[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

teadus-e 5 või -e 4› ‹s

1. tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine. Teaduse alged, teke, ülesanded, edusammud. Teaduse ja tehnika areng. Vanaaja, tänapäeva, Eesti teadus. Teadusega tegelema. On end täielikult teadusele pühendanud. Ta mees teeb teadust 'tegeleb teadusega'. || teadusharu. Ensümoloogia on teadus ensüümidest. Teoreetilised, katselised teadused. Matemaatika, esteetika kui teadus. Teaduste akadeemia. Teaduste kandidaat, teaduste doktor (kandidaadi-, doktorikraadi kohta nõukogudeaegses keelepruugis).
▷ Liitsõnad: aiandus|teadus, ajaloo|teadus, arheoloogia|teadus, arhitektuuri|teadus, arsti|teadus, bioloogia|teadus, ehitus|teadus, filmi|teadus, filoloogia|teadus, fortifikatsiooni|teadus, hinge|teadus, ilmastiku|teadus, inimese|teadus, inseneri|teadus, juhtimis|teadus, kala|teadus, kasvatus|teadus, keele|teadus, keemia|teadus, keskkonna|teadus, kodaniku|teadus, kunsti|teadus, linnu|teadus, loodus|teadus, maa|teadus, maastiku|teadus, majandus|teadus, mere|teadus, metsa|teadus, muinas|teadus, mulla|teadus, muuseumi|teadus, muusika|teadus, mõtte|teadus, mündi|teadus, pedagoogika|teadus, pinnase|teadus, poliitika|teadus, putuka|teadus, põllumajandus|teadus, raamatu|teadus, rahva|teadus, rahvaluule|teadus, rahvamuusika|teadus, rahvastiku|teadus, raku|teadus, riigi|teadus, rohu|teadus, sambla|teadus, seene|teadus, soo|teadus, sotsiaal|teadus, sugukonna|teadus, sõja|teadus, taime|teadus, teatri|teadus, tehnika|teadus, tähe|teadus, usu|teadus, õigus|teadus, ühiskonnateadus; abi|teadus, alus|teadus, eksperimentaal|teadus, eri|teadus, fundamentaal|teadus, humanitaar|teadus, naaber|teadus, piiri|teadus, põhi|teadus, rahvus|teadus, rakendus|teadus, reaal|teadus, siirde|teadus, täppisteadus; armu|teadus, eba|teadus, ennustamis|teadus, para|teadus, pseudo|teadus, sala|teadus, tulevikuteadus.
2. van teade, informatsioon; teadmine. Kullerid saadeti üle kogu maa teadust viima. Poiss käis teadust toomas, et oodatakse küüdivankrit. Lugejad tahavad üleujutusest rohkem teadust saada. Tahab teistele oma olemasolust teadust anda. Koju ei saanud nad teadust saata. Sõbrad tulevad reisi kohta teadust pärima. Ema ootas pojalt teadust. Loodab kõrtsis uuemaid teadusi kuulda. Selle üle lähemad teadused puuduvad. Kaaslaste teadust mööda sõitis poiss maale. *Sa tead, et ma sind ei jõua maha jätta, ja selle teadusega piinad sa mind poolsurnuks. L. Koidula.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur