[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

baironism ‹-i 21› ‹s›
kirj Byronist lähtunud ning teda jäljendav kirjandussuund Euroopa kirjanduses 19. saj. algul

elektri|takistus
el suurus, mis iseloomustab elektrijuhi vastupanu teda läbivale voolule

elevandi|juht [-juhi]
elevandi seljas istuv ja teda sealt juhtiv inimene

geo|keemia
teadus Maa keemilisest koostisest, teda moodustavate keemiliste elementide levikust, jaotumusest ja migratsioonist maakoores

peale hakkama

1. alustama; algama. Ei hakanud õigest otsast peale. Kui kõik on kohal, siis hakkame prooviga peale. Hei, pillimees, hakka peale! *Kui tants oli peale hakanud, läks Adelheid saali tagasi .. E. Vilde. *„Katil vist hakkab varsti kool peale,” ütles ema. E. Krusten.
2. tegema, ette võtma. Mis ma koeraga peale hakkan? Mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? Võõras linnas ei osanud ta midagi peale hakata. Maal pole meil talvel midagi peale hakata. *Kuigi see väide on õige, pole temaga palju peale hakata. P. Viiding.
3. ‹hrl. eitavas lauses› mõjuma, oma mõju, toimet avaldama. Jõud, mõistus, võim ei hakka peale. Päike oli talle hästi peale hakanud 'päike oli teda hästi pruunistanud'. *".. On siis noorikul mõni niisugune asi, et meeste nõu peale ei hakka?” küsis sepp. A. Hint. || (hrl. töövahendi kohta:) mingiks tööks, tegevuseks suuteline olema. Nuga on nüri, ei hakka habemele peale. Puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale. *Hunt pistis heinatuti suhu, katsus närida, aga hambad ei hakanud peale .. E. Särgava.

hirmutama ‹37›

1. kedagi hirmuma panema, kelleski hirmu tekitama v. hirmu tekitada püüdma; heidutama, kohutama [1]. Vallandamise, karistuse, vanglaga hirmutama. Tahtsin teda pisut hirmutada. Hirmutad oma õudusjuttudega naised poolsurnuks. Ta hirmutas naabrit tulekahjuga seni, kuni see korstna ära parandas. Meid hirmutati, et põhjamaalastele olevat India kliima talumatu. Ta ei lasknud end äpardustest, raskustest hirmutada. See ettepanek, otsus, teade hirmutas mind. Ebatavaline vaikus hirmutas meid kõige enam. See kohtumine oli teda isegi veidi hirmutanud. Ärge loomi hirmutage. *„Puugi aga kõik kiiresti kõhtu.. Tee ruttu, äkki ma võtan ära!” hirmutas ta pilkavalt. V. Beekman.
2. kelleski hirmu tekitades sundima teda kuskilt lahkuma v. kuhugi suunduma. Hirmutab hernestest kanu, kartulipõllult metssigu. Hirmutasin lepaoksaga lehmalt parme. Püssipaugud hirmutasid katuselt tuvid lendu. Lõke hirmutab metsloomad laagrist kaugemale. Torm hirmutas kalurid merelt randa.

hoidma ‹hoian 45›

1. millestki v. kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama. Hoiab mappi kaenlas, saapaid näpu otsas, raha peos. Hoia mu kätt (oma käes). Hoidsin last põlvel, kätel, süles. Hoiab piipu hambus, suitsukoni hammaste vahel. Hoidsin hobust ohelikust. Hoidis last käest. Hoidis kassipoega, kassipojal turjast. Hoidsin hammastega nööriotsast ning sikutasin. Palun hoia mu kohvrit. Käsi hoidis kangi, viiulipoognat. Kass hoidis hiirt suus. Kull hoidis saaki küünte vahel. Rooli, tüüri hoidma. Ohje hoidma (hobuse juhtimiseks). *Naine jooksis käega seelikut ülal hoides aida poole.. A. H. Tammsaare.
2. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima, teda sinna jätma. Ema hoidis haiget last terve nädala toas. Mind ei hoitud enam haiglas. Hitlerlased hoidsid teda mitu aastat vanglas, koonduslaagris. Hoidis käed taskus, silmade ees. Tööriistu hoitakse kuuris. Liha hoiti vardaga tulel. Ta hoidis laual poja fotot. Hoian raha harilikult lauasahtlis. Rasked kivid hoiavad paati merepõhjas. Naasklit kotis ei hoia.
3. midagi v. kedagi teat. olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima, teda sellesse jätma. Midagi salajas, saladuses, tallel, enda teada hoidma. Kedagi ahela(i)s, kammitsas, kütkes, vangis hoidma. Kedagi oma mõju, võimu all hoidma. Korras hoidma. Peidus, redus, luku taga hoidma. Vibu pingul, lippu kõrgel hoidma. See juhtum hoidis külarahva hirmul, meeled elevil. Viha hoidis ta oma võimuses. Võõrasema hoidis mõnikord lapsed söömata. Hoia käed minust eemal! Teda hoiti elus vereülekannetega. Lind hoiab oma pesa puhta, puhtana. Tehas tuleb iga hinna eest käigus hoida. Suvel hoidsime aknad lahti, pärani. Konksud hoiavad kardinapuud ülal. *..„Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || teat. asendis olla laskma v. olema sundima. Hoidis käed rusikas, silmad maas, pea viltu, kuklas. Hoidsin sõrmed harali, laiali. Suutsin end vaevu püsti hoida. Ta hoidis silmad lahti, pilukil. Hoia end tasakaalus! Hoia selg sirge! Hobune hoiab kaela rõngas. Pael hoidis juukseid koos.
4. midagi säilitama, alal hoidma; midagi säästma, säästlikult kulutama v. kasutama. Korda, puhtust hoidma. Distantsi hoidma. Midagi tagavaraks, varuks hoidma. Midagi alles, alal, mälestuseks hoidma. Hoiab saladust, hoiab saladuse endale. Igaüks hoiab oma elu. Hoia oma tervist, oma silmi! Hoia mulle kohta! Hoia see kell endale! Neiu hoiab saledat joont. Ta ei suutnud tasakaalu hoida. Jooksja püüdis tempot hoida. Püüdsin kuidagi jutujärge ülal hoida. Ema hoidis paremad palad laste jaoks. Küpsised hoiame õhtuks. Kartuleid hoitakse kuhjas. Laev hoidis kurssi, suunda Virtsu sadamale. Ta hoiab raha, iga kopikat. Eit hoidis oma kõigest väest. Toas oli pime, sest hoiti küünlaid. Kes hoiab, sel on. *Anni ise oli kohustatud oma häält hoidma pika soolopartii jaoks.. A. Hint. || millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama. Ta hoiab oma asju, raamatuid. Uut vaipa hoitakse ikka rohkem kui vana. Aino hoidis soengut, et õhtul teatrisse minna. Hästi hoitud ülikond. Hea peremees hoiab hobust. *Tööd teed sa hästi, autot hoiad nagu iseenda oma. O. Tooming.
5. midagi v. kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama, pidurdama. Ei teda hoia vihm, tuul ega põhjatu tee. Ta ei suutnud end hoida ja hakkas valjusti laulma. Tüdrukud ei saanud naeru, nuttu hoida. *Hoian hingamist, et see mind ära ei annaks. J. Semper. || midagi ebameeldivat, ebasoovitavat v. ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama. Argus hoidis meest oma kavatsust täide viimast. Sool hoiab toiduaineid riknemast. Mõõdutunne hoidis kunstnikku liialdustesse sattumisest. Kogemused hoidsid teda saatuslikest vigadest. Hoidke tuletikke laste eest! Mart hoiab oma silmi ereda valguse eest. Koer oli nii tige, et lambaid pidi tema eest hoidma.
6. kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama. Last hoidma 'lapsehoidja(ks) olema'. Karja hoidma 'karjane, karjaseks olema'. Väike Jüri jäi vanaema hoida. Perekonna vanima lapsena tuli tal hoida nooremaid õdesid-vendi. Ants hoidis põllul lehmi ja lambaid. Vanataat jäeti kodu hoidma. || ettevaatlik olema, hoolt kandma, et midagi halba ei sünniks. Parem hoida kui ohata. *Tihane pidi end nüüd hoolega hoidma päeval kui ka öösel, et lahits teda kätte ei saaks.. R. Roht.
7. kellessegi v. millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma. Hoidsin sind nagu oma last. Poiss ja tüdruk hakkasid teineteist hoidma. Ta hoiab väga kõiki loomi. Piia hoiab eriti väikest sinisilmset nukku. *Ja selleks, et peni oma kodu hoidma hakkaks, pandi ta ketti. E. Krusten.
8. hoiduma (1., 2. täh.). a. Hoidke veidi eemale, kaugemale! Hoidsin kuulide eest suure kivi varju. Hakid hoiavad parvedesse. Teinekord hoiavad metsloomadki inimese lähedusse. Kiiresti käies hoidis ta vimma. Mehe silmad hoidsid kissi. Juuksed hoidsid pisut lainesse, lokki. Ta sõrmed hoidsid konksu. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Meil polnud aimugi, kuhupoole hoida, kas läände või itta. Tütred hoidsid alati ema poole. Marguse süda hoidis Tiina poole. Hoidke eest (ära), alt! Hoia metsas ussi eest! Haige peab tervetest eemale, kaugemale hoidma. Hoia isa millegagi vihastamast. *Põhja pool on kodu, aga Vallaste hoiab sinna lääne poole.. J. Parijõgi. b. ‹hrl. imperatiivis, koos eitava et-kõrvallausega›. Hoia, et sa häält ei tee! Hoia, et ema sind siit ei leia! Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! *..pugesime meie tasakesi tuppa, hoidsime, et ukselink ei koliseks. A. H. Tammsaare.

ila|lapp
väikesele lapsele ette seotav lapp, mis hoiab teda end ilaga määrimast

inim|kaubandus
inimese kauplemine (lubades head palka v. ähvardades) omal maal v. välismaale, et sundida teda tegema rasket tööd, osalema seksiäris või organidoonorluses . Inimkaubanduse ohvrid. Inimkaubanduse vastu võitlema.

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

isiku|puutumatus
jur kodaniku põhiõigus ja demokraatlik vabadus, mis kaitseb teda kohtu otsuseta v. prokuröri sanktsioonita vahistamise eest

jumala|salgaja ‹1› ‹s›
see, kes jumalat ei usu, teda eitab. *Aga tema on omas absoluutses uskumatuses saatuslikult kinni... Täielik jumalasalgaja! J. Kross.

jälitus|luul
med haiglane kujutlus kellelgi, et teda jälitatakse

keskkond ‹-konna 22› ‹s›

1. füüs keem aine, milles toimub mingi protsess. Tahke, vedel keskkond. Happeline, leeliseline, neutraalne keskkond. Neelav, murdev keskkond. Õhk, vesi, jää või mingi muu keskkond. Üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiired murduvad. Keskkonna takistus pendli võnkumisel.
▷ Liitsõnad: dispersiooni|keskkond, korrosiooni|keskkond, reaktsioonikeskkond.
2. biol eluta v. elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Looduslik, geograafiline, aineline keskkond. Keskkonna saastumine. Kahjulike tööstusjäätmete sattumine keskkonda. Kõrbetaimed on keskkonnaga hästi kohanenud.
▷ Liitsõnad: elu|keskkond, kasvu|keskkond, loodus|keskkond, toite|keskkond, väliskeskkond.
3. ümbrus, sotsiaalsed tingimused, milles inimene elab, miljöö. Sotsiaalne, väikekodanlik keskkond. Ta pärineb talupoeglikust keskkonnast. Lapse arengut pärssiv, soodustav keskkond. Autor tunneb hästi keskkonda, mida ta oma teostes kujutab.
▷ Liitsõnad: kasvu|keskkond, küla|keskkond, linna|keskkond, maa|keskkond, tööliskeskkond.

kibedasti ‹adv›

1. toimekalt ja kiiresti; usinasti, hoolega. Kõik töötasid kibedasti. Nad olid millegagi kibedasti ametis. Naised õmblesid kibedasti. Mida nad seal nii kibedasti teevad? Marjakorjajate käed olid kibedasti tegevuses. Valmistuti kibedasti pulmadeks. Tuleb kibedasti astuda, et õigeks ajaks pärale jõuda. Kuhu sa nii kibedasti tõttad? *.. korjab selleks ettevõtteks [= sõiduks] kibedasti raha. L. Tigane.
2. ägedalt, kõvasti, kangesti, väga. Jalg hakkas kibedasti valutama. Tüdruk hakkas kibedasti nutma. Ta tõmbas kibedasti suitsu. Tal oli kibedasti tegemist, et õhtuks tööd lõpetada. Ehitustööd on kibedasti käimas. Kahetseb seda kibedasti. Pettus peagi kibedasti. Poiss sai teiste käest kibedasti võtta 'teised kritiseerisid teda ägedalt'. || hädasti, ilmtingimata. Mul on kibedasti raha vaja. Sind on siin kibedasti tarvis. Heinaajal on kibedasti tarvis kuiva ilma.

kvaliteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. omadus. *Niisiis on rütm ja proportsioon elementaarsemateks ilu kvaliteetideks. L. Soonpää.
2. toote, töö jne. omaduste kogusumma, mis näitab otstarbele vastavuse suhtmäära. Toodete, kauba kvaliteet. Toiduainete, leiva, aedvilja, paberi, jalanõude, aparatuuri kvaliteet. Kõrge, hea kvaliteediga kivisüsi. Paber jaotati vastavalt kvaliteedile I, II ja III sorti. Parandati, tõsteti toodangu kvaliteeti. Tööde kvaliteet paranes.
3. filos eseme v. nähtuse määratletus, tema püsivate omaduste kogusumma, mis eristab teda teistest esemetest v. nähtustest. Kvantiteedi üleminek kvaliteediks. See teos on sootuks uus kvaliteet autori loomingus.
4. sport (males:) vanker vastukaaluks vastasmängija odale v. ratsule. Valge kahis, võitis keskmängus kvaliteedi.

