[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tohutu ‹adv›
ülimal määral, tohutult. Tohutu suur linn, maalahmakas, karu. Turistid imetlevad tohutu kõrget mäge. Tohutu laiade õlgadega mees. Teekond tundus tohutu pikana. Tegemist oli tohutu suurte summadega. Kui tohutu palju rahvast! Eesmärk jäi ikka tohutu kaugele.

tohutu ‹1› ‹adj›
ebatavaliselt, erakordselt suur, määratu, meeletu, koletu. Põllu keskel kõrgub tohutu kivihunnik. Venemaa avarused on tohutud. Rändureid kimbutasid tohutud sääseparved. Tohutut kasvu mehemürakas. Merel olid tohutud lained. Väljakule oli kogunenud tohutu inimhulk. Linnud söövad tohutul arvul, hulgal putukaid. Ettevõte teenis mullu tohutuid kasumeid. Film jookseb tohutu menuga. Silmades väljendus tohutu hirm, rõõm, üllatus. Rahva õlul lasub tohutu maksukoorem. Teeb tohutuid jõupingutusi. Arstid kannavad tohutut vastutust. Pidusöömaaeg oli küll tohutu! Vaksalis kurdistas teda tohutu lärm. Tulekahju tohutust kuumusest võib süttida ka naabermaja. Sündmused arenesid tohutu kiirusega. *Ja kas ei kordu praegu seesama – ainult hoopis suuremas ulatuses, hoopis tohutumate väljavaadetega? F. Tuglas.