[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

teisene ‹-se 4› ‹s›
sekundaarne. a. hiljem kujunenud v. lisandunud; tulenev. Teisene tuberkuloos, süüfilis. Teisene nakkus, põletik (näit. tüsistusena tekkinud). Teisene pinnamood. Murdeeas tekivad teisesed sugutunnused. Teisene tooraine (tööstusjäätmed ning füüsiliselt v. moraalselt vananenud tooted). || vahendatud, kellegi v. millegi vahendusel saadud. Teisene informatsioon, inspiratsioon. b. teisejärgulise tähtsusega. Isiklik elu on ta jaoks esmane, töö teisene.