[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 sobivat artiklit.

aero|ionisatsioon
füüs aeroioonide tekitamine v. tekkimine

beatbox [biitboks] ‹-i 21› ‹s
huulte ja keele abil rütmide ja meloodiate tekitamine (hrl. jäljendatakse elektroonilist rütmimuusikat). Beatbox on hiphopi ja tänavakultuuri osa. Pargis võisteldi beatbox'is. Beatbox'i harjutama, tegema.

esile|kutsumine-se 5› ‹s
tekitamine, põhjustamine. Hüpnoosiseisundi esilekutsumine.

kõne6› ‹s

1. rääkimine, kõnelemine; selle viis v. laad. Häälikud esinevad kõnes, tähed – kirjas. Valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas. Lapse kõne areneb järk-järgult. Hammaste puudumisel muutub kõne ebaselgeks. *..talle meeldisid selle vana meremehe järsk kõne ning tema tahumatult nurgelised laused. E. Männik. || vestlus, kõnelus, keskustelu, jutt; arutlus. Oli kuulda laia venekeelset kõnet. Neist asjust pole meil kõnet olnud. Ta taipas kohe, millest oli kõne. Kõne alla, kõneks tulid, võeti mitmesugused probleemid. Valitsuse istungil oli kõne all majandusreform. Kõne all olev taim esineb meil ainult saartel. *Aga ärge tema abikaasa kuuldes minu asja kõnesse võtke, preili Eeva! E. Vilde. *Vallakirjutaja hakkas naerma, nii et köster pidi silmad üles tõstma ja oma kõne opmanikaasaga pooleli jätma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kiir|kõne, lava|kõne, murdekõne.
2. keel keel, kasutatuna inimestevahelises suhtlemisprotsessis. Suuline, kirjalik kõne. Kõnet tajuma, uurima. Artikuleeritud kõne. Kõne areng on seotud mõtlemise arenguga. Kõne süntees 'inimkõne sarnase tehiskõne tekitamine kõnesüntesaatoriga'. Seotud kõne 'kindlaid rütmi- ja rõhuolusid arvestav kõne, hrl. luule'. Sidumata kõne 'proosa'. || (grammatiliste kategooriate nimetustes). Jaatav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise esinemist'. Eitav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise eitamist v. keelamist (käskivas kõneviisis)'. Otsene kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine muutmatul kujul'. Kaudne kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine teise isiku poolt ümberjutustatuna'.
▷ Liitsõnad: inim|kõne, vaegkõne; autori|kõne, keeld|kõne, riim|kõne, sisekõne.
3. see, mida keegi räägib, ütleb, jutustab, jutt. Kes su kavalaid kõnesid usub! Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. *Nooh, sul alati niisugused jumalavallatud kõned suus... O. Luts. *Ta polnud muidugi saanud oma kõrvu sulgeda ümbritseva maailma kõnede ees. K. Ristikivi. | piltl. Silmade kõne. *..sõja-aastail olid isegi naised õppinud mõistma ning kartma relvade halastamatut kõnet. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kahe|kõne, keerd|kõne, kiidu|kõne, manitsus|kõne, mõistu|kõne, nalja|kõne, noomitus|kõne, sala|kõne, vigur|kõne, ülistuskõne; lille|kõne, vormi|kõne, värvikõne.
4. avalik sõnaline ettekanne. Pikk, asjalik, kõrgelennuline kõne. Kõne oli liiga akadeemiline. Direktori kõne kooli lõpuaktusel. Advokaadi, prokuröri kõne kohtus. Pidas vägeva, sütitava kõne. Pöördus rahva poole lühikese kõnega. Kõne kestis 10 minutit. Peoõhtut alustati kõnega. Presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga. Ta nõudis oma kõnes uuendusi.
▷ Liitsõnad: agitatsiooni|kõne, aktuse|kõne, aruande|kõne, ava|kõne, avamis|kõne, haua|kõne, ilu|kõne, juubeli|kõne, kaitse|kõne, kihutus|kõne, kohtu|kõne, lahkumis|kõne, laua|kõne, lõpu|kõne, matuse|kõne, miitingu|kõne, mälestus|kõne, parlamendi|kõne, peo|kõne, programm|kõne, pulma|kõne, raadio|kõne, süüdistus|kõne, televisiooni|kõne, tervitus|kõne, trooni|kõne, tänu|kõne, uusaasta|kõne, vastus|kõne, õnnitluskõne.
5. telefonikõne. Mul oli, pidasin vahepeal mitu kõnet. Kõnet valima, vastu võtma, ümber suunama, ootele jätma. Võtame kõne 'helistame' hr. Kanarbikule! Vanasti telliti kõned kaugejaama vahendusel. Kõne Tartuga katkes.
▷ Liitsõnad: ameti|kõne, era|kõne, kauge|kõne, kiir|kõne, välkkõne.

küber|seks
seksuaalse erutuse tekitamine arvutisimulatsiooni abil. Küberseksi harrastama.

perforatsioon-i 21› ‹s

1. perforeerimine, mulgustamine, mulgustus. Arvutuskeskus annab magnetlindid ja hoolitseb perforatsiooni eest.
2. med ava tekkimine v. tekitamine õõneselundi seina, mulgustus. Maoseina, kuulmekile perforatsioon.
3. korrapärane augustus, mulkude kogum. Filmi perforatsioon oli rebenenud. Kingapealseid kaunistab perforatsioon. Esimesed postmargid olid ilma perforatsioonita 'hammastuseta'.
▷ Liitsõnad: sise|perforatsioon, ääreperforatsioon.

pizzicato [pitsikaato] ‹6› ‹s
muus keelpillidel heli tekitamine sõrmega; vastav noodikirja märge. Vasaku käe pizzicato.

tekitus-e 5› ‹s
tekitamine

äratus-e 5› ‹s

1. unest äratamine, ülesajamine; signaal vm. märguanne ärkamiseks. Hommikune äratus. Äratus on kell kuus. Kell seitse kõlas äratus. Tellis hotellis hommikuks äratuse. Pani äratuseks kella helisema. Olime juba enne äratust üleval. Õppus kestis äratusest õhtusöögini. Sarved puhusid äratust.
2. rahvustunde v. usulise tunde äratamine; vaimne tõuge ja virgutus. Rahvuslik, usuline äratus. Esimene üldlaulupidu andis, tõi eesti rahvale suuresti äratust. Sai preestrilt äratust ja hakkas jumalameheks. Ajalooga tegelemiseks sai ta äratust oma õpetajalt. Hurda äratusel hakati rahvaluulet koguma.
3. tekitamine. Söögiisu äratuseks pakuti aperitiivi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur