[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kille ‹6› ‹s›
folkl muus setu mitmehäälse koori kõrgeim hääl

mille vt mis

sille ‹silde 18› ‹s›
ehit ehitise kandeseinte, postide vm. tugede vaheline kaugus, sildeava. Viiemeetrise sildega kaar.

tilde ‹6› ‹s›
lainjas märk (~); kasut. nasaalsust v. palatalisatsiooni tähistava diakriitilise märgina, asendusmärgina vms.

tilge ‹tilke 18› ‹s›
tilkumine. *Sajab! .. Mets seisab läbi päeva tilkes .. A. H. Tammsaare.

tilge ‹tilkme 17› ‹s›
hrv tilkuv v. tilkunud vedelik. *Hobuse mokkadelt pudenes peent tilget. A. Kurfeldt (tlk).

till ‹interj adv›
‹hrl. korduvana› annab edasi tilinat, heledat kõlinat. Kelluke tegi till. Till-till-till, kõlisevad kuljused hobuse pea ümber. Kostis uksekella helin: „Till-till!”. Õhtul hakkas kostma sepavasara tilinat: till, till, till. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno.

till1 ‹-i 21› ‹s›

1. aromaatne üheaastane sarikaline rohttaim, meil peam. aedtill (Anethum graveolens). Tilli kasvatatakse maitsetaimena.
▷ Liitsõnad: aed|till, põõsastill vrd apteegitill.
2. eelmise lehed ja vars (ka õisikud) maitseainena. Lisas supile, salatile hakitud tilli. Värske kurk tilliga. Kuivatatud, soolatud till. Kurkide hapendamisel lisatakse tilli ja mustsõstralehti. Ostsin kimbu, pundi tilli.

till2 ‹-i 21› ‹s›
mehe suguti, peenis. Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'.

tillem vt tillu

tillu ‹6› ‹s›
lastek till [2], noku. Poisil on jalgade vahel tillu.

tillu ‹6 komp tillem superl kõige tillem› ‹adj›
tilluke. Tillu Anni. Lapse tillud sõrmed hoiavad õuna. Tema on meie peres kõige tillem. Naabritel on kolm talle, kõik emast tillemad. Kõige suurem tüdruk sai kõige tillema nuku. Lastele meeldib hoolitseda endast tillemate eest. *Taskurätt on väike, pits äärtes teeb selle veel tillemaks. T. Raudam. *Inimene jääb aja suure haarde varjus aina tillemaks kübemeks .. H. Kiik.

tolle vt too