[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

alus-e 4› ‹s

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. ||pl.mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

au|doktor
aunimetus, mille kõrgkool v. teadusasutus annab teaduse, kunsti jm. edendamisel eriti silmapaistvaile isikuile; selle nimetuse saanud isik. Helsingi, Sorbonne'i ülikooli audoktor. Laikmaa valiti 1929. a. Tartu ülikooli audoktoriks.

disain-i 21› ‹s
kunst teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine, kujustus; tootekujunduskunst. Õpib kunstiülikoolis disaini.

elektri|ala
elektriga tegelev teaduse ja tehnika haru

elektroonika1› ‹s

1. teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jm. keskkondades ja nende piiril liikuvate laengutega seotud nähtusi
▷ Liitsõnad: krüo|elektroonika, kvant|elektroonika, mikro|elektroonika, pooljuht|elektroonika, raadioelektroonika.
2. elektronseadiste kasutamisel põhinev aparatuur, elektronseadmed
▷ Liitsõnad: kodu|elektroonika, olmeelektroonika.

eri|ala
teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet. Spetsialiseeruma ühel, mõnel erialal. Pedagoogiline kool võtab vastu uusi õpilasi lasteaiakasvataja erialale. Kutsekeskkoolis omandatakse eriala ja keskharidus. Töötab oma erialal. On erialalt, eriala poolest metallikunstnik. Rakendab oma teadmisi vastavalt erialale. On oma erialal kodus, tunneb oma eriala hästi. Tema erialaks on vetikad, arhitektuur, klassikalised keeled. Professor on kirjutanud oma erialalt mitu põhjapanevat tööd. *Kui teil eriala ei ole, siis võtame esialgu ... abitööliseks. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: kaas|eriala, kaksik|eriala, lisa|eriala, siduseriala; kunsti|eriala, teenindus|eriala, tootmiseriala.

eri|haru
hrl. mingi teaduse v. eriala haru; kitsam eriala. Arstiteaduse, füüsika eriharud. Eesti filoloogia osakonna rahvaluule eriharu üliõpilased.

filosoofia1› ‹s

1. õpetus, mis hõlmab teoreetiliselt põhjendatud ja süstematiseeritud vaated maailmakõiksuse ning inimese ülesannete ja eesmärkide kohta. Antiikaja, keskaja, India, Vana-Kreeka, materialistlik, idealistlik filosoofia. Filosoofia suund, kategooriad.
▷ Liitsõnad: antiikfilosoofia.
2. kellegi filosoofiline õpetus. Aristotelese, Baconi, Hegeli, Marxi filosoofia.
3. mingi teaduse v. teadusharu teoreetiline ja metodoloogiline alus
▷ Liitsõnad: ajaloo|filosoofia, keele|filosoofia, matemaatika|filosoofia, õigusfilosoofia.
4. elutarkus, elufilosoofia. *Onu Kalle sahkerdab-mahkerdab laos ja tema filosoofia on ilusasti kokku võetud ütlemises: „Tutvus – see on tänapäeval kõige põhilisem suhe inimeste vahel ..” E. Pillesaar.

informaatika1› ‹s
arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru

korüfee15› ‹s

1. teaduse, kunsti, spordi suurkuju. Oma ala, kirjanduse, teaduse, tehnika, näitekunsti korüfee. Lurich ja Aberg olid meie raskejõustiku korüfeed.
2. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias

kvant|elektroonika
optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru

metseen-i 21› ‹s
rikas teaduse, kunsti ja kirjanduse toetaja. Sai end välismaal täiendada helde metseeni abiga. *Cosimo dei Medici oli suur kunstide ja teaduste metseen .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kunstimetseen.

morfoloogia1› ‹s

1. keel vormiõpetus. Eesti keele morfoloogia. Ajalooline morfoloogia.
2. välisehitust käsitlev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm. teaduse haru. Võrdlev, eksperimentaalne morfoloogia. || organismide, elundite, pinnase (välis)ehitus. *Geomorfoloogias oli tema [= A. Tammekannu] elutööks Põhja-Eesti paekalda morfoloogia ja geneesi uurimine. E. Varep.
▷ Liitsõnad: geo|morfoloogia, looma|morfoloogia, taimemorfoloogia.

muusa6› ‹s

1. kunsti v. teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias; tänapäeval kasut. hrl. ka vastava kunsti- v. teadusala, eriti luulekunsti kohta. Oma muusale jäägitult andunud kunstnik, poeet. Ta luulesoon on kuivanud, muusa on ta maha jätnud. Kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad (ütlus selle kohta, et sõja ajal ei saa tegelda kunstiga). *Õhtulokaalides sündis nõndanimetatud kümnes muusa – estraadisõna .. V. Adams.
2. piltl loomingulise inspiratsiooni allikas, hrl. meest innustav naine. *Teie olete mu muusa. Kõik oma paremad luuletused olen kirjutanud teie järele igatsedes, Tuuli! L. Promet.

mäendus-e 5 või -e 4› ‹s
maavarade otsimist, kaevandamist ja rikastamist hõlmav tehnika ja teaduse valdkond, mäeasjandus. Mäenduse spetsialistid.

piiri|teadus
kahe v. enama teaduse piirialasid hõlmav teadusharu. Meditsiinigeograafia on geograafia ja meditsiini piiriteadus.

populaar|teaduslik
teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt esitav, aimeline, aime-. Populaarteaduslik artikkel, film, loeng. Populaarteaduslik kirjandus. Populaarteaduslik raamat entroopiast.

põhi|alus
see põhiline, millel miski rajaneb v. millele miski tugineb. Majanduselu, hinnapoliitika, abielu põhialus. Sinu elukäsitus on väär juba oma põhialuselt. *On ju kaasaegse kultuuri põhialuseks kirjaoskus, raamat – kõik saab alguse sellest. E. Nirk. ||pl.mingi teaduse v. ala põhitõed, -printsiibid. Filosoofia, molekulaarteooria, värsitehnika põhialused. Tervislike eluviiside põhialused. Astronoomiaalaste teadmiste põhialused.

põhi|tõde
mingi teaduse v. ala põhiline, tähtsaim tõde (2. täh.) Arstiteaduse, esteetika põhitõed. Ta orienteerub hästi füüsika tänapäevastes põhitõdedes. Kristlikud põhitõed.

raadio|elektroonika
füüs elektromagnetilise energia vahendusel info saatmise, vastuvõtmise ja muundamise probleeme hõlmav teaduse ja tehnika haru

raadio|lokatsioon-i 21› ‹s
el esemete asukoha kindlaksmääramine raadiolainete abil; vastav teaduse ja tehnika haru. Raadiolokatsiooni kasutamine lennu- ja mereasjanduses, taevakehade uurimisel. Jää paksuse määramine raadiolokatsiooni abil.

renessanss-sansi 21› ‹s
keskaja lõpul Lääne-Euroopa vaimuelu kujundanud ilmalik humanistlik antiikkultuuri väärtustav elukäsitus; sellel põhinevad ühiskonnaelu nähtused (eriti kunsti, teaduse jms. alal). Renessanssi on nimetatud uuestisünniajastuks. Itaalia renessanss. Leonardo da Vinci on suurimaid renessansi kunstnikke. || piltl uuestisünd. Küla kultuurielu renessanss. *Maa kõrval hakkas linn valjult häält tõstma. Tartu ja Tallinna renessanss andis ennenägematu tõuke ühiskondlikule arenemisele. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: hilis|renessanss, kõrg|renessanss, vararenessanss.

stsientism-i 21› ‹s
teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks

teadmiste|põhine
teadmistel põhinev, teaduse saavutusi rakendav. Teadmistepõhine majandus, ühiskond.

teadus|ajalugu
teaduse arengut uuriv ajalooharu. Teadusajaloo konverents.

teadus|ala

1. teadusharu. Kohtusid mitme teadusala esindajad.
2. teaduse ala tervikuna. Teadusala prorektor.

teadus|alane
teaduse valdkonda kuuluv, teadusega seotud, teadus-. Teadusalane kirjandus. Tihedad teadusalased kontaktid.

teaduse|inimene
teadusega tegelev, teaduse alal töötav inimene. Tõsine teaduseinimene.

teadus|haru
teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala. Bioonika on uus teadusharu. Neurokirurgia on arenenud iseseisvaks, omaette teadusharuks.

teaduslik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teaduse alale kuuluv, teadusega iseloomustuv, sellega seotud, teadus-. Teaduslik töö, uurimine, eksperiment. Teaduslik probleem, avastus, ettekanne, sõnavõtt. Teaduslikud saavutused. Teaduslik kirjandus, ajakiri, väljaanne. Taotleb teaduslikku kraadi. Teaduslik töötaja. Teaduslik asutus, selts, ühing, ring. Teaduslik konverents. Taime teaduslik nimi. Suure teadusliku väärtusega töö. Tal on laiad teaduslikud huvid. Teaduslik raamatukogu. Leksikoni teaduslik toimetaja. (toimetab teaduslikust seisukohast). || teadusele omane. Kirjeldust iseloomustas teaduslik täpsus.
2. teadusest lähtuv, teadustulemustel rajanev, teadusele toetuv. Eukleides pani geomeetriale teadusliku aluse. Annab nähtusele teadusliku selgituse. Teaduslik töökorraldus, looduskaitse. Teaduslik maailmavaade. Teaduslik fantastika 'teadusulme'. Teaduslik materialism 'filosoofiline käsitusviis, mille kohaselt inimene ei erine põhimõtteliselt muust loodusest'.
▷ Liitsõnad: arsti|teaduslik, keele|teaduslik, keemia|teaduslik, kirjandus|teaduslik, loodus|teaduslik, maa|teaduslik, majandus|teaduslik, õigusteaduslik; populaar|teaduslik, rakendus|teaduslik, täppisteaduslik; eba|teaduslik, pseudo|teaduslik, tõsiteaduslik.

teaduslik|-tehniline
teaduse ja tehnika alale kuuluv, teaduse ja tehnikaga seotud. Teaduslik-tehniline ühing. Teaduslik-tehniline revolutsioon, progress.

teaduslikultadv
teadusele toetudes, teaduse abil. Teaduslikult tõestatud teooria. Teaduslikult argumenteeritud seisukoht. Olukorrale antakse teaduslikult põhjendatud hinnang. Nähtust uuriti teaduslikult. Materjali teaduslikult läbi töötama. Kõneles nii teaduslikult, et kuulajad ei mõistnud suurt midagi. Mõtleb teaduslikult.

teadus|lugu
teaduse olemust, talitlust ja arengut uuriv teadus, teaduseteadus, stsient(si)oloogia

teadus|preemia
preemia teaduse alal. Riigi, riiklik teaduspreemia. Teaduspreemia pälvinud teadlased.

teadus|prorektor
rektori asetäitja teaduse alal. Ülikooli teadusprorektor.

teadus|publikatsioon
teaduse alale kuuluv publikatsioon, teaduslik publikatsioon

teadus|toimetaja
teaduse osa toimetaja (näit. ajalehes)

teadus|töötaja
teadustöö tegija, teaduslik töötaja; teaduse alal töötaja. Uurimisrühmas on kolm teadustöötajat ja assistent. Haridus- ja teadustöötajate ametiühing.

teadus|valdkond
teaduse ala tervikuna; teadusharu. Preemia silmapaistvate tulemuste eest teadusvaldkonnas. Matemaatikat rakendavad paljud teadusvaldkonnad.

tehnoloogiline-se 5› ‹adj
tehnoloogiasse kuuluv v. puutuv, sellega seotud. Tehnoloogiline protsess, eksperiment. Toote tehnoloogilised omadused. Sild jäi ehitamata tehnoloogilistel põhjustel. Tehnoloogiline determinism 'ühiskonnakäsituse põhimõte, mille järgi ühiskonna arengut suunab teaduse, tehnika ja tehnoloogia areng'. || tootmises, tehnoloogias kasutatav. Tehnoloogiline tooraine, vedelik, aur.

teos-e 4› ‹s
loova töö v. tegevuse tulemus (hrl. kirjanduse, kunsti, teaduse valdkonnas), (kunstikavatsuslikult) tehtu v. loodu. a. (raamatu kohta; kirjandusteos vms.). Mahukas, kapitaalne, soliidne teos. Ilukirjanduslik, teaduslik teos. Entsüklopeediline, autobiograafiline, isamaaline, ajalooline teos. Kaheköiteline, võõrkeelne teos. Teos maaelust. Usulise sisuga, keskaega käsitlev teos. Kodumaa loodust tutvustav teos. Teose autor, ilmumisandmed, trükiarv. Käsikirjaline teos. Võistlusele esitati paarkümmend teost. Sel aastal on ilmunud mitmeid huvitavaid teoseid. Kirjanik töötab uue teose kallal, teeb teose põhjalikult ümber. Seda teost on raske hankida. Need teosed pakuvad laiematki huvi. Eeskätt on teos määratud õpetajatele. Teost saatis tohutu menu. Platoni, Oskar Lutsu teosed. Kirjanikul on kavas välja anda oma valitud teosed. Anton Hansen Tammsaare „Kogutud teosed”. b. kunsti- v. heliteos vms. Sümfooniline, dodekafooniline teos. Chopini, Mozarti, Beethoveni teosed. Näitusele valiti põhiliselt noorte graafikute teoseid. Uue kunsti näitusel võib näha ka mitut skandaalse kuulsusega teost. E. Viiralti teos „Absindijoojad”. c. (muudel juhtudel). *Noormees näitas torti neiule ja nad vaatasid seda väikest silmapaistmatut teost vaikides. A. Valton.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|teos, draama|teos, graafika|teos, instrumentaal|teos, kammer|teos, klassika|teos, klaveri|teos, koori|teos, luule|teos, maali|teos, memuaar|teos, muusika|teos, orkestri|teos, proosa|teos, rahvaluule|teos, skulptuur|teos, sõnakunsti|teos, teatme|teos, vokaal|teos, värssteos; ekraani|teos, lava|teos, linateos; esik|teos, kapitaal|teos, kogu|teos, lemmik|teos, meistri|teos, muster|teos, originaal|teos, pea|teos, põhi|teos, pühendus|teos, suur|teos, tipp|teos, trüki|teos, tõlke|teos, täht|teos, uudis|teos, väärt|teos, ülevaateteos.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur