[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teadma ‹tean 45›

1. informatsiooni, teadmisi omama, millestki teadlik olema, milleski selgusel, kindel olema; endale aru andma. Keegi ei teadnud sündinud kuritööst. Lugeja inimene teab, mis maailmas sünnib. Kes teab, palju kell on? Teadis, kust ja mida on kasulik osta. Ta teab, kuidas temasse suhtutakse. Noored teatakse põllul olevat. Võõras arvab teadvat, palju linnani maad on. Rahvas teab rääkida, et kõik lõppenud õnnelikult. Kodused ei tea pojast midagi. Vähesed teadsid, et majal on varuväljapääs. Uustulnukast eriti ei teatud. Kust võisid nad sõbra mõtteid teada. Ma tean, et ma midagi ei tea. Ma ei tea, mis see sõna tähendab. Oleks mees hädaohust teadnud, poleks ta nii ettevaatamatult käitunud. Oh, oleks ma seda teadnud! Tahan sust kõike teada. Asi juhtus isa teadmata, ent ema teades. Nuttis, teadmata, mida teha. Kasvataja teadis, et poiss ei valeta. Ma tean, et ta tuleb. Nagu ta ise ei teaks! Kust ta seda teadma pidi. Teab juba lõhnast, kas tehing on kasulik. Pererahvas teab väga hästi, mis olukorras külaline viibib. See tüdruk ei tea alati, mida teeb. Karulast on teada üle saja lauliku. Nagu teada (millegi üldteada kohta). Teada 'selge', kuidas see kõik lõpeb. Teada puha, kes seda tegi. Kaaslaste teada 'arvates, meelest' käitus poiss halvasti. Enese teada oli tal kõik korras. Minu teada, minu teades on see tamm. On teadmata, kas ta kohale jõudis. Surnud sajandivahetusel, sünniaeg teadmata. Ta ei tea tuhkagi, mõhkugi, õhkagi, pooli asjugi. Ei tea ööd ega päeva. Ei tea maast ega ilmast, maast ega taevast. Sul parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. | (oma kogemusele viidates). Mees ei tea, mis purjusolek tähendab. Küll ta nüüd teinekord teab, et ei unusta. Oli nii tugeva tervisega, et ei teadnudki, mis haigus on. Puudust ja nappust teavad nad enda, omast käest (ära). Mida tema ka lastest teab! Teab raha hinda. || ‹da-infinitiivis› esineb ühendeis, mis märgivad informatsiooni ja teadmiste hankimist, edastamist, hoidmist. Ekskursioonil saadi mõndagi huvitavat teada. Tahab tõde teada (saada). Võõras soovis teada, kus Kased elavad. Kui abi vajad, anna teada 'teata, informeeri'. Poeg annab endast kirjaga kodustele teada. Otsus anti õhtul teada. Valitsus annab teada, et .. Kuuldu tuli enda, enese teada hoida, pidada. Jättis asja oma teada. See jääb meie, nende kahe teada.
2. (ära) tundma, tuttav olema. Seda meest teavad nad nägupidi. Teda teatakse kui üle valla kokka. Kes jõuab suure asutuse kõiki töötajaid teada. Õpetaja teab paljusid ravimtaimi. Kogenud kaptenile on sealsed teed ja veed teada. Kas sa seda mõistatust tead? Põhja pool seda haigust ei teata. Teab teed nii hästi, et võib kinnisilmi minna. Teab seda kanti nagu oma viit sõrme. Teada töö, teada inimesed. *Hannes teadis võilille, karikakart, varsakapju teadis. L. Promet.