kõri ‹11› ‹s›

1. anat kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt. imetajatel ühtlasi hääletekkeelund (larynx). Inimese, looma kõri. Kõri kõhred, lihased, ehitus. Häälekurrud paiknevad kõris. Härja kõrist kostis vihane möire. Kõri kinni pigistama. Miski nagu nöörib, pigistab kõri. Ta ei saanud sõnagi suust, hirm nööris kõri kinni. || mitmesugustes, hrl. kõva häälega hüüdmist, karjumist, laulmist väljendavates vm. häälega seostuvates ühendites. Karjub, laulab, naerab, hüüab, röögib täiest, kogu, kõigest kõrist. Röögiti laulda kuis kõri võttis. Mehed hakkasid laia kõriga naerma. Hõiskab täie kõriga. „Meie võit!” kuulutas ta täiel kõril. On sel alles võimas kõri! *Neil oli hea laulumees, parem kui Viies, kellel ka on kõri nagu orelivile. P. Kuusberg. || kõnek (karjuva, laulva inimese kohta). *Kümned kõrid püüavad üksteisest üle kisendada. Ansomardi.
▷ Liitsõnad: hinge|kõri, hõbe|kõri, laulukõri; kisakõri.
2. vastav piirkond (ees) kaelal. Kõri läbi lõikama. Kellelgi kõrist kinni haarama, hoidma. Koer kargas kitsele kõrri (kinni). Hunt lõi hambad hobusele kõrri. Tõmbab endal sõrmega üle kõri. Karjub, nagu oleks tal keegi kõri kallal 'püüaks teda tappa'. *Paul haaras kõri järele, nagu jääks tal hing kinni. K. Ristikivi.
3. kurk [kurgu]. Kulinal voolab õlu mehe kõrist alla. Kartulitükk jäi kõrisse kinni. See toit ei lähe mul kõrist alla. *Ei ole sinu suugi sarvest ega kõri kasetohust, hehehe! A. Jakobson. || kõnek (kõva viinavõtja kohta). Va kõri, kaanib õlut ja viina nagu kaamel vett. See mees on kõva kõri, hommikust õhtuni auru all. *Ega vanapiiga teid, kõrisid, jõua täis joota. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: söögikõri; jooma|kõri, õllekõri.
vrd kõrini

[kellelegi] abistavat kätt ulatama ~ sirutama
kellelegi (raskel hetkel) appi tulema, teda toetama. Ulatas puudust kannatajale oma abistava käe.

lootsi|kaater
(lootsi toimetamiseks teda vajavale laevale)

lootsi|paat
mer (lootsi toimetamiseks teda vajavale laevale)

massi|kese
füüs mehaanilise süsteemi punkt, mis liigub süsteemi liikudes nii, nagu oleks temasse koondunud kogu süsteemi mass ja nagu mõjustaksid teda kõik süsteemile mõjuvad välisjõud

miljöö ‹14› ‹s›
keskkond (hrl. 3. täh.), kogum väliseid elutingimusi, milles inimene v. muu organism asub ja mis teda mõjutavad; ümbruskond; õhkkond. Miljöö mõjutab inimese arengut. Millisest miljööst Karl pärineb? Ta kasvas üles väikekodanlikus miljöös. Tehaseelust romaani kirjutades peab miljööd hästi tundma. Algul oli raske uude miljöösse sisse elada. Sõida pühapäeval maale, miljöö vahetus mõjub sulle hästi. Koduses miljöös oli kergem vestelda. Film kujutab härjavõitluse miljööd. *Koos organismidega on vaja kaitsta ka miljööd, milles nad elavad, – geograafilist keskkonda. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: aguli|miljöö, argi|miljöö, haigla|miljöö, kodu|miljöö, küla|miljöö, maa|miljöö, mere|miljöö, mõisa|miljöö, talu|miljöö, töömiljöö.

muna ‹9› ‹s›

1. valminud munarakk (ka sellest arenev loode) koos teda ümbritsevate kestadega. Viljastamata, viljastatud muna. Roomajate, putukate, liblika, soolenugiliste, parasiitusside munad. Linnupesa täpiliste munadega. Emalind haub mune. Äsja munadest koorunud linnupojad. Kuduna, kookonisse munetud munad. Putukad arenevad harilikult munast.
▷ Liitsõnad: jaanalinnu|muna, kajaka|muna, kilpkonna|muna, linnu|muna, sipelga|muna, täimuna.
2. kodulindude muna (1. täh.), hrl. kanamuna kui linnukasvatussaadus, kui toiduaine. Värsked, konserveeritud munad. Suured tugeva koorega munad. Toores, keedetud, praetud muna. Mune vahustama, kloppima. Kas sa armastad kõvaks keedetud või pehmet muna? Sõin hommikul paar muna. Võileib kilu ja munaga. Praetud singile löödi muna peale. Täidetud munad 'munapoolikud, mis on täidetud lisanditega (kilu, või, majonees vm.) maitsestatud munakollasega'. Sai määriti enne ahju panemist munaga. Mahlajoogile lisati muna. Kevadpühadeks värvitakse mune. Perenaine kogus müügiks mune. Korjasin kanapesadest mune. Kalkun muneb aastas sadakond muna. Muna toiteväärtus on suur. Muna on targem kui kana. Parem pool muna kui tühi koor.
▷ Liitsõnad: faasani|muna, hane|muna, kalkuni|muna, kana|muna, pardi|muna, tuvimuna; dieet|muna, haude|muna, konserv|muna, lihavõtte|muna, mäda|muna, nahk|muna, pesa|muna, prae|muna, pühademuna.
3. piltl miski munajas, linnumunataoline, ovaalne, ümmargune v. kerajas. Šokolaadist munad. Kirikutorni tipus on kullatud muna ristiga. Sai paraja vopsu kulmu pihta ja kohe muna otsaees. *Näe, mul taskudki igaks juhuks kive täis. .. Kõik parajad munad – nagu vormi järgi valatud. E. Raud. *Kartul oli ammu ära õitsenud, varte küljes rippusid rohelised munad, kartuli marjad. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kastani|muna, klaas|muna, maa|muna, muru|muna, puu|muna, raud|muna, silma|muna, šokolaadimuna.
4. lastek laste teat. pallimäng; viga, mittetabamine selles mängus. Lapsed hüppasid keksu ja mängisid muna. Muna, mööda viskasid!
5. kõnek munand. Täku munad. Põrsastel lõigati mune 'kastreeriti'. Võtan sul munad maha! (ähvardus).
6. kõnek (saamatu inimese kohta). Oled ikka igavene muna!

mõistus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. teadvuse võime tunnetada nähtusi nende muutuvates seostes, tabada üldist üksiku kaudu, avastada ja formuleerida seaduspärasusi, intellekt; aru, arusaamisvõime. Inimene on mõistusega olend. Mõistuseta loom. Arenenud, avara mõistusega inimene. Terase mõistusega poiss. Tal on keskpärane mõistus. Mehel ikka mehe mõistus. Terve mõistus hoiab meid suurematest eksisammudest. Mõistuse vähesuse üle ei kurda keegi. Mõistust on tal omajagu. Küsi nõu, kui oma mõistus otsa saab. Raukadel kipub mõistus ähmastuma, hämarduma, tumenema. Kahtlen ta mõistuses. Ta vaesekese mõistus on segi (läinud). Mure võttis, röövis ta mõistuse. Ta on täie mõistuse juures 'aru on täiesti korras'. Olen ikka püüdnud kõike mõistusega võtta. Laps elab rohkem tunnete kui mõistusega. Seda tööd pole mulle keegi õpetanud, olen ise oma mõistuse järgi teinud. Seda asja peab kaine mõistusega kaaluma. Kui õpetada, võtab igaüks mõistust 'saab aru'. Mitte ei saa aru, mõistusest tuleb puudu. Minu mõistus on küll otsas, ütleb üles, ei võta enam. See käib juba üle mõistuse. Eksamiülesanded olid üle mõistuse 'väga' rasked. See on niisugune asi, millele minu mõistus ei hakka peale. Mõtle ise, sul endal mõistus peas. Pane oma mõistus tööle, võta oma mõistus kokku! Kus su mõistus enne oli! Kas oled mõistuse kaotanud 'arust ära'? Katsu talle mõistus pähe panna, ta mõistusele tuua 'teda veenda, arukusele pöörata'. Kas rääkisid talle mõistuse pähe? Viha võib pimestada mõistuse. Tule ometi mõistusele, võta mõistuse häält kuulda. Mõistus pole oma teha.
▷ Liitsõnad: inimmõistus; meelemõistus.
2. kõnek teadvus, meelemärkus. Minestas, kaotas hetkeks mõistuse. Haavatu tuli mõistusele. Lamab mõistuseta ning sonib.
▷ Liitsõnad: meelemõistus.

müra|kindlus
ka ehit piirde võime summutada teda läbivat müra. Seinte, vahelagede mürakindlus.

