[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tegelik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. päriselt olemasolev, tõeline, reaalne, faktiline (vastandatuna näilisele, väljamõeldule, arvatavale, võimalikule, ettenähtule vms.). See pole maalitud veri, vaid tegelik. Tegelikust elust võetud raamatukangelane. Varjab oma tegelikke võimeid. Jõudude tegelik vahekord. Tegelik olukord erines oodatust. Näib selles kleidis tegelikust kõhnem. Tegelik ilm ei vastanud prognoositule. Raamatu tegelikku autorit ei teata. Tegelik võim oli sisside käes. Tegelik lennuaeg Tallinnast Ateenasse on üle kolme tunni. Lahutus oli tegelik, mitte vormiline. Ta ei tea oma tegelikke vanemaid. Tegelik ja potentsiaalne ehk võimalik auramine. Tegelik ja tingimisi vanglakaristus. Elektriseadme nimipinge ja tegelik pinge. Kauba tegelik hind. Kuldmündi tegelik väärtus lahknes märgitud väärtusest. *.. vana-Ann on möldril tegelik perenaine, kuigi mitte seaduslik. Madde Kalda.
2. praktiseeriv, tegutsev, tegev(-); praktiline, praktikas toimuv. Tegelik põllumees. Ametiühingu eesotsas seisku tegelikud töömehed. Tegelikuks koolitööks on tarvis lihtsamat käsitlust. Forelli vigureid õpitakse kõige paremini tundma tegelikul püügil. Leiutist ei saanud tegelikus tootmises rakendada. Ta on tegelikust elust maha jäänud. Otsuse tegelik elluviimine viibib. Läks süüdlase suhtes tegelikuks 'hakkas (agressiivselt) tegutsema'. *Mu tegelikuks minek su vastu, Rasmus, pole vabandatav mingil juhtumil. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kuri|tegelik, ühistegelik.