[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2459 artiklit, väljastan 100.

abrasiiv-i 21› ‹s
tehn hrl. väga kõva peeneteraline v. pulberjas kulutava toimega aine. Tuntud abrasiivid on teemant, korund, smirgel.

abrasiiv|aine
tehn abrasiiv

abrasiiv|ketas
tehn kettakujuline abrasiivlõikeriist

abrasiiv|lõikeriist
tehn abrasiivist ja sideainest valmistatud lõikeriist pindade viimistlemiseks, harvemini jämetöötlemiseks

abrasiiv|materjal
tehn abrasiiv

abrasiivne-se 2› ‹adj
tehn lihviv, poleeriv. Abrasiivne toime.

abrasiiv|pasta
tehn

abrasiiv|pulber
tehn

abrasiiv|töötlus
tehn metallide, klaasi, puidu jt. materjalide mehhaaniline töötlemine vabade abrasiivide v. abrasiivlõikeriistadega

absorber-i, -it 2› ‹s
tehn aparaat gaaside puhastamiseks v. üksikute osiste eraldamiseks gaasisegust absorptsiooni teel

adapter-i, -it 2› ‹s
tehn
1. abiseadis (lisaplokk vms.) aparaadi vm. seadme kasutamisvõimaluste laiendamiseks
2. van (helitehnikas:) helipea

adsorber-i, -it 2› ‹s
tehn aparaat adsorbeerimiseks

aero|dünaamiline
aerodünaamikasse kuuluv, selle seadusi järgiv, neist seadustest tulenev v. nende rakendamisel põhinev jne. Aerodünaamiline takistus, suusahüppestiil. Maale naasva kosmoselaeva aerodünaamiline pidurdus. Lennuki aerodünaamilised omadused. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool (näit. lennukimudelite katsetamisel), tuulekanal.

aerograaf-i 21› ‹s
tehn suruõhupihusti (näit. värvi pihustamiseks retušeerimistöödel v. mustrite riidele kandmisel)

aero|ionisaator
tehn füüs riist aeroioonide tekitamiseks

afineerima42
tehn väärismetalle lisanditest puhastama

aglomeraat-raadi 21› ‹s
(nõrgalt) liitunu, kuhjunu, tompunu. a. tehn urbseteks tükkideks paagutatud maak v. maagikontsentraat b. geol eri kivimite v. mineraalide ebakorrapärastest tükkidest koosnev purdkivim

agregaat-gaadi 21› ‹s

1. tehn eri tüüpi masinate v. seadmete, hrl. jõumasina ja töömasina(te) ühend. Turbiin ja elektrigeneraator koos moodustavad agregaadi. Traktoriga agregaadis olev vihmutusseade. Randaal(id) ja äkked (ühes) agregaadis.
▷ Liitsõnad: diisel|agregaat, katel|agregaat, kompleks|agregaat, külmutus|agregaat, traktori|agregaat, turboagregaat.
2. tehn keerukamas masinas kindlat ülesannet täitev kompaktne osa v. standardne sõlm. Mootor ja käigukast on auto agregaadid.
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum

agregaatima-gaadin 42
tehn
1. agregaadiks ühendama. Uut niidumasinat saab agregaatida mis tahes ratastraktoriga.
2. eri masinate ja aparaatide valmistamiseks sobivaid üksikagregaate looma

agregaat|pink
tehn standardsete sõlmede baasil ehitatud metallilõikepink

agregateerima42
tehn agregaatima

ahiahju 32› ‹s
seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm. keemilise reaktsiooni tagajärjel, samuti elektrienergia muundumisel eraldub soojus. a. (ruumide kütmiseks, toidu valmistamiseks). Tellistest, pottkividest, kahhelkividest ahi. Lai madal Vene ahi. Kõrge püstlõõriga Hollandi ahi. Valgeks lubjatud ahi. Ahju kolle, lõõrid, põrand, lagi. Pottsepp teeb, laob ahju. Ahju kütma. Pane tuli ahju, ahi küdema. Tegin tule ahju. Ahi köeb hästi, ajab suitsu sisse. Küdevat ahju tuleb segada, et tukid ühtlaselt ära põleksid. Ahi on köetud. Perenaine pani leivad ahju. Liha on ahjus. Just ahjust võetud, tulnud saiad. Taat kobis ahju peale magama. b.hrl. liitsõna järelosanatehn (tehnoloogiliseks kuumutamiseks). Ühe-, mitmekorruseline ahi. *Ahjude loitel hõõguv sulatis siin / retordist vormidesse surutakse .. G. Suits.
▷ Liitsõnad: elektri|ahi, gaasi|ahi, grill(imis)|ahi, kahhel|ahi, keris|ahi, leiva|ahi, malm|ahi, plekk|ahi, pott|ahi, prae|ahi, raud|ahi, rehe|ahi, röstimis|ahi, sauna|ahi, suitsu|ahi, suitsutus|ahi, tellis|ahi, toa|ahi, umb|ahi, vanniahi; induktsioon|ahi, kamber|ahi, karastus|ahi, kuivatus|ahi, kuumutus|ahi, kõrg|ahi, küpsetus|ahi, lubja|ahi, martään|ahi, muhvel|ahi, põletus|ahi, pöörd|ahi, sulatus|ahi, šaht|ahi, tellise|ahi, tiigel|ahi, toru|ahi, trummel|ahi, tunnel|ahi, tõrva|ahi, utte|ahi, valuahi.

aja|konstant
tehn ajavahemik, mis iseloomustab siirdeprotsessi kulgemise kiirust

ajam-i 2› ‹s
tehn seadmete kogum töömasina v. mehhanismi käitamiseks. Ajami jõuallikas, ülekandeseade, juhtimisaparatuur.
▷ Liitsõnad: elektri|ajam, hammas|ajam, hõõrd|ajam, hüdro|ajam, kett|ajam, kruvi|ajam, käsi|ajam, mootor|ajam, pneumo|ajam, rihm|ajam, rühma|ajam, üksikajam.

aktiveerima42

1. aktiivse(ma)ks, tegeva(ma)ks muutma, aktiivse(ma)sse olekusse viima; tegevusse, tööle rakendama; sün. aktiviseerima. Õpilasi aktiveeriv õppemeetod. || tehn aktiivsöe valmistamisel selle adsorptsioonivõimet suurendama
2. füüs radioaktiivseks muutma

aktseleraator-i, -it 2› ‹s

1. tehn karburaatori lisaseadis kütuse lisakoguse juhtimiseks silindrisse, kiirenduspump || auto vms. sõiduki gaasipedaal
2. füüs kiirendi
3. maj fondimahukuse juurdekasvu tegur

aku|laadur
tehn akulaadija. Mobiiltelefoni, sülearvuti, auto, fotokaamera akulaadur. Universaalne, sisseehitatud akulaadur.

akumulaator-i, -it 2› ‹s

1. el tehn seadis energia salvestamiseks
▷ Liitsõnad: auru|akumulaator, elektri|akumulaator, hüdro|akumulaator, inertsi|akumulaator, pneumo|akumulaator, soojusakumulaator; happe|akumulaator, leelis|akumulaator, pliiakumulaator.
2. salvesti, talletuskoht. Ookean on hea päikeseenergia akumulaator.

albumiin|liim
tehn loomne liim, mille põhiosiseks on albumiin

aliteerima42
tehn teras- v. malmdetailide pinnakihti alumiiniumiga rikastama

allmaa|gaasistamine-se 5› ‹s
tehn tahke kütuse gaasistamine maa-aluses lasundis

alpaka16› ‹s
tehn uushõbe. Alpakast lusikad.

altimeeter-tri, -trit 2› ‹s
tehn kõrgusmõõtur

altvoolu|vesiratas
tehn alt vastu labidaid voolava vee jõul pöörlev vesiratas

alumiiniumi|sulam
tehn sulam, mille põhiosaks on alumiinium

alumiinium|pronks
tehn rohkesti alumiiniumi sisaldav vasesulam

alund-i 21› ‹s
tehn elektrokorund, üks tehiskorundi liike

alus-e 4› ‹s

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. ||pl.mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

alus|vanker
tehn veermik

amalgaam-i 21› ‹s
keem tehn sulam, mille üheks koostisosaks on elavhõbe. Vedel, tahke amalgaam.
▷ Liitsõnad: hõbeamalgaam.

amalgaamima42
tehn peenestatud maagist elavhõbeda abil väärismetalle eraldama

amfibool|asbest
tehn kiudne amfiboolide erim

amino|plast
tehn läbipaistev v. värviline valguskindel plastmass. Aminoplastist elektrilülitid, telefoniaparaadid, toidunõud.

ammoniit2-niidi 21› ‹s
tehn ammooniumnitraadi (ammooniumsalpeetri) ja mõne teise lõhkeaine (hrl. trotüüli) mehaaniline segu

ammoonium|salpeeter
põll tehn ammooniumnitraat

amortisaator-i, -it 2› ‹s
tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendav, amortiseeriv seadis, tõukeleevendi. Auto, mootorratta, lennuki amortisaatorid. Hüdraulilised, pneumaatilised amortisaatorid.
▷ Liitsõnad: kummi|amortisaator, vedruamortisaator.

amortisatsioon-i 21› ‹s

1. maj. a. põhivara kulumine, mida arvestatakse tavaliselt võrdelistes osades kogu selle kasutamisaja vältel b. põhivahendite (tootmishoonete, seadmete, masinate) väärtuse järkjärguline ülekandumine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; amortiseerumine c. võlgade järkjärguline tasumine perioodiliselt sooritatavate maksetega
2. tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendamine

amortiseerima42
hrl tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendama. Amortiseeriv vedru. Hästi amortiseeritud tõstepõrand.

analüsaator-i, -it 2› ‹s

1. füsiol välis- v. sisekeskkonnast ärritusi vastu võttev, neid analüüsiv ja sünteesiv närvimehhanism
2. füüs tehn analüüsiv aparaat
▷ Liitsõnad: gaasianalüsaator.

andur-i, -it 2› ‹s
tehn mingit mõõdetavat v. reguleeritavat füüsikalist suurust (näit. temperatuuri, rõhku, kiirust) teiseks paremini võimendatavaks, mõõdetavaks v. juhtimiseks kasutatavaks suuruseks muundav seadis

anemomeeter-tri, -trit 2› ‹s
meteor tehn tuule v. gaasivoolu kiiruse mõõtur

aneroid|karp [-karbi]
tehn õhutühi karbike, mille kuju muutub välisrõhust olenevalt

ankur2-kru, -krut 2› ‹s

1. vahend laeva, paadi, poi vms. paigal hoidmiseks vabas vees. Ankru säär, käpad, küüned. Heitsime ankru merre. Laev heitis, jäi ankrusse. Laev on, seisab ankrus. Torm oli laeva ankrust lahti kiskunud. Poid on ankrutega põhja kinnitatud. Hommikul hiivati ankur ning sõideti merele. | piltl. Lõime telgi üles ning jäime, asusime ankrusse. Mehed olid juba laua taga ankrus, õllepudelid ees. Armastus oli ankur, mis hoidis teda elust irdumast.
▷ Liitsõnad: abi|ankur, laeva|ankur, paadi|ankur, pea|ankur, stopp|ankur, tormi|ankur, triiv|ankur, varpankur.
2. ehit terasdetail hoone osade kooshoidmiseks
▷ Liitsõnad: müüri|ankur, seinaankur.
3. tehn kella osa, mis seostab regulaatori võnkuva osa käigurattaga
4. el alalisvoolumasina osa, mille mähises indutseerub elektromotoorjõud
5. el relee v. kontaktori elektromagneti liikuv osa, mis tõmbub vastu südamikku, kui vool läbib elektromagneti mähist

annusti1› ‹s
tehn dosaator

anodeerima42
tehn metall(detail)i pinda elektrolüüsi teel oksüdeerima. Anodeeritud alumiinium.

anoodima42
tehn anodeerima

anti|detonaator
tehn aine, mis bensiinile lisatuna vähendab detonatsiooni sisepõlemismootoris. Tetraetüülplii antidetonaatorina.

antifoon-i 21› ‹s

1. kirikl kahe koori (katoliku kirikus) v. vaimuliku ja koguduse (protestantlikus liturgias) vahelduv laul
2. tehn mürakiiver, -klapid v. -topid

antifriis-i 21› ‹s
tehn madala külmumistemperatuuriga vedelik (näit. mootorite jahutamiseks talvetingimustes)

antifriktsioon|materjal
tehn väikese hõõrdeteguriga materjal

anti|kloor
tehn kloori jäänuseid kõrvaldav aine

antistaatikum-i, -i 10› ‹s
tehn polümeersete materjalide (näiteks sünteeskiudainete) staatilist elektrilaengut vähendav aine

armatuur-i 21› ‹s

1. tehn masinate vm. seadmete juurde kuuluv varustus (näit. standardsed abiseadised, mõõteriistad jms.) || valgustusarmatuur; laevalgusti. Kaunid armatuurid laes. Kristallkuplitega armatuur.
▷ Liitsõnad: elektri|armatuur, installatsiooni|armatuur, kaabli|armatuur, katla|armatuur, lae|armatuur, torustiku|armatuur, valgustusarmatuur.
2. tehn ehit sarrus. Kivistudes nakkub betoon tugevasti armatuuriga. || kunst skulptuuri toestav metallskelett
▷ Liitsõnad: terasarmatuur.

armatuur|laud
tehn mõõteriistade, lülitite, näidikute jms. alus (auto juhikabiinis, lennukil vm.). Armatuurlaual hakkas vilkuma punane tuli.

arreteerima42

1. vahistama. Politsei arreteeris meeleavaldajaid. Kurjategijad on arreteeritud. Olete arreteeritud!
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (näit. kaalukangi) peetama, fikseerima

arretiir-i 21› ‹s
tehn seadis mehhanismi liikuva osa peetamiseks

arvesti1› ‹s
tehn summeeriv aparaat aine v. energia hulga mõõtmiseks. Arvesti näidud.
▷ Liitsõnad: elektri|arvesti, gaasi|arvesti, veearvesti.

asbest|isolatsioon
tehn

asbest|papp
tehn

asbest|riie
tehn teat. tule- ja kuumuskindel riie

asendatavus-e 5 või -e 4› ‹s
ka tehn vahetatavus. Detailide, mehhanismide, plokkide asendatavus.

asfalt|lakk [-laki]
tehn asfaldist valmistatud must lakk

aspiraator-i, -it 2› ‹s
tehn med imemise põhimõttel töötav seade näit. õhuproovide võtmiseks, mäda väljaimemiseks vms.

asteastme 17› ‹s

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises an). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

astro|giid
tehn seade tehiskaaslaste ja kosmoselaevade ettenähtud orientatsiooni säilitamiseks taevakehade järgi

asünkroonne-roonse 2› ‹adj
ka tehn el mitteüheaegne, mittesünkroonne. Asünkroonne käivitus.

at
tehn atmosfäär

atmosfäär-i 21› ‹s

1. Maad (v. mõnd muud taevakeha) ümbritsev gaasikiht, õhkkond. Maa atmosfäär. Kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääri.
2. piltl mingis keskkonnas, kollektiivis jne. valitsev meeleolu, õhkkond, õhustik. Laulupeo pidulik ning ülev atmosfäär. Loovaks tööks soodus atmosfäär. Kasvas kirjanduslikus atmosfääris.
3. füüs tehn mittesüsteemne rõhuühik. Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär 'rõhk 760 mm elavhõbedasammast (tähis atm)'. Tehniline atmosfäär 'rõhk 1 jõukilogramm ühele ruutsentimeetrile (tähis at)'.

atsetüleen|keevitus
tehn gaaskeevitus atsetüleeniga

aur|küte
tehn keskküte, kus soojust kannab edasi aur

auru|generaator
tehn aurukatel

auru|juhe [-juhtme]
tehn toru v. torustik auru kuhugi suunamiseks

auru|jõuseade [-seadme]
tehn energeetikaseade, kus auru soojusenergia muundatakse mehaaniliseks tööks

auru|katel

1. tehn seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga (vee)auru tootmiseks, aurugeneraator
2. lokomobiil. Rehepeksumasin ja aurukatel.

auru|masin
tehn veeauru energiat mehaaniliseks tööks muundav kolbsoojusmootor

auru|mootor
tehn iseliikuva seadme aurumasin. Aurumootoriga auto.

aurusti1› ‹s
tehn aurustusseade. Külmutusseadme, narkoosiaparaadi aurusti.

auruti1› ‹s
tehn aurutusseade
▷ Liitsõnad: söödaauruti.

auru|toru
tehn toru auru juhtimiseks, näit. aurukatlast aurumasinasse

auru|torustik
tehn

auru|turbiin
tehn veeauru potentsiaalset energiat esmalt kineetiliseks ja seejärel mehaaniliseks tööks muundav soojusjõumasin. Auruturbiini düüsid, töölabad, rootor. Elektrijaama auruturbiinid.

auru|vasar
tehn auru jõul töötav tagumisseade

auru|vedur
tehn auru jõul liikuv vedur. Auruvedurid asendati diisel- või elektriveduritega.

auru|vints [-i]
tehn auru jõul töötav vints

auru|ülekuumendi
tehn soojusvaheti auru ülekuumendamiseks, hrl. aurukateldes

austeniit-niidi 21› ‹s
tehn terase v. malmi üks struktuuriosi

auto|bensiin
tehn peamiselt automootorite kütusena kasutatav bensiini liik

autogeen|keevitus
tehn gaaskeevitus

autogeen|lõikamine-se 5› ‹s
tehn gaaslõikamine

autogeenne-geense 2› ‹adj

1. iseseisvalt arenenud, iseseisvalt tekkinud; omadest jõududest lähtuv. Autogeenne treening '(psühhoteraapias:) meetod, mille abil õpitakse sihipärase enesesisendusega valitsema oma keha ja emotsioone'.
2. tehn gaaskeevituse v. -lõikamisega seotud, sel teel toimuv jne.

autogreider-i, -it 2› ‹s
tehn liikurteehöövel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur