[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tekkima ‹tekin 42 või tekkin 37›

1. algust saama, kujunema, moodustuma. Elu tekkis Maal miljardeid aastaid tagasi. Merevaik tekkis kauges minevikus okaspuude vaigu tardumisel. Vete tegevuse tagajärjel tekkinud koopad. Riigid tekivad ja kaovad. Pilved tekkivad troposfääris. Toompeal tekkis asula 10. sajandil. Pärandi avanemisega ei teki temal mingeid õigusi. Vigastuse tagajärjel oli tekkinud verejooks. Tekkinud olukorraga tuleb leppida. Lugemisel tekkis mitmeid küsimusi. Artikli ümber mingit poleemikat ei tekkinudki. Poiste vahel tekkis äge sõnavahetus, suur tüli. Jutt oli visa tekkima. Paistab, et tal on tekkinud soojad suhted ühe lauljaga. Tekkis igasuguseid kahtlusi. Vahel tekib soov, vajadus veidi lobiseda. Hetkeks tekkis saali vaikus.
2. (märkamatult, ootamatult) ilmuma. a. (nähtuste, esemete kohta). Pluusile on tekkinud plekk. Seljale tekkis lööve. Näole tekkis naeratus. Vaasidesse on tekkinud lilled. Õhtu edenes ja lauale tekkis pudel konjakitki. Päeva jooksul on külmkappi üht-teist juurde tekkinud. b. (elusolendite kohta). Laua äärde tekkis kuskilt näljase näoga poisike. Klassi on tekkinud mitu uut nägu. Ümbruskonna metsadesse olevat tekkinud hunte. Naabriperesse tekkis suvel kutsikas. *„Kust sina nii järsku välja tekkisid?” küsis Hendrik vastu. A. Tigane. *Lennart Meri ei tulnud, ta tekkis poliitikasse. P. Erelt.
Omaette tähendusega liitsõnad: taastekkima