[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aam ‹-i 21› ‹s›

1. suur vaat. Viina, piiritust veeti aamidega mõisatest Riiga. Laskis aamist õlut.
▷ Liitsõnad: piiritus|aam, vee|aam, veini|aam, viina-|aam, õlleaam.
2. endisaegne vedelike, eriti veini ja viina mõõtühik, 140–160 liitrit. Riia, Tallinna aam.

baronet ‹-neti, -netti 21› ‹s›
alamaadlitiitel Inglismaal; seda tiitlit kandev isik

deka|liiter
10 liitrit

detsi|liiter
0,1 liitrit (tähis dl)

hekto|liiter
100 liitrit (tähis hl)

hertsog ‹-i 2› ‹s›
valitseja v. kõrgaadli tiitel Lääne-Euroopas; seda tiitlit kandev isik
▷ Liitsõnad: erts|hertsog, suurhertsog.

kagaan ‹-i 21› ‹s›
aj turgi rändrahvaste valitseja tiitel ning seda tiitlit kandev valitseja varasel keskajal

kahe|liitrine
kaks liitrit mahutav. Kaheliitrine piimakann, kauss.

kaliif ‹-i 21› ‹s›
aj vaimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades; seda tiitlit kandev isik. Araabia kaliifid.

kammer|härra
aj kammerjunkrust kõrgem õukondlase tiitel; seda tiitlit kandev isik

kammer|junkur
aj madalaim õukondlase tiitel; seda tiitlit kandev isik

kapp ‹kapa 23› ‹s›

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

keiser ‹-sri, -srit 2› ‹s›
meessoost valitseja kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis; seda tiitlit kandev isik. Rooma keiser Augustus, Vene keiser Aleksander II. Etioopia keisreid kutsuti neegusteks. Keisri troon, vapp. Keisri loss, valdused. | piltl. *„Ära sa sõima midagi! Kus mul keiser! Ei lähe!” kordas moor tigedaks muutudes. A. Jakobson.

khaan ‹-i 21› ‹s›
aj mongoli ja turgi rahvaste feodaalvalitseja tiitel; seda tiitlit omav isik

krahv ‹-i 21› ‹s›
hrl. keskmise astme aadlitiitel Lääne-Euroopas ja Tsaari-Venemaal; seda tiitlit kandev isik. Krahv de la Motte. Sangaste rukki aretaja krahv Friedrich von Berg.
▷ Liitsõnad: markkrahv.

kroon|prints
valitseva monarhi troonipärijast poja (v. pojapoja v. tütrepoja) tiitel monarhistlikes riikides; seda tiitlit kandev isik. Rootsi kroonprints.

maharadža ‹6› ‹s›
valitseja tiitel Indias aastani 1956; seda tiitlit kandev isik

milli|liiter
tuhandik liitrit, kuupsentimeeter (tähis ml)

poole|liitrine

1. ‹adj› pool liitrit mahutav. Pooleliitrine pudel, purk.
2. ‹s› kõnek pooleliitrise mahuga (viina)pudel vm. nõu. *..esimene pooleliitrine oli alles poolik, teine aga seisis laual täiesti puutumatuna.. I. Saks (tlk).

poolteise|liitrine
poolteist liitrit mahutav. Poolteiseliitrine purk, pudel.

prints ‹-i 21› ‹s›

1. monarhi meessoost perekonnaliikme tiitel; seda tiitlit kandev isik; kuningapoeg. Walesi prints. Prints Albert. Prints, tulevane troonipärija. Kuninganna ja tema printsist abikaasa. Lugu printsist ja kerjusest. || (ideaalse, ihaldusväärse mehe kohta). Oled mu unistuste prints. Ta ootab oma printsi.
▷ Liitsõnad: kroon|prints, muinasjutuprints.
2. kõrgeim aadlitiitel Saksamaal ja Prantsusmaal; seda tiitlit kandev isik

printsess ‹-i 21› ‹s›
monarhi naissoost perekonnaliikme tiitel; seda tiitlit kandev isik; kuningatütar, vürstitar, vürstinna. Rootsi kuninga tütar printsess Victoria. Ta elab nagu printsess, on ilus nagu printsess. || (kauni, peenekoelise, ihaldusväärse, ka uhke naise kohta). Poiss sööstis oma printsessi käsku täitma. Suudlen kätt, mu printsess. Iludusvõistluse esimene ja teine printsess 'teise ja kolmanda koha saanu'.

seidel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›
endisaegne saksa vedelikumõõt, u. 1/2 liitrit; sellemõõduline õlleklaas. *.. keel õhkub liigsest soolast ja vürtsidest. Teadagi peaksime nüüd kumbki tellima seidli õlut suu loputamiseks.. H. Rajamaa.

senti|liiter
sajandik liitrit (tähis cl)

setverik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; ka vastav nõu. Setverik kartuleid, teravilja. Kuus setverikku ehk üks tünder kartuleid. Mõõtis setverikuga kalu.

sälitis ‹-e 5› ‹s›

1. aj endisaegne mahu- ja massiühik (Tallinna sälitis = 24 tündrit e. umbes 3050 liitrit). Sälitis teravilja, rukist. 150 sälitist soola, lupja.
2. van koorem, kandam. *Teisel päeval vajusid kaks nende lammast sohu ja hukkusid sinna ühes sälitistega.. A. Saareste (tlk).

