[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adaptatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismide v. nende osade olelustingimustega vastavamaks muutumine. Isendlik adaptatsioon ehk kohanemine. Evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine.
2. füsiol psühh meeleelundite ja närvisüsteemi tundlikkuse muutumine mingi ärritaja mõju kestmisel. Silma adaptatsioon.
3. ped teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel

adapteerima ‹42›
teksti lihtsustamise teel mõistetavamaks muutma. Adapteeritud tekstid, väljaanded.

alla|kriipsutus
allakriipsutamine; kriips(ud) teksti all. Leheküljed lausa kirendasid allakriipsutustest.

all|järgnev ‹-a 2› partits
(hrl. teksti, kirjutatu kohta:) allpool järgnev. Alljärgnevad read, värsid.

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

all|tekst
ka kirj teater teksti vm. väljenduse sisemine varjatud mõte. Luuletuse, dialoogi alltekst. Kõik ei taipa tema ütlemiste iroonilist allteksti.

artikkel ‹-tikli, -tiklit 2› ‹s›

1. arutlev kirjutis ajakirjanduses; teaduslik v. populaarteaduslik kirjutis, lühiuurimus vms. Poleemiline, huvitav, hästi argumenteeritud artikkel. Matemaatika-, füüsikaalased, keeleteaduslikud, erialased artiklid. Kirjutas ajalehele pikema artikli rahvusvahelisest olukorrast. Avaldas selle kohta artikli. Artiklit koostama, trükki andma.
▷ Liitsõnad: ajalehe|artikkel, juht|artikkel, juubeli|artikkel, lühi|artikkel, probleem|artikkel, toimetus|artikkel, ülevaateartikkel.
2. lõik, teksti osa. a. sõnaraamatus vm. teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst. Entsüklopeedia, seletussõnaraamatu artikkel. b. jur rahvusvahelise lepingu nummerdatud osa. Konventsiooni artiklid.
3. maj toote-, kaubaliik. Firma toodab sadu artikleid sukkpükse ning naistepesu. Päevasärke oli müügil paarkümmend artiklit. Tehases valmistatakse üle 40 artikli rahvatarbekaupu. *Elu pole artikkel 135 ehk teiste inimeste keeles lihtsalt Satään .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: eksport|artikkel, import|artikkel, kauba|artikkel, luksus|artikkel, näidis|artikkel, sisseveo|artikkel, väljaveoartikkel.
4. (raamatupidamises:) tulu- v. kululiik, kirje
▷ Liitsõnad: kulu|artikkel, tuluartikkel.
5. keel nimisõna laiendav (näit. sugu, määratust v. määramatust tähistav) lühisõna (v. afiks). Saksa, inglise keele artiklid. Määrav ehk definiitne artikkel. Umbmäärane ehk indefiniitne artikkel.

autori|tekst
kirj teksti osa, milles autor vahetult, enda nimel pöördub lugeja poole. Dialoog ja autoritekst.

blanko|veksel
maj veksel, millele veksli andja annab oma allkirja enne veksli teksti kirjutamist

blanko|volitus
jur volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

dekodeerima ‹42›
kodeeritud teksti v. signaali sisu avama

dekooder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
kodeeritud teksti v. signaali sisu avav seade v. programm
▷ Liitsõnad: stereo|dekooder, värvusdekooder.

dekrüpteerima ‹42›
info salakirjas teksti tavatekstiks teisendama (ka šifrit v. võtit teadmata)

diktor ‹-i, -it 2› ‹s›
teadustaja (raadios, televisioonis). Diktor loeb päevauudiseid. || (dokumentaal)filmi, heliplaadi teksti lugeja

emendatsioon ‹-i 21› ‹s›
(teksti) õiendus, parandus

etteütleja ‹1› ‹s›
(< tgn ette ütlema); näitlejaile teksti etteütlev töötaja teatris, suflöör. *.. aga näitleja kõrvad on terased, nad on harjunud tabama etteütleja kauget sosinat .. O. Tooming.

ette|ütlus

1. etteöeldava teksti üleskirjutamine õigekirja õppimiseks; selleks etteloetav ning üleskirjutatav v. üleskirjutatud tekst. Etteütlust koostama, tegema, kirjutama, parandama, hindama. Kuuendas klassis oli täna etteütlus. Etteütluses oli palju vigu. Sain etteütluse eest viie.
2. etteütlemine. *Jürgeni etteütluse järgi kirjutasin paberilehele umbes järgmise teksti .. A. Saar.

