, putke|vile, puu|vile, roovile; käo|vile, peibutus|vile, püüvile; bassi|vile, oreli|vile, paani|vile, reas|vile, tinavile; laeva|vile, signaal|vile, tehase|vile, vabrikuvile; huul|vile, keelvile.
2. vilistamisel tekitatav v. kuuldavale lastav heli. a. terav ühetooniline heli märguandena, pahameele väljendusena vms. Läbilõikav vile. Vedur annab pikalt vilet. Laev andis esimese vile. Jaamast kostis manööverdava rongi vile. Kõlas kohtuniku vile. Selja taga kuuldus politseipatrulli vile. Kui vile käis, pidid kõik rivisse jooksma. Märguandeks lepiti kokku kaks pikka ja kaks lühikest vilet. Kolmekordse vile peale pidi kaaslane välja ilmuma. Publik reageeris vihase kisa ja vilega. *Ja sedamaid pistis ta sõrmed suhu ning teravalt hele vile .. lõikas .. ümbruskonnal lasuvasse vaikusse. M. Raud. || seda meenutav kiirest liikumisest tekkiv heli, vilin. Pommid lõhkesid kõrvulukustava vile ja raginaga. Vile ja vingumisega tulevad ja lähevad lennukid. *Ega ta kõrvust vist hajugi see lõhkemismürin, kuulide vile ja surijate ümin. B. Alver. b. lauluviisi meenutav meloodiline heli. Mööda teed astus vilet lüües üksik rändur. Tuju on nii hea, et muudkui lööks vilet. Sulane laskis hammaste vahelt, läbi hammaste tasast vilet. Poisike laskis laia vilet. Laseb rõõmsalt, lustlikult vilet. Huuled kippusid nagu iseenesest vilet ajama. Aina hulkus mööda metsi ja ajas vilet. Niisama vilet lüües 'mitte midagi tehes' ei teeni keegi midagi. *.. lõbus kaheksa-aastane poisike, alati laulude ja vilega suul .. L. Promet. || (linnulaulu kohta). Kuldnokk laskis vaikset vilet. Vindi, musträsta, salu-lehelinnu vile.
▷ Liitsõnad: ava|vile, hoiatus|vile, lõpu|vile, märgu|vile, poolaja|vile, udu|vile, vaheaja|vile, ärasõiduvile; rongi|vile, signaal|vile, tehase|vile, vabriku|vile, vedurivile.
3. kõnek mahv, press; hoog, rutt. Töö käib niisuguse vilega, et pole aega ninagi nuusata. Pistis toobi viina ühe vilega kinni. Auto põrutas täie vilega teisele sisse.

vistriku|vastaneadj
vistrikke raviv, vistrike vastu toimiv. Vistrikuvastane näovesi, ravikreem. Vistrikuvastane toime, hooldus.

öö|päevane

1. ööpäeva jooksul ilmnenud, kogunenud, saadud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine, vaheldumine. Nuumsigade ööpäevane juurdekasv. Ööpäevane läbisõit, liiklussagedus, vooluhulk. Ööpäevane energia-, kalorikulu. Ööpäevane vedelikuvajadus. Vitamiinide soovitatav ööpäevane kogus. Ööpäevane annus. Hobuse ööpäevane söödanorm.
2. kogu ööpäeva jooksul, nii öösel kui päeval töötav, toimiv, tegutsev jne., ööpäevaringne. Ööpäevane valve, kaitse, teenindus, hooldus. Ööpäevane maanteeabi.
3. ööpäeva kestev. Ööpäevane teekond. Maa pöörleb ümber oma telje ööpäevase perioodiga. Ööpäevane viivitus.
4. ööpäev vana. Ööpäevane tall, vasikas, tibu.

ürg|kogukond
aj inimkonna vanim, algeline koos toimiv kogukond (sugukond v. selle osa)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur