[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teadvus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ka filos psühh psüühika võime peegeldada psüühikavälist maailma ja iseennast, teadmine ümbritseva ja enda kohta. Teadvuse teke, areng. Lapse, täiskasvanu teadvus. Individuaalne teadvus. Ühiskondlik, kollektiivne teadvus. Universaalne teadvus. Teadvuse vool (sisemonoloogi kohta). || millegi mõistmine, arusaamine; mõistus. Ettepanek jõudis ta teadvuseni, teadvusesse. Selline mõtegi ei mahtunud talle teadvusse. Loeb ja teadvus avardub. *„Kes kannatab, see kaua elab,” kordame sagedasti peaaegu mõtlemata, teadvuseta tuntud vanasõna .. A. H. Tammsaare. || mälu, meel(espidamine). Osava kõnemehena jättis ta jälje paljude teadvusse. Sõprade teadvusse jäi kaaslasest vaid mälestus. Sündmus, mis elab edasi rahva teadvuses. Lülitas eilse peo oma teadvusest välja. Ei suuda lapsepõlve teadvusse tagasi kutsuda. Sügavalt teadvusse sööbinud mälestus. || teadlikkus, eneseteadvus. Töötajate poliitiline teadvus. Rahva teadvust kasvatama, arendama, muutma. Esimesel laulupeol oli suur tähtsus rahvusliku teadvuse äratamisel.
▷ Liitsõnad: ala|teadvus, argi|teadvus, enese|teadvus, inim|teadvus, massi|teadvus, ühisteadvus; ise|teadvus, klassi|teadvus, kodaniku|teadvus, kõlblus|teadvus, rahvusteadvus.
2. (märgib normaalset virgeseisundit, selge mõistuse juures olekut:) meelemärkus; ant. teadvusetus (1. täh.), meelemärkusetus. Teadvust kaotama. Teadvusele tulema, ärkama. Teadvusel olema. Kannatanu on täie teadvuse juures. Minestanu toibutatakse teadvusele. Valu tõi ta teadvusele. Teadvus tuhmub, pole enam selge. Sõdur oli põrutusest teadvuseta. Teadvuseta olek.
▷ Liitsõnad: poolteadvus.
3. van teadmine. *Kuid see [= viha peremeeste vastu] oli olnud seal siis ainult tunne, mis aga nüüd oli selgeks teadvuseks, et peremehed on nende klassivaenlased .. A. Kivikas. *Ta istub mättale .. ja viibutab keppi, ümiseb, haigutab ja lõbutseb teadvuses, et ta elab, et ta on olemas. E. Vilde.