[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

tige-da 2

1.adj(loomu poolest) kuri, kiuslik, õel; seda väljendav. Tige nõid. Tige vanaeit, vanamees. Tige mõisnik, mõisavalitseja. Ta on tige ja salakaval inimene. Talus on väga tige perenaine. Minu ämm on üks tige naine. Ta on iseloomult tige, tigeda loomuga. Muinasjutt vaeslapsest ja tigedast võõrasemast. Purjus peaga muutub ta alati tigedaks. Mida vanemaks ta sai, seda tigedamaks läks. Tal on tige süda. Tige muie näol. Tüdruku silmis helgib tige rõõm. Libe keel, tige meel. *Peale selle on neil vanatüdrukust tütar. Tige kui kurivaim. L. Tigane. *„Härra Sagrits, kui te nii tigeda keelega olete, siis ei saa te küll kunagi naist,” ähvardas Emmi. K. Ristikivi. |substantiivselt›. Ei mõista tige tänada, õel ei anda aitüma. || (kellegi vastu suunatud pahatahtliku, õela jutu, kirjutise vms. kohta). Tige laim. Sinuga tehti tigedat nalja. Tige kriitika. Ajalehes ilmus tige artikkel. *.. ta on õel lõuamees. Tegi ta ju nii tigeda pilkelaulu meie vanast pastorist .. F. Tuglas (tlk). || (loomade kohta:) kallale, hammustama v. lööma kippuv. Tige pull. Tige kalkun. Suur ja tige isahani. Koer on sõbralik omade ja tige võõraste vastu. Ketikoerad lähevad tigedaks. Sääsed on täna õige tigedad. *Karjastel oli saanud harjumuseks oinaid tigedaks õpetada. E. Tarkpea.
2.adjvihane, kuri, (väga) pahane; seda väljendav. Isa sai poja peale tigedaks. Ilmaasjata oled tige. Olin kõigi, kogu maailma peale tige. Tüdruk on nii mossis ja tige, et ei võta teregi vastu. Naine on jälle tigedas tujus. Läksin asjatust ootamisest tigedaks. Mis sa siis kohe tigedaks saad! Ta sai kole tigedaks, kui asja lähemalt uurima hakkasin. Selline jutt teeks igaühe tigedaks. Käratas lapsele midagi tigeda häälega. Heitis teise poole altkulmu tigedaid pilke. *„Kuradit sa venid, lehm!” lõikas laeva põhjast üles Rutsi tige vanne [laevapoisile] nagu vorbiga piits. A. Hint.
3.adjpiltl hirmus, kole; tormine. Väljas oli tige ilm. Sügisene meri on rahutu ja tige. Ta on sõitnud maailma kõige tigedamatel meredel. *Aprill oli tänavu erakordselt pahur ja tige. K. Põldmaa.
4.adjpiltl (millegi tugevust, suurust, ägedust rõhutades). Väljas paugub tige pakane. Tige tuul puhus otse näkku. Veebruaris olid kõige tigedamad tuisud. Meresõitjaid tabas tige torm. Merel möllab tige laine. Pliidi all raksus tige tuli. Tige konkurents. Tige lahing. || (raskete, ohtlike, piinavate haiguste vms. kohta). Tige tõbi. Tige paistetus, paise. *.. tige tiisikus sind haarand – see ei naljata. V. Adams. *Jalg on põlvest nii tigedaks läinud, et võta otsast ja viska nurka. H. Raudsepp.
5.shrv kurat, sarvik, vanakuri
▷ Liitsõnad: vanatige.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur