[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

temp ‹tembi 21› ‹s›
etn kanepitemp. *Lõuna-Eestis kasvatati .. mõnel määral ka kanepiseemneid, millest valmistati tempi leiva peale määrimiseks talvel või asemel. E. Öpik.

temp ‹tembu 21› ‹s›

1. vallatu v. üleannetu, taunimisväärne tegu v. ettevõtmine; vemp, tükk. Pöörane, kelm, vallatu temp. Koolipoiste tembud. Ise täismees, aga teeb poisikese tempe. See on ulakate poiste temp. Ärritub igast lapse tembust. Naaber kiusab kõikvõimalike tempudega. Mängis alles teisele tembu! Igasuguste tempudega on hakkama saadud. Mitmekesi koos tehti need kõige hullemad tembud ära. Tal vanad tembud küljes. Temasugune seikleja on kõiksugu tempude peale valmis. Küll mõtleb tempe välja! Naerab veel ise oma rumala tembu üle. Mis temp see nüüd veel on! See on temp, mille eest võidakse koolist välja visata. Selle tembu eest tuli kohtuski käia. Onu rääkis oma noorepõlve tempudest. Meenutas noorest peast tüdrukutega tehtud tempe. Lehm sai hullu tembuga hakkama: lõi jalaga lüpsiku ümber. Otsustab lõpuks naisevõtmise tembugi ette võtta. *Piskukaku Oad tegi ühekorraga niisuguse tembu, mida ta enne polnud teinud: võttis kätte ja suri ära. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: kiusu|temp, naljatemp; hullu|temp, karu|temp, koera|temp, lapse|temp, narri|temp, poisikese|temp, päti|temp, sea|temp, sulitemp.
2. erilist oskust nõudev toiming, vigur, trikk, kunsttükk. Laadaplatsil vahiti silmamoondaja tempe. Karudele õpetati tsirkuses mitmed tembud selgeks. Kloun tegi igasuguseid tempe, et rahvast lõbustada. || van nõidusega seotud toiming, taig, kunst. *.. ja nõiad teevad oma musti tempusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: nõiatemp.
3. van kentsakas, segane, rumal lugu v. olukord, jant, sekeldus vms. *„Minu vanaisaga oli ühekorra temp olnud,” ütleb Toomingas, voodis istukile tõustes. „Kui vanamees vahel heas tujus on, siis räägib, muidu ta suurem jutumees ei ole.” O. Luts.