faks ‹-i 21› ‹s›

1. dokumendi, teksti, joonise v. foto edastamine sidekanali kaudu täpse jäljendina, faksiimileside, telefaks . Faksiga, faksi teel saatma 'faksima'.
2. faksiaparaat. Peame uue faksi ostma. Moodsa disainiga faks.
3. faksiimilesaadetis. Faksi saatma, kätte saama. Faks ei tulnud läbi.

faksiimile|side [-side]
teksti, joonise, foto vms. täpse kujutise saatmine ja vastuvõtmine sidekanali kaudu, faks. Faksiimileside aparaat 'faksiaparaat, faks (2. täh.)' Dokumendid võib edastada faksiimileside kaudu.

foto|ladumismasin
trük perfo- v. magnetlindile kodeeritud teksti valgustundlikule materjalile projitseeriv ladumismasin

gloss ‹-i 21› ‹s›
keel tundmatu sõna v. väljend; selle seletus v. tõlge teksti juures; (tõlgendav märkus), ääremärkus

graafiline2 ‹-se 5› ‹adj›

1. graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonestuslik. Graafilised tehnikad. Graafiline leht, töö. Projekti graafiline materjal.
2. trük trükikujunduslik; keel kirjatäheline, kirja-. Lehekülje, luuletuse graafiline pilt. Graafiline ekspertiis jur kirjutatud teksti kui asitõendi ekspertiis kirjutaja kindlakstegemiseks, kirjaekspertiis. *.. kirjaviis on ikkagi ainult keelelise väljenduse üheks vormiks, nimelt selle nähtavaks graafiliseks vormiks. A. Kask.

grafo|projektor
kujutiste (peam. teksti ja jooniste) ekraanile projitseerimise seade, valgustahvel. Asetas lüümiku grafoprojektorile. Kasutas loengu näitlikustamiseks grafoprojektorit.

hektograaf ‹-i 21› ‹s›
omaaegne aparaat teksti ja illustratsioonide paljundamiseks

ikoon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl Kristust, jumalaema, pühaks peetavaid piiblitegelasi v. pühakuid esitav tahvelmaal v. reljeef õigeusu kirikukunstis. Ikoonide ees põlesid õlilambid. Süütab, paneb ikooni ette küünla.
2. info väike teksti asendav rahvusvaheline piltkujutis kuvaril programmifunktsioonide valimiseks jm. Klõpsa ikoonil parema hiireklahviga.
3. teat. idee, voolu v. ajastu tüüpiline kehastus, kultuslikke jooni omav sümbol. Biitlid on 1960. aastate hipiliikumise ikoon. Modernismi ikoon Oscar Niemeyer.

illustraator ‹-i, -it 2› ‹s›
teksti juurde illustratsioone valmistav kunstnik, illustreerija. Raamatu, väljaande illustraator. Hea, andekas illustraator. Kunstnik töötab illustraatorina.

illustratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teksti kaunistav, selgitav v. täiendav pilt, joonis, skeem, diagramm vms. (käsikirjas, trükises). „Kalevipoja”, „Keele ja Kirjanduse”, entsüklopeedia illustratsioonid. Illustratsioonidega, illustratsioonideta ajakiri, raamat. Värvilised, värvitrükis illustratsioonid.
▷ Liitsõnad: kaane|illustratsioon, raamatu|illustratsioon, tekstiillustratsioon.
2. millegi ilmekas, iseloomulik näide. Jutustus jääb kahjuks ainult ajaloo illustratsiooni tasemele.

interpolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingisse teksti hiljem lisatud kiilosa; sellise kiilosa lisamine
2. mat funktsiooni vahepealsete väärtuste leidmine tema antud väärtuste alusel

joonis ‹-e 4› ‹s›

1. joonestamise tulemus, millegi graafiline kujutis. Geomeetriline, tehniline joonis. Eseme, detaili joonis. Joonist valmistama, tegema. Joonise lugemine. Joonist suurendama, vähendama.
▷ Liitsõnad: projekt|joonis, tööjoonis; pliiatsi|joonis, tušijoonis.
2. trük teksti sisu selgitav v. täiendav illustratsioon. Joonisel 6 on kujutatud hüdra. Joonisel 2 näeme maja eestvaadet, õie ristlõiget, meie harilikumaid päevaliblikaid. Nagu jooniselt 4 näha.. Nagu joonisest 12 selgub..
▷ Liitsõnad: piltjoonis.
3. joonistus. Värvipliiatsitega tehtud joonis.
▷ Liitsõnad: kaljujoonis.
4. liikumiskujund (koreograafias, iluuisutamises)

jutu|mull
teksti sisaldav ovaal karikatuuris, koomiksis vm. (väljendab, mida keegi mõtleb v. ütleb). Jutumullis ütles karu rebasele ...

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

kirja|rida

1. teksti rida. Nappides kirjaridades olid sündmuse kohta kõige üldisemad andmed. *Algustähed olid maalitud sinise ja kullaga, kirjaread joondusid rangelt ja kaunilt .. L. Meri.
2. mustririda

kirjutama ‹37›

1. tähti, numbreid vm. kindla tähendusega märke v. nende ridu paberile vm. materjalile tegema; kirjalikku teksti koostama, midagi kirja panema. Tähti, numbreid, hieroglüüfe, noote kirjutama. Kirjutab (pasta)pliiatsiga, sulega, tindiga, täitesulepeaga. Kirjutab kriidiga tahvlile. Käsitsi, masinal, arvutiga kirjutama. Ta kirjutab vaevaliselt, aeglaselt, kiiresti. Katsu hästi väikselt kirjutada! Kirjutas vasaku käega. Laps õpib alles kirjutama. Mees ei oska lugeda ega kirjutada. See on loetavalt, selgesti, halvasti, segaselt kirjutatud. Kirjutas paberilehele ainult paar sõna. Allkirja, oma nime, aadressi kirjutama. Kirjutasin telegrammiblanketile: „Saabun homme!” Ettekannet, seletuskirja, aruannet, protokolli kirjutama. Kirjuta kohe avaldus! Volitust, tõendit kirjutama. Õpilane kirjutab harjutust. Vihik on täis kirjutatud. Istus oma kabinetis ja kirjutas. Heebrea keelt kirjutatakse paremalt vasakule. See sõna tuleb kirjutada suure algustähega. Siis kirjutati 'oli' aasta 1784. Randlaste hulgas valitses kirjutamata seadus, et merehädalisi tuleb abistada. Käsi tõrgub seda kirjutamast. | piltl. Kangelaslikud võitlejad kirjutasid oma nime igaveseks ajalukku. *Egas neile pole näkku kirjutatud, et nad vaenlased on. E. Maasik. || nende märkide tegemiseks vastav, sobiv olema. Sulg kirjutab hästi. See kriit ei kirjuta.
2. kirja (4. täh.) saatma; midagi kirja teel teatama. Ta pole enam ammu emale kirjutanud. Lubas kohe kirjutada, aga unustas. Sellest on tarvis talle kindlasti kirjutada. Poeg kirjutab, et elab hästi. Sain temalt kirja, kuid ei ole jõudnud veel vastu kirjutada.
3. kirjutades (1. täh.) mingit teost looma. a. (hrl. ilukirjandusliku, aga ka muu kirjasõnalise loomingu kohta). Kirjutab luuletusi, jutustusi, vesteid, novelle, kuuldemänge, stsenaariume. Värsse, proosat kirjutama. Kogu pala on kirjutatud dialoogis. Kirjutasin sellest sündmusest ajalehele följetoni. Kirjutas huvitava populaarteadusliku artikli, põhjapaneva uurimuse. Raamatu kohta kirjutati mitu retsensiooni. Raamat, teos on kirjutatud ladusalt. Rein kirjutab parajasti väitekirja. Ta kirjutab sageli ajakirjas „Eesti Loodus”. Selle probleemi kohta on palju kirjutatud. Kirjanik kirjutas algul varjunime all. b. (heliloomingu, komponeerimise kohta). Helilooja on kirjutanud koorilaule, kantaate, sonaate, oratooriume, mitu ooperit. Laulumängule on kirjutanud muusika üks kohalik helilooja. H. Eller on kirjutanud ka meeskoorile.
4. (ajakirjanduse, raamatute kohta:) tekstina avaldama, teatavaks tegema. Sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed. Uutest filmidest kirjutati „Sirbis”. „Lõuna-Eestis algas viljakoristus,” kirjutab tänane „Päevaleht”. Ajalooõpikus kirjutatakse sellest üpris lühidalt.
5. kuhugi registreerima. Peremees kirjutas koha, talu poja nimele. *Millise nime all pidi nüüd väike kirikuraamatusse kirjutatama .. ? M. Pedajas (tlk). *Tuleb järeldada, et Peterson end muudele loengutele ei kirjutanud, kuna loengutsüklid olid pealegi tasulised .. K. Taev. || piltl kellegi v. millegi arvele panema, kontosse kandma. Küllap seegi temp kirjutatakse Jussi arvele. Õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele.
6. määrama, välja kirjutama (3. täh.) Käisin arsti juures, arst kirjutas rohtu. Kooliarst kirjutas poisile prillid. *Et ta heas lugupidamises seisis, kirjutati talle mõisaaidast viis kuli rukkeid .. J. Mändmets.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