3. oskama; taipama, märkama, millegi peale tulema. Lapsed teavad luuletust peast. Võõraid keeli on kasulik teada. Sõnu teadmata pole mõnu laulda. Õpilane teadis kõik, mis temalt küsiti. Niisugust pisiasja ei teadnud keegi tähelegi panna. Kust nad teadsid sinna minna? Väikesed ei teadnud midagi karta. Tema juba teadis, kuidas asju ajada. Kõik toimus kiiremini, kui teati arvata. Sellest ei teadnud siis unistadagi. Ei teadnud i-d ega a-d öelda. Ei teadnud aimata. Asjatundjad teavad öelda, et .. Eit teab valuvõtusõnu. *Toapoiss .. teadis härrale Kristjani palumist nõnda ette panna, et ta kohe vastu võeti. J. Pärn.
4. esineb ebaselgust, ebamäärasust, teadmataolu, kõhklust, kahtlust väljendavates ühendites. Ei tea kelle sigitatud sant. See juhtus teab kelle süül. Teab mis mees tast saab. On tea kuhu kadunud. Jooksis ähmis ei-tea-kuhu. Magab teab kus kuuris. Koju jõutakse tea millal. Lugu oleks võinud lõppeda ei tea kuidas. Ei tea miks sattus esimesena pihku labidas. Tea(b), kas loomad said ikka korralikult süüa? Ei tea, kas tal ongi suuremat viga. Tea kas oli seeme halb või mis? Hulgub ringi kes teab kus. Loeb seda raamatut kes teab mitmendat korda. Tüdruk polnud teab mis iludus. Sel poleks teab mis mõtet. Eluruumid polnud just teab mis. Häda polnud kes teab mis. Peab ennast teab kui targaks. See pole teab kui kallis. Ta juhatati jumal, taevas teab kuhu. Kaotas kindad kes teab kuhu. Teeks ei tea mis ära. Mõtleb enesest ei tea mis. Peab ennast jumal teab kelleks. Jumal seda teab, kus ta kolab. Jumal ise teab, mis sest saab. Taevas teab, millega see lõpeb. Ei tea kedagi. Ei tea midagi. Kes teab, kui kaua tüli veel kestnud oleks. Kes neid teab. Kes teab, kes teab. Ei või iial teada. Ei või teada midagi. *Tea nüüd ühti. Tea, kumb astus esimese sammu, kuid juba nad ruttasid otse üle välja .. A. Mälk. | esineb kirumisvormelites (vt. ka fraseoloogiaosa). See on põrgu teab mis. Põrgu teab, mis siin lahti on. Madis seda teab.
5. kõnek kasut. millegi tundetoonilise rõhutamise korral. a. kellegi poole pöördudes, millelegi eriliselt tähelepanu juhtides vms.; kuul(g)e. Tead, jube oli. Tead mis, lähme kinno! Kas tead, ära sa asjata karda! No tead, see lõhnab keretäie järele. *Ta sosistas usaldavalt, nagu sõbrale: „Teate, jumalat ei ole olemas.” A. Valton. b. kasutusel taunitava täitesõnana. *„Iia! Iia!” kordas Sikusarv vaimustatult .. „Vahva, tead, Iia! Aga perekonnanimi?” J. Smuul. *Läksid juurde ja alustasid [maiustuste] klanimist: „Sa tead, poevana, sul ikka on, tead. Anna, tead, ole ikka vend, tead.” V. Alttoa.
6. ‹gi-liitelisena eitusega› mõjule alluma, järele andma; kuulda võtma, välja tegema. Lööb haamriga poldile peale, aga see ei teagi. Ülesandest ei tehtud teadmagi. Lapsed ei tahtud kojusõidust teadagi. Vihastas nii, et ei tahtnud pojast teadagi (äärmise vihastamise kohta). *Surus [mees] kangisõra piida ja prussi vahele ja vajutas. Tugev pruss ei teinud teadmagi. E. Rannet.
vrd teadev
vrd teadmata
vrd teatav
vrd teatud

ega hullu tea, mine hullu tea vt hull

ette teadma
eelnevalt teadma, ette nägema; (ette) tajuma, tunnetama. Kes seda ette võis teada, et sadama hakkab. Prohvet teab asju ette. Rotid teavad ette, millal laev vajub.

(kes) kurat (seda) teab, mine (sa) kurat tea vt kurat

mine (sa) tea vt minema

muidugi teada vt muidugi

mõni (seda) teab vt mõni

pagan (seda) teab vt pagan

pergel (seda) teab vt pergel

teab, kus kivi all vähid (peidus) vt vähk

tont (seda) teab vt tont

tühi (seda) teab vt tühi