šahh1 ‹-i 21› ‹s›
monarhi tiitel pärsia keele alal; seda tiitlit kandev isik. Iraani šahh. Šahh laskis ehitada uhke palee, mošee.

šeik1 ‹šeigi 21› ‹s›
islamimaades hõimupealiku, külavanema, usujuhi, autoriteetse õpetlase tiitel; seda tiitlit kandev isik. Araabia šeigid. Beduiini suguharu, oaasi šeik. Dervišivennaskonna šeik.

tiitel|leht
bibl trük tiitlit (2. täh.) kandev leht raamatu alguses. Luulekogu tiitellehel oli autori pühendus.

tiitli|riba
info tiitlit vm. andmeid sisaldav riba kuvaakna ülaosas

tsaar ‹-i 21› ‹s›
meessoost riigipea tiitel mõnedes monarhistlikes slaavi riikides (Venemaal 1547–1721, mitteametlikult hiljemgi); seda tiitlit kandev isik. Vene, Bulgaaria, Serbia tsaarid. Tsaar Peeter I, Ivan IV. Tsaari alamad, kuulekad teenrid, sandarmeeria. Riiki valitses tsaar. Tsaar kukutati, tõugati võimult.

tseesar ‹-i, -it 2› ‹s›
aj keisri (v. asekeisri) tiitel Vana-Rooma riigis; seda tiitlit kandev isik. *Carnuntumist olid miimid siirdunud .. Galliasse, kus valitses keiser Constantiuse lellepoeg, tseesar Julianus. L. Metsar.

tünder ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. endisaegne peam. puistainete mahumõõt (umbes 120–140 liitrit). Riia tünder. Tallinna tünder. Tünder jahu, silku. Jaksab tündri rukkeid üles tõsta. Külvatud on kakskümmend tündrit vilja.
2. (tündrise mahutavusega) tünn. Pärnapuust tünder. Vili kühveldati tündritesse. Keldris seisavad kastid, kirstud, tündrid ja tõrred. Valas tündri tühjaks. Poisike on tündrisse peitu pugenud. || tündritäis. Neil on mitu tündrit liha soolatud.
▷ Liitsõnad: liha|tünder, soola|tünder, vilja|tünder, õlletünder.

vaat ‹vaadi 21› ‹s›

1. kumerate külgede ja kahe põhjaga suurem nõu alkohoolsete jookide, eriti õlle säilitamiseks. Tammepuust vaat. Laskis vaadist õlut, veini. Vaadid veeretati sahvrisse. Õllevabrikust veeti õlut vaatides. Vaat on veel poolenisti õlut täis. Katkestas end ära mõisa viinavooris vaate tõstes. Mehel õllekõht nagu vaat ees. || (üldisemalt:) mingi suurem tünn vm. nõu vedelike veoks ja säilitamiseks. Laevale toimetati magedat vett vaatidega. Tõsta vaat vett täis! Bensiin vaadis on lõppemas. || vaaditäis. Vaat õlut, veini, bensiini.
▷ Liitsõnad: puu|vaat, raud|vaat, tammevaat; bensiini|vaat, kütuse|vaat, petrooleumi|vaat, vee|vaat, veini|vaat, viina|vaat, virtsa|vaat, õllevaat.
2. endisaegne alkohoolsete jookide, eriti õlle mahumõõt: 1 vaat = 40 pange = u. 480 liitrit

vaba|härra

1. aj krahvist madalam alamaadli tiitel Saksamaal ja Rootsis; seda tiitlit kandev isik. Vabahärra Max von Thielmann.
2. piltl vaba, mitte kellestki sõltuv mees. Joonas oli vabahärra, kindlat töökohta tal polnud. *Jaagusilla koolimajas ja kooli krundil on ta ainuvalitseja, omaette vabahärra. M. Traat.

vikont ‹-kondi 21› ‹s›
krahvi ja paruni vahepealne aadlitiitel Lääne-Euroopas; seda tiitlit kandev isik. Vikont de Bragelonne.

vürst ‹-i 21› ‹s›
algselt väikeriigi valitseja v. kõrgaadlik, hiljem peam. aadlitiitel; seda tiitlit kandev isik. Liechtensteini vürst. Vene sõjavägede ülemjuhataja vürst Barclay de Tolly. || (üldisemalt pealiku, juhi kohta). Katoliku kiriku vürst. Kaupmeeste, röövlite vürst.
▷ Liitsõnad: kuur|vürst, neli|vürst, riigi|vürst, suurvürst; kiriku|vürst, pimeduse|vürst, põrgu|vürst, rahavürst.

ühe|liitrine
üht liitrit mahutav. Üheliitrine pudel, purk.