kirjutus|masin
büroomasin trükikirjasarnases kirjas kirjutamiseks (ka kirjutatava teksti paljundamiseks kopeerpaberi abil). Ladina, vene tähestikuga kirjutusmasin. Ta oskab kirjutusmasinal kirjutada. Kantseleist kostis kirjutusmasina klõbinat.
▷ Liitsõnad: elektrikirjutusmasin.

kokku klopsima

1. kiiruga, sageli juhuslikust materjalist midagi meisterdama v. ehitama. Puutüvedest klopsiti kokku parv. Kuuri ühte otsa klopsiti midagi lavataolist kokku. Lauajuppidest kokkuklopsitud pink, kast, riiul, linnupuur. Elamiseks on kiiruga kokkuklopsitud barakk, osmik. || piltl midagi (näit. mingit teksti, kirjatööd) ülepeakaela, mitte eriti oskuslikult koostama. Kokkuklopsitud käsikiri, ettekanne, süüdistus.
2. piltl erinevatest, sageli juhuslikku laadi elementidest kiiruga mingit koondist moodustama. Võistluseks klopsiti kuidagimoodi meeskond kokku. Vabatahtlikest kokkuklopsitud väesalk. Asjaarmastajatest kokkuklopsitud näitetrupp.

kommentaar ‹-i 21› ‹s›
selgitav märkus. a. selgitav v. arvustav märkus mingi teksti kohta. Toimetaja, tõlkija kommentaarid. „Kalevipoja” tekstikriitiline väljaanne koos kommentaaridega. Seaduste kommentaarid. Malepartii kommentaar. b. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vm. kohta. Välispoliitiline kommentaar. Ajalehtede kommentaarid Lähis-Ida sündmuste kohta. Asi, olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Lubatagu mul seoses eelöelduga teha väike kommentaar.
▷ Liitsõnad: netikommentaar.

koor1 ‹-i 21› ‹s›

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || kooris ‹adverbilaadselt› läbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

kordus|laul
folkl lüroeepiline rahvalaul, milles kindlakskujunenud kompositsioonivõttena esineb teksti teatava osa täpne kordamine

korrektuur ‹-i 21› ‹s›
ka trük teksti (trüki-, keelevigade) parandamine; tõmmis v. väljatrükk. Esimene, teine korrektuur. Tehniline korrektuur. Toimetaja teeb ka keelelist korrektuuri. Sõnaraamatu korrektuuri lugesid nii korrektorid kui ka autorid. || korrektiiv, parandus. *Ornamendi joonistamises abistab õpetaja iga õpilast, vajaduse korral teeb pliiatsiga korrektuuri. A. Ridali.

kõne|süntees
tehiskõne loomine teksti põhjal vrd kõnetuvastus Eesti keele kõnesüntees.

kõne|tuvastus
info arvuti abil suulise teksti muundamine kirjalikuks vrd kõnesüntees Eestikeelne kõnetuvastus.

käe|kiri

1. kirjatähtede isikupärane kirjutamislaad; kirjutatud tähtede, teksti väliskuju. Halb, lohakas, inetu, ilus, rahulik, selge, ühtlane käekiri. Püstakas, pisut viltune, nurgeline, ümar, kalligraafiline käekiri. Käekiri on võõras, tuttav, mitteloetav, koolilapselik. Püüdis kirjutades käekirja moonutada. Suure kauni käekirjaga kirjutatud aadress. Tal on peen kribuline käekiri. Tundsin käekirjast ära, et kiri oli emalt. Päevik on vaevu loetavas käekirjas.
2. piltl kellelegi omane, iseloomulik (loominguline) väljenduslaad. Kunstniku, lavastaja, luuletaja loominguline käekiri. Nende filmide puhul torkab silma režissööride erinev käekiri.

kärbe ‹kärpe 18› ‹s›

1. kärpimine; väljajätt (tekstist, filmist vms.). Kärpeid tegema. Ulatuslikud, tarvilikud, meelevaldsed kärped. Tekst, artikkel avaldati kärbeteta, kärbetega. Filmi näidati kärbetega.
2. van teksti, kirjutise (eraldi) lõik. *Sulgesin raamatu, mida hoidsin põlvedel, kuid millest olin lugenud vaid mõne kärpe. O. Tooming.

küljendama ‹37›
trük info teksti ja graafikat paigutama ning vormindama; küljendeid kokku panema. Ajalehte küljendama. Küljendas ajakirja maketi järgi.

ladu ‹lao 27› ‹s›

1. hoone, ruum, (piiratud ning kaetud) plats vms. materiaalsete väärtuste (kauba, materjali, tööriistade jne.) hoidmiseks. Toidu-, tööstuskaupade, ehitusmaterjalide ladu. Kaupu veetakse tehastest lattu ning laost kauplustesse. Töötab laos pakkijana. Lattu oli sisse murtud. || küün; põhuruum; (endisaegses rehielamus:) aganik, kõlgus; rehala (lahtiste lattidega) lakapealne. Aganad kanti sarjaga lattu. Heinad aeti lao peale. *.. nagisevaid pulki mööda ronib Martens laole ja vaatab seal hämaras ümber. M. Metsanurk. *Madalate põõsaste vahel mustab küün. Sügisel hulkusid vahel kitsed ümber lao .. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: heina|ladu, kauba|ladu, kesk|ladu, kütte|ladu, laskemoona|ladu, materjali|ladu, relva|ladu, taara|ladu, utiili|ladu, viljaladu.
2. trük teksti ladumine; laotud tekst. Alustati sõnaraamatu ladu. Trükivorm koostatakse laost ja klišeedest. Laost tehti tõmmis.
▷ Liitsõnad: foto|ladu, käsi|ladu, masin|ladu, tina|ladu, trükiladu.

laser|plaat
heli, teksti v. pildi optilist digitaalsalvestust kandev, laserikiirega loetav ketas. CD-d, CD-ROM-id, DVD-d jt. laserplaadid. Lauljatar andis välja oma esimese laserplaadi.

liitma ‹liidan 46›

1. ühendama. a. (midagi konkreetset). Mört liidab ehituskive. Plaadid liidetakse seina liimi abil. Osad liidetakse tervikuks. Platvormvagun saematerjaliga liideti rongi sappa. Killukesi, kivikesi, osakesi mosaiigiks liitma. Püramiidideks liidetud kivitahukad. b. (halduslikult). Haldusreformi käigus kavatseti mitu valda liita. Põhjasõja tulemusena liideti Eesti alad Venemaaga. Taani kuningas liitis oma riigiga, oma riigile ka Norra. c. (mingit ainet, motiivi teosesse v. teksti). Ta on oma romaani liitnud rohkesti rahvakombestikku. d. piltl. Ühine eesmärk liidab inimesi. *Kuidagi ta oskas need kaks poolt oma kujutluses ometi liita. F. Tuglas.
2. mat summat leidma, kokku arvutama. Lapsi õpetati liitma ja lahutama, korrutama ja jagama. Peast, paberil, arvelaual liitma. Risttahuka otsapindala liidetakse küljepindalaga. Liida seitse üheksaga! Viiele liita kaks, viis liita kaks on seitse. Liidetav arv.

maha lugema
kirjutatud teksti jälgides esitama. Tervituskõnet ei tohiks paberilt maha lugeda, tuleks ikka peast rääkida.

lugemis|proov
teater lavastuse proov, kus näitlejad ainult loevad teksti. Lugemisproovid ja lavaproovid.