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

plastne ‹-se 2› ‹adj›

1. (aine, materjali kohta:) võimeline talle antud kuju, vormi säilitama, vormitav, voolitav, plastiline (1. täh.) Plastne pinnas, savi, betoon. Aine plastne konsistents. Plastne deformatsioon 'deformatsioon, mis ei kao teda esile kutsunud mõju lakkamisel'.
2. plastist valmistatud. Ostsin nii plastseid kui metallist heegelnõelu.

pruudi|linik
etn linik, millega pulmas kaeti pruudi nägu, et kaitsta teda kurjade jõudude eest

puudu ‹adv›

1. näitab, et midagi v. kedagi ei jätku, on vähem kui vaja, ebapiisavalt; ant. üle. Pileti ostmiseks jäi, tuli rahast puudu. Laeval on madruseid puudu. Eestis pole õpetatud meestest puudu. Poes pole jookidest puudu. Õllest tuleb puudu. Kellel on süüa, juua puudu? Meie kodus polnud millestki puudu. Õnnest, teadmistest, otsustusvõimest, kogemustest, julgusest, temperamendist jääb puudu. Tal tuli, ei tule sõnadest puudu. Ohtlikest silmapilkudest polnud retkel puudu. Või tal tegemistest, tööst puudu on! Õhust tuli puudu. Ruumist on puudu. Pakasest sel talvel puudu ei olnud. Isa leidis kapist münte puudu. Lusikaid ei anta kunagi parasjagu, ikka jääb mõni üle või tuleb puudu. Mis jõust puudu tuli, see tehti nõuga tasa. Sel poisil küll nupust, arust puudu pole. Tal on peas paar kruvi puudu 'pole täie aruga'. Memmest ei olnud kuskil puudu 'teda jätkus igale poole'. *Naine, head asja on haruharva üleliia. Ikka jääb puudu. J. Tuulik.
2. näitab, kui palju on midagi millenigi jõudmiseks v. millekski vajalikust vähem. Paar minutit on kahest puudu. Kell on neljast kümme minutit puudu. Õhtuks jäi sihtkohast vaid kilomeeter puudu. Rekordist jääb 2 sentimeetrit, sekund puudu. Küünitasin käega lage, aga natuke jäi puudu. Palju polnud puudu, et oleksin kraavi sõitnud. Oli nii nõrk, et surmast palju puudu polnud. Vaevalt vaks on hauast puudu. Raplal pole linnast midagi puudu.
3. ‹ainult olema-verbi laiendina› näitab, et kedagi v. midagi tarvis olevat ei ole vajalikul kohal v. olemas. Uus sild on peaaegu valmis, ainult käsipuud on puudu. Märkasin kella puudu olevat. Kellel on raamat puudu, saab selle õpetaja käest. Ants avastas, et Peeter on puudu.

puudus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellegi v. millegi puudumine (1. täh.) Hea seltsilise puudus tõmbas reisile kriipsu peale. Meid häirib töövahendite nappus või lausa puudus. Allika puudusel joodi kraavist. Tehas seisab kütuse puudusel. Parema puudusel lähevad lapsed tänavale mängima. Skorbuut tekib värske toidu puudusel. Vihma puuduse pärast muru kolletab. Hakkas muu töö puuduse tõttu sahtleid koristama. Ta kannatab hirmsasti suitsukraami puuduse all. Truudus olevat juhuse puudus. Teda piinab lähedussuhete, julguse puudus. On ka ise oma ematunnete puudusest häiritud. Iseseisva mõtlemise puudus annab teinekord valusasti tunda. Tunnen lastest, kodustest asjadest hirmsat puudust 'igatsen nende järele'. Siin tuntakse heast nõuandjast puudust 'teda vajatakse'. Temast siin küll puudust ei tunta! *Jah, see on tahtmise puudus. Aga just sellepärast, et meil tahtmist ei ole, oleks asjata meilt seda nõuda. M. Sillaots.
2. nappus, vähesus, ebapiisavus (tähendused 1 ja 2 ei eristu alati üheselt). Müüjatest, teenindajatest on alatasa puudus. Töötegijatest oli suur, kibe, terav puudus. Joomakaaslastest tal puudust pole. Siinkandis poistest puudust ei tunta. Ostjate puuduse üle see pood ei kurda. Kodus on ühest ja teisest puudus. Pole meil millestki puudust. Ostsin kõike, millest leidsin puuduse olevat. Söögist-joogist tõotab puudus kätte tulla. Heintest puudust ei tule, jääb ülegi. Kas siis rahast ilmas puudus on? Hapniku puudusel tekkis peapööritus. Kestev kaltsiumi puudus on organismile kahjulik. Taimed kannatavad niiskuse puuduse all. Pisaratest, sõnadest tuli puudus. Naljast polnud sel päeval puudust. Ta ei tunne haridusest puudust. *Liha on kallis, võid ei ole, piimast puudus.. A. H. Tammsaare.
3. kehvus, kitsikus, vaesus, viletsus. Lepa-pere kannatab puudust. Puudust kannatavad perekonnad. Ränk puudus on majas. Terve suguvõsa vaevles, vireles, oli puuduses. Linnas valitses suur puudus. Neil on puudus ja nälg varaks. Maarahvas elab puuduses, kurdab puudust. Puudus ajas vargile, sundis jooma. Tundsime terve talve rasket, hirmsat puudust. Kevadel tuli päris puudus kätte. Ta on terve elu puudusega võidelnud. Olen puudusega harjunud. Kojamees suri puuduses(se). Isa pääses visa tööga puudusest. Mees ei pidanud puudusele vastu. Puudus kasvab, pigistab, vahib uksest ja aknast sisse, on karanud kõrini. Need olid aastad täis puudust. *.. kui rikkaks saan, siis patuks pean vaid puudust.. G. Meri (tlk).
4. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, väga hea, veatu; ebakoht, halbus, viga, nõrk külg, defekt, puudujääk. Selle auto puuduseks on suur bensiinikulu. Liikluskorralduses, politsei töös, uuel kombainil on puudusi. Käsikirjas on, esinevad järgmised puudused.. Rakendatud meetodi puudused ja eelised. Vaeti uue töökorralduse puudusi ja voorusi. Saavutuste kõrval on puudusi. Ta luges üles kõik maaelu puudused ja vead. Mugavus teeb linnaelu puudused tasa. Puudusi kõrvaldama, vältima. Selles seltskonnas peetakse puuduseks, kui oled boheemlik. Pean käremeelsust puuduseks. Romaan polnud puudusteta. Millised olid etenduse puudused ja väärtused? Kehv keskendumisvõime on ta suuremaid puudusi. Ega naermine (mõni) puudus pole. Heinol on ainult üks väike puudus: ta on hirmus hilineja. Ta ei näe oma puudusi, on oma puudustega harjunud. Ilma ühegi puuduseta inimene. Lonkab veidi ja häbeneb seda puudust. Ränga kehalise, vaimse puudusega 'puudega' naine.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|puudus, fosfori|puudus, hapniku|puudus, huvi|puudus, info|puudus, isu|puudus, kaltsiumi|puudus, korteri|puudus, leiva|puudus, lume|puudus, maa|puudus, niiskuse|puudus, raha|puudus, ruumi|puudus, toidu|puudus, tubaka|puudus, töö|puudus, tööjõu|puudus, une|puudus, valgu|puudus, vee|puudus, vitamiini|puudus, õhupuudus; pea|puudus, põhipuudus

päris|nimi

1. tegelik nimi. Kas ta kirjutab varjunime või pärisnime all? „Krahv” on ainult hüüdnimi, tema pärisnime ei tea keegi.
2. perekonnanimi. Selle pere pärisnimi tuleb talunimest. *Eliase üks järglasi, kellele pärisnimede jagamise aegu oli Brafman nimeks antud.. O. Tooming.
3. keel mingi objekti individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähistus, prooprium

püstivus ‹-e 5› ‹s›
mer laeva võime taastada oma tasakaaluasendit, kui teda sellest väljaviinud tegurite mõju lakkab, püstuvus

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

rahva|valgustuslik
rahvavalgustusega seotud; rahvast valgustav, teda hariv. Rahvavalgustuslik töö, tegevus. 19. sajandi rahvavalgustuslik lugemisvara. O. W. Masing andis välja rahvavalgustusliku iseloomuga ajalehte.

rangid ‹-de 21› ‹s› pl

1. veolooma (hrl. hobuse) kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega. Pani, ajas hobusele rangid kaela. Hobustel on rangid kaelas. Rangid hõõrusid hobusel kaela katki.
2. kõnek loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v. aia alt pugemast. *.. kõigil [kesikutel] aiaroigaste vahelt läbipugemise takistamiseks naljakad pulkadest rangid kaelas. A. Kalman.
3. ehit põiksuunalised sarrusvardad

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saate|sõna

1. ees- v. järelsõna. Raamatu, kogumiku saatesõna. Autor ütleb saatesõnas, et..
2. ‹pl.› lahkumissõnad kellelegi teda teele saates. Ema saatesõnad poja lahkumisel. *Minu ülesandeks olid ütelda saatesõnad ta viimsele teekonnale asumisel. P. Rummo.

seestuma ‹37›
(kurja vaimu kohta:) inimesse asuma, teda sel kombel oma võimusesse võtma; kurjast vaimust vallatud, haaratud olema. Saatan polevat kunagi proovinud seestuda tõelise uskliku hinge. Kuradist seestunud naine. Oht seestuda deemoneist. || hrv (üldisemalt). *Teist, Paul, ainult teist on seestunud kogu mu hing ja kogu mu ihu. A. Kurfeldt (tlk).

seitse ‹seitsme 17›

1. ‹num› põhiarv 7. Seitse on paaritu arv. Kakskümmend seitse. Seitse tuhat. Neli korda seitse on kakskümmend kaheksa. Seitse kaheksandikku. Null koma seitse. Vanade pärimuste arvusümboolikas on seitsmel kõige rohkem tähendusi. | (kellaaja kohta). Ärkan kell seitse. Kell on täpselt pool, veerand, kolmveerand seitse. Kell sai juba seitse ja kakskümmend minutit. Jõudis tööle kümme minutit enne seitset. Teater algab kell seitse õhtul. Loeng kestis kella viiest seitsmeni. || hulgalt, koguselt 7. Nädalas on seitse päeva. Seitse kuud tagasi. Seitse-kaheksa aastat hiljem. Hommikuni jääb veel seitse tundi. Töö tuleb ära teha seitsme päevaga. Neid oli seitse venda. Penikoorem on umbes seitse versta. Aitab kuuest-seitsmest liitrist küll. Teda tuli korda seitse palumas käia. Seitsmeks lõikama, lööma, jagama. Raamat jaguneb seitsmeks peatükiks. Pidulaud kaeti seitsmele. Vikerkaares on seitse värvi. Seitsme sambaga maja. Seitse maailmaimet. Seitse ei oota ühte. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Lehekülg seitse 'seitsmes lehekülg'. Sõidame trolliga number seitse. Maja, korter nr. 7.
2. ‹num› märgib üldse rohkust, intensiivsust. Süüdistab oma naist seitsmes surmapatus. Sõitis seitsme maa ja mere taha 'väga kaugele'. Hoiab oma tundeid seitsme pitseri all 'peidus, tugevasti varjul'. Tal on seitse tuult jalge all 'teda ootab ees terve hulk ettevõtmisi, sündmusi jms.'. Norija lendas seitsmes keerus trepist alla. Peremees kooris sulastelt seitse nahka (kurnamise kohta). Näeb vaeva seitsme mehe eest. Jüri on mees, kes seitse korda mõõdab ja alles siis lõikab. *.. lõpuks Juuli kui mehelemineja, kelle auks, nagu rahvas räägib, vanakuri ise peab seitse pastlapaari ära kulutama. A. Kaal. *Kõnnime ära kodusse, siis suudel seitse aega seletamist... A. Mälk.
3. ‹s›. a. number 7. Araabia, Rooma seitse. Väravale oli maalitud suur seitse. b. (muid juhte). Ärtu seitse '7 ärtusümboliga mängukaart'. Käisin ruutu seitsmega. Laskmisharjutuses taban heal juhul vaid seitsmesse.

selg ‹selja 22› ‹s›

1. inimese keha tagaosa õlgadest tuharateni. Kitsas, lai selg. Selg on sirge, nõgus. Selja lihased. Käib, selg küürus, kühmus, vimmas. Selg jäi haigeks, kangeks. Selg valutab, tulitab, sügeleb. Pingutus võttis selja higiseks. Higi nõrgub mööda selga alla. Nii jahe, et kananahk tuleb selga. Peseme saunas üksteise selga. Rahmeldamisest kasvab küür, kühm selga. Tõmbas hirmu pärast küüru selga. Päev läbi küüruta selga 'ole küürakil'. Tahaks vahepeal selga sirgu ajada, selga sirutada '(ka:) puhata'. Seisab seljaga minu poole. Eda vihastas ja keeras mehele selja. Teeline pööras selja vastu tuult. Taganes uksest, selg ees. Mängijad seisavad ringis, seljad vastamisi, selg selja vastas. Vaid ema kaitsva selja taga tundis hirmunud laps end kindlalt. Politseinik väänas, murdis vastuhakkajal käed selja taha. Ei saa pildistada, päike paistab selja tagant. Luurajad pääsesid vaenlase selja taha. Selja tagant ründama, kallale tungima. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Haigus hoidis mind nädal aega selja peal 'voodis'. Vastu selga, üle selja andma, lööma. Isa tõmbab poisile vitsaga üle selja. Teomehele laoti kakskümmend hoopi seljale. Orja seljal plaksus piits. Kõnnib, käed seljal, selja peal. Pani käed seljale (kokku) ning jalutas edasi. Patsutab poissi sõbralikult seljale. Poisid proovisid, kumb paneb kumma selja peale 'võidab (maadluses)'. Sai kuuli, noa selga. Tunnen, kuidas mu selga puurivad uudishimulikud pilgud. Valu lõi selga. Seljas pistab. Sõduril oli seljas haav. Ta on seljast ära 'tal on selg haige'. Viskab, võtab seljakoti, pambu selga. Kandis suurt kotti seljas. Võta kandam seljast maha! Lapsed ajavad pea selga ja vaatavad õhupalli. Tüdruk lõi, viskas, heitis pea uhkelt selga. Vahib pilvi, pea seljas. Nii tähtsust täis ja pea seljas, et ei tee enam tundmagi. Tuli, rusikas seljas 'püsti', mulle kallale. Kakleja lendas üle selja 'uperkuuti'. Võtab selja külmaks, külmavärinad käivad üle selja. Hirmujudin jooksis mööda selga (alla). Kõhe oli: sipelgad 'judinad' jooksid üle selja. Kelle selg sügeleb, küll see sauna kütab. Küüru teise seljas näeb igamees. *Meie oleme eidega olnud alati nagu särk ja selg, ei ole kahtepoole vedamist. A. Mälk. || (kogu inimese kohta). Nägi kolme selga pimedusse kaduvat. || (piltlikes väljendites). Selga sugema, kuumaks, soojaks kütma 'peksma, nüpeldama, keretäit andma'. Kas sul selg sügeleb 'tahad peksa saada', et tuled tüli norima? Nahk suitseb, tolmab seljas (pingelise tegevuse, kõva pingutuse kohta). Selja taha on jäänud '(ajaliselt) möödas' väsitav päev. Tal on selja taga pikk elutee. Andekuse ja töökuse poolest jättis Ann eakaaslased kaugele selja taha 'ületas neid'. Oma arvamuse väljaütlemise asemel puges autoriteetide selja taha. Hennu selja taga seisavad 'teda toetavad' äriringkonnad. Naise ärasõit oli mehele hoobiks selja tagant. Andres ei tõmba küüru selga, ei kõverda selga 'ei lipitse, ei alanda ennast' kellegi ees. Sünnipäev oli maruline, lapsed tahtsid maja selga võtta 'mürgeldasid kõvasti'. Müüjal on päev läbi jalad seljas 'tuline kiire'. Peremees koorib, võtab sinu seljast mitu nahka 'nõuab mitmekordset tööd'. Ootas laupäeva, millal saaks seened seljast maha 'end puhtaks pesta'. Teiste tööga kasvatab endale sammalt selga 'kogub varandust'. Talve selg 'talvehari'. *Ei võta naistki, endal kasvavad [laiskusest] varsti samblad selga ja seenetab ära nagu vana känd. P. Vallak. *Talle ei meeldinud, et Katri peab ümmardajat, kasvatab juba nii noorelt laiska ihu selga. L. Vaher. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt› (kehal olevate, sellele pandavate v. sellelt võetavate riietusesemete kohta:) ülle, üll, ült. Pani, tõmbas kleidi, pintsaku, kasuka selga. Ajas endale kiiruga midagi selga. Kitsast seelikut annab selga tirida. Uut ülikonda peab selga proovima. Tal pole raha riideidki selga osta. Ema õmbles perele isegi palitud selga. Mul ei ole midagi korralikku selga panna. Tal on pintsak, uus ülikond seljas. Mehel on laiguline munder seljas. Talle on väga tähtis, kuidas riided seljas istuvad. Seljas kannab Aino tavaliselt pluusi ja seelikut. Mis tal täna seljas oli? Heidab, ajab, võtab, viskab särgid-püksid seljast (maha). Aita mul mantel seljast!
▷ Liitsõnad: kumer|selg, nõgusselg; küürselg.
2. loomadel keha ülaosa (hrl. turjast sabajuureni). Metskitse, haugi, nastiku selg. Siili okkaline selg. Tihane ripub oksal, selg allapoole. Sadul hõõrus hobusel selja veriseks. Loomal oli seljas sügav haav. Kass tõmbas küüru selga. Kaamelil on küür seljas. Ratsu ajas korsates pea selga. Paneb hobusele sadula selga. Täku, muula, elevandi, kaameli selga istuma. Armastab poni seljas sõita, ratsutada. Hoop paiskas ratsaniku hobuse seljast maha. Koer on kirbud selga saanud. Peletas okstega lehma seljast parme. Lehmad jooksevad kiini, sabad seljas 'püsti kergitatud'. Rammus lehm, kõht üle selja. Mürk võttis kärbsed igaveseks selja peale kõnek tappis maha. *Iga lind kasvatab endale ise suled selga ega lähe teise linnu käest küsima, mis värvi ja mis moodi suled peavad tal seljas olema! A. Hint. || piltl (hrl. jalgratta vm. sõiduvahendi kohta, millel v. millele istutakse v. millelt maha tullakse). Istub, hüppab jalgratta selga. Kihutas ratta seljas Tallinnast Valka. Tuli jalgratta seljast maha. Nõid ratsutab luua seljas. Poiss ronis kaksiti vees ujuva palgi selga.
▷ Liitsõnad: ees|selg, kesk|selg, tagaselg; küütselg.
3. kuju, asendi v. ülesande poolest selga (1. täh.) meenutav osa esemel, kehaosal v. loodusobjektil. a. millegi tagumine pool, tagakülg. Pintsaku, vesti, särgi selg. Sirge seljaga mantel. Lahtise seljaga peokleit. Võtab tugitooli seljalt mantli. Lilletatud seljaga saan. Tegi märkmeid vana ümbriku seljale. Mängukaardi, foto selg. Lameda, kumera seljaga nööbid. Toetus vastu ahju sooja selga. Majad seisid ridamisi, seljad vastakuti. Köite, raamatu selg 'osa, kus kaaned ja lehed liituvad'. Klaasi taga paistavad entsüklopeediate kuldtähtedega seljad. *Väike kuu, seljaga päikese poole, oli uppunud taeva tohutu suurde kummulipaisatud ovaali. V. Helde (tlk). b. millegi pealmine, ülemine (sageli kõrgem, esileulatuv) pool v. pind. Parema käe seljal oli näha jämedaid sooni. Koob labakinda seljale nimetähed. Keele selg oli katune. Mehe näos torkas silma pikk sirge seljaga nina. Leivapätsi seljale muljutakse rist. Längus seljaga õlgkatus. Nõgusa seljaga rändkivi. Ronime mööda rada voore kühmus seljale. Eemalt paistsid mägede lumised seljad. Saare seljal kasvab männitukk. *.. läbi vee paistavad liivade heledad seljad. V. Maavara. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad.. M. Metsanurk. c. tarbeeseme, tööriista jämedam v. paksem, mitteterav osa. Kammi hõbedaga kaunistatud selg. Nimetissõrm toetus lauanoa seljale. Saelehe seljaks nimetatakse lehe ülemist äärt. Tera luisates hoidis isa tugevasti vikati seljast kinni. Kirve, reha selg.
▷ Liitsõnad: ahju|selg, kasuka|selg, kleidi|selg, köite|selg, mantli|selg, nahk|selg, pluusi|selg, raamatu|selg, särgi|selg, tooli|selg, vestiselg; jala|selg, kalju|selg, keele|selg, kinda|selg, kirve|selg, käe|selg, luite|selg, maa|selg, mõõga|selg, mäe|selg, nina|selg, noa|selg, vikatiselg.
4. ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala. Mere sinetav, raudhall selg 'avameri'. Soo seljal punas jõhvikaid. Tee viib üle nõmme, nurme selja. *On nad [= ööd] isegi pikad sügisel, kui pilvine taevas näib laskuvat otse maa selga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: jõe|selg, järve|selg, mere|selg, soo|selg, veeselg.
5. ‹sisekohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (piltlikes ja püsiväljendites). a. ülalt peale, kaela; (ülalt) alla, maha, otsa, pihta vms.; turjal, peal, otsas vms. Räästast tilkus vett selga. Kõdunenud lagi võib selga sadada. Saime kõva vihmasagara selga. Auto oleks talle äärepealt selga ajanud. Ei tee teist inimest märkamagi, ronib või jalgupidi selga. Mees läks järjest vihasemaks, kuni oli viimaks teisel pussiga seljas. Põgenejatele tõmmati tuli selga 'tulistati tagant'. Pataljon langeb vaenlasele selga 'ründab ootamatult'. Jäid hommikul pisut hiljaks, karati kohe selga 'hakati pragama'. Jääliustik on oma seljas toonud meile suuri rändrahne. Poiss oli aedade seljas riided katki rebinud. Tähtsaid mehi on meil paksult: ülemus istub ülemuse seljas. Räägib, nii et üks vandesõna teise seljas. *Seinal nagis ripub riideid, muist on maha saabaste selga varisenud. A. Mägi. *.. keegi ei hoolinud orjast, kelle seljas iga päev kepp tantsis.. A. Saal. b. (häirivaks, tülikaks) koormaks peale, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koormana peal, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koorma enda pealt ära, sellest vabaks. Pannakse suured maksud, trahvid selga. Võlausaldajad tulid oma nõudmistega selga. Talul on suur võlakoorem seljas. Selga tuli üks raskus ja pahandus teise järel. Maamehel on kaua aega mõisaorjus seljas olnud. Need eksamid on ka nagu tõbi seljas. Kogu süü aeti noore naise selga. Püüab süüd oma seljast maha veeretada. Ei jaksa enam, vanadus trügib selga. Ta jõudis enne surma kaheksakümmend aastat selga saada. Lubab enne mitte surra, kui sajand seljas. *See igavene tülitsemine on justku jumala vits Sirgasmäe talu seljas. O. Luts. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena teha, toimetada; ülesandest, toimetamisest ära. Tuhat tööd langes peremehe selga. Trükitöölistele pandi ränk plaan selga. Hakkajal inimesel on seljas sada kohustust. Kevadtööd said seljast ära, kui heinategu oli juba ootamas. Mehel on kogu aeg sõit seljas 'palju tegemist'.

stabilitron ‹-i, -i 10› ‹s›
el elektronseadis, mille pinge sõltub teda läbivast voolust vähe

suruma ‹37›

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

süü2 ‹14› ‹s›

1. süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v. kuritegelikus teos. Ränk, raske, moraalne süü. Milles seisab, on minu süü? Ta sai sinu süü läbi kannatada. Pole minu süü, et nii juhtus. Tema süüs olen osalt ka mina süüdi. Õnnetus juhtus autojuhi süü tõttu. Andrese ainsaks süüks oli see, et ta asjast varem ei rääkinud. Poiste süü tehti peagi kindlaks. Mida talle süüks pannakse? Poiss ajas aknalõhkumise venna süüks. Ma ei arva seda sulle suureks süüks. Nad püüdsid süüd teineteise kaela ajada, teineteise peale veeretada. Mina ei oska temale küll mingit süüd mõista 'teda milleski süüdi arvata'. Tunnistas oma süü üles. Võttis sõbra süü enda peale. Punnis vastu, kuid oli siis sunnitud süü omaks võtma. Mina olen sellest süüst puhas. Pahategija kahetses oma süüd. Hüvitas oma süü, tegi oma süü heaks. Sõdur saadeti süü lunastuseks eesliinile. Tal lasub verepilastuse süü. Ma ei leia temal ühtegi süüd. Inimese süü tõttu on hävinud palju loomaliike. Süü rokal, süü vasikal. *Eks meil teised saa iga päev ja tihti veel vähemate süüde eest peksa.. E. Aspe. || jur kuriteo vm. õigusvastase teo etteheidetavus isikule. Süü aste. Süü presumptsioon 'selle eeldamine'. Tunnistas kohtus, eeluurimisel oma süü üles 'tunnistas end süüdi'. Süüd raskendavad, pehmendavad asjaolud. Kohtuliku arutamise käigus leidis tõendamist kohtualuse süü. Asitõendid, tunnistajate ütlused ei kinnitanud kohtualuse süüd.
▷ Liitsõnad: kaas|süü, mõrva|süü, pea|süü, surma|süü, veresüü.
2. osutab midagi põhjustavale asjaolule, tegurile. Vanainimese luuvalu võib olla ka halva ilma süü. Pea on uimane, see on vist vähese magamise süü. Pimeduse süü, et me seda kohta üles ei leidnud. Suurelt osalt koduse kasvatuse süü, et lapsed ülekäte lähevad. *Maaväringud olid siin tavaliseks nähtuseks, nende süüks peavad mitmed uurijad Knossose lossi muutumist rusuhunnikuks. H. Matve.

tagakiusamis|luul
med kellegi haiglaslik ettekujutus, et teda taga kiusatakse

vastu tulema

1. vastassuunast lähenema; tulija kohtamiseks kuhugi tulema (ja teda sealt ära tooma). Hulk inimesi tuli talle tänaval vastu. Ühtki jalakäijat ega autot ei tulnud vastu. Tule mulle (autoga) jaama vastu!
2. (millegi kohta, milleni liikumisel, töötamisel jõutakse). Mine otse edasi, kuni mets, jõgi vastu tuleb. Kui astusin veel natuke maad, tulid juba alevi esimesed majad vastu. *.. augustikuuks oli jõutud [kaevamisel] juba umbes 20 meetri sügavusele, ja nüüd tuli vastu kõva maakiht .. K. Põldmaa.
3. vastutulelik olema, vastutulelikkust osutama. Tuli alati abipalujale vastu. Püüdis mulle igati vastu tulla ja aidata. Vahest tulete mulle veel vastu ja kannatate pisut võlaga. Ma ei saa sulle selles asjas vastu tulla. Juhtkond tuleb enamasti töötajate palvetele vastu.

tungima ‹42›

1. vastupanu, takistust ületades kuhugi v. millessegi minema; end kuhugi, millessegi pressima. a. (inimeste, vahel ka muude elusolendite kohta:) trügides, teed rajades, raskustega võideldes kuskile liikuma. Rüsinal tungitakse staadionile. Üksteist muljudes ja tõugates tungiti ukse vahelt saali. Tungis teiste vahelt ettepoole, esimesse ritta. Rahvas tungib vagunisse. Tungisime täistuubitud liinibussi. Tuletõrjuja tungib akna kaudu tuppa. Samm-sammult, meeter-meetrilt tungiti taigas edasi. Uurimisrühm tungis üsna sügavale kõrbesse. || ilma loata, vastu kellegi tahtmist v. vägivallaga kuhugi minema. Mässulised tahtsid vägisi majja tungida. Mehed tungisid tuppa, püstolid käes. Koolipeole tungisid mõned võõrad. Vaenuväed tungisid maale, üle piiri. Esialgu loodeti takistada vaenlast linna tungimast. Talle tungis kallale 'teda ründas' üks hulkuv koer. *.. Peedi Mihkel jääb valvesse, Jüri Rumm aga tungib proua magamistuppa. E. Vetemaa. || kellegi eraasjadesse sekkuma. Teed valesti, kui tungid teise perekonda. Tungib tuttavate eraellu. Ära tungi teise inimese hingeellu! b. (esemete, ainete v. nähtuste, häälte, helide kohta). Oda tungis puusse. Kuul tungis seina. Pigistas käed nii tugevasti rusikasse, et küüned tungisid lihasse. Vesi tungib keldrisse, lootsikusse. Tolm tungib kõikjale. Veri tungib läbi sidemete. Higi voolas ojadena, tungis suhu ja silma. Jäine tuul tungib naha vahele. Magus lõhn tungis ninna. Kardinate vahelt tungis tuppa heledat päikesevalgust. Pilk tungib kõrgustesse. Toavaikusse tungisid pillihelid. *.. [lõokese] laul tungib põllumehe südamesse ja paneb selle rõõmust tuksuma. K. Põldmaa. || (seoses füsioloogiliste v. psüühiliste seisunditega). Külm higi tungib laubale. Pisarad tungivad kurku. Puna tungib palge, põske. Kahtlused tungivad hinge. || (häälte, helide kohta:) tahtmatult, poolkogemata kuuldavale tulema. Meeleheitlik karjatus tungis tal suust. Kramplik, vapustav naer tungib mehe rinnust.
2. pürgima, pressima. Kõik tungivad linna elama. Noored tungivad ülikooli. Rahvas tungib teatrisse rohkem kui kunagi varem. *Me näeme Tambut, kes visalt ja jõudu säästmata tungib peremeheks .. J. Smuul.
3. kuskile (laiemale v. kaugemale alale) levima; kuskil võimust võtma. Visa võilill tungis pea kõikjale. Ainult vaevakask suudab kaugele põhja tungida. Orashein on juba aeda tunginud. Võsa ja lepik tungivad mahajäetud põllule. Asustus tungis aegamisi väheviljakatele aladele. Tsivilisatsioon tungib ka loodusrahvaste ellu. Uus toode tungis kiiresti välisturule.
4. (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama. Alati ei õnnestu näitlejal tungida oma tegelaskuju olemusse. Poiss hakkas suure usinusega tungima keemia saladustesse. Sõnavõtjad ei püüdnudki asja sisusse tungida. Oskus tungida asja tuuma. *Inimene, kellel on kunstiga vähe kokkupuutumist olnud, ei suuda kunstiteose sügavama olemuseni tungida. L. Soonpää.
5. (asendi kohta:) ulatuma. Poolsaar tungib kaugele merre. Ettepoole tungiv lõug, nina.

tõrjuma ‹42›

1. eemale, kaugemale ajama, ära ajama, peletama. Mees tõrjub käega sääski, kärbseid. Poiss läks põllu äärde lehmi tõrjuma. Tõrjub kepiga tigedat koera. Uudishimulikud tõrjuti suure vaevaga kaugemale. Lapsed tõrjuti nurka. Põlisasukad tõrjuti saarestiku põhjaossa. Vene asunikud tõrjuti Amuuri äärest. Tegi käega tõrjuva liigutuse. Tüdruk tõrjus juuksesalgu silmilt. Mees tõrjus naise oma mõtetest. Tõrjusin kurvad mõtted eemale. Ebameeldivad soovid ja tunded tõrjutakse alateadvusse. Lõbus muusika tõrjub mured kaugele. || (koos sõnaga tagaplaanile:) millegi tähtsusetuks muutumist põhjustama. Aurulaevad tõrjusid purjekad tagaplaanile. || pealetungivat vastast tagasi lööma. Rünnak suudeti tõrjuda. || (palli) tagasi lööma; (lööki) pareerima. Väravavaht tõrjus kõik pallid, suutis tõrjuda ka karistuslöögi. Tennisist tõrjus pallingu eeskäelöögiga. Kaikavõitleja tõrjus osavasti vastase vägeva hoobi. Poiss tõrjus kõik vastase löögid.
2. midagi ebasoovitavat ära hoidma (v. seda teha püüdma); selleks kedagi v. midagi hävitama, kellegi v. millegi arvukust v. levikut piirama. Ebausukombed, millega tõrjutakse tulekahjut ja rahet. Hoonetest tõrjuti hiiri, rotte. Taime-, metsakahjureid tõrjuti keemiliste vahenditega. Asuti tõrjuma pealetungivat võsa. Raskesti tõrjutav umbrohi.
3. mitte nõustuma, vastu olema; seda sõnade v. žesti(de)ga väljendama; tagasi ajama, eitama. Töötajate tõrjuv suhtumine uuendustesse. Ei saagi aru, mis hoiaku ta võttis, kas tõrjuva või heakskiitva. Kõike võõrapärast enamasti tõrjutakse. „Mind ei ole vaja aidata,” tõrjub haige. „See ei tule kõne allagi,” tõrjus mees käega. Tõrjuv ilme, hääletoon, pearaputus. Minister tõrjus ajakirjanduses esitatud süüdistusi. Firmajuht tõrjub kuuldusi, nagu oleks ta seotud kasiinoäriga.
4. kellessegi halvustavalt suhtuma ja temaga mitte arvestama, teda vältima, suhtlusringist välja jätma. Teistsuguseid enamasti tõrjutakse. Ta oli koolis tõrjutud poiss. Tõrjutud lapsed on madala enesehinnanguga.

tähele|panu
ka psühh teadvuse keskendumus mingile objektile, tegevusele v. mõttele; huvi, märkamine. Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu. Tähelepanu maht, püsivus. Tähelepanu millelegi keskendama, koondama. Meresõit nõuab purjetajatelt suurt, täit, palju tähelepanu. Võitjad olid tähelepanu keskpunkti(k)s. Tähelepanu koondus, pöördus vastajale. Kogu tähelepanu on suunatud lavale. Lärm äratas tähelepanu. Tähelepanu köitev värvikirevus. Juhtum hõivas, vangistas ta tähelepanu. Tulija paelus mu tähelepanu. Pudel hõivab taas jooja tähelepanu. Murded pälvivad jätkuvalt keeleteadlaste tähelepanu. Probleem, mis väärib tähelepanu. Tahab vaatajate tähelepanu võita. Ekstsentrikud tõmbavad endale tähelepanu. On suurest tähelepanust häiritud. Avaldus leidis tähelepanu. Loodab kaaslaste tähelepanu hajutada, uinutada, kõrvale juhtida. Giid juhib ekskursantide tähelepanu iidsele sillale. Ta pöörab välimusele palju tähelepanu 'peab välimust oluliseks, tegeleb sellega'. Möödujad ei pööranud lamajale tähelepanu 'ei teinud teda märkama'. Ajakirjandus on skandaalile palju tähelepanu pühendanud. Tervishoiuküsimustele suurt tähelepanu osutav poliitik. Kaebus jäi koosolekul tähelepanuta. || hoolivus, lugupidamine, viisakus vms. Tänan tähelepanu eest. Kuidas teie tähelepanu tasuda? Ümbritses külalisi tähelepanuga. Küsis tähelepanuga mu tervise kohta. || tähele panema kutsuv hüüatus. Tähelepanu! Valmis olla! Start! Tähelepanu, fooris süttis punane tuli! Tähelepanu, koosolek algab kell seitse!
▷ Liitsõnad: pea|tähelepanu, põhitähelepanu.

tüng ‹-a 22› ‹s›
kõnek (väljendites altvedamise v. altminemise kohta). Kellelegi tünga tegema 'kedagi alt tõmbama'. Ta sai tünga 'teda tõmmati alt, ta sai petta'.

tütar|ettevõte
maj ettevõte, mis kuulub teise, teda kontrolliva ettevõtte omanikule v. omanikkonnale