[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hõikama ‹hõigata 48›

1. eemalt kellelegi midagi (käsku, kutset, teadet, märguannet vms.) hüüdma. Hõikasin kõigest jõust, kuid keegi ei vastanud. Mees hõikas: „Jõudu tööle!” „Poisid, pidage kinni!” hõikas Peeter täiest kõrist. Kõik hõikasid nagu ühest suust: „Oleme nõus!” „Hei! Tulge siia!” hõigati meile vastu. Ta hõikas mulle paar arusaamatut sõna jutu vahele. Pootsman hõikas, et maa paistab. *„Hei, külamees, too lootsik vastu!” hõikas äkki keegi kaldalt. M. Aitsam. | piltl. Vili on nii hõre, et üks kõrs hõikab teist taga. || (lindude laulu, muusikariistade, sireenide vms. heli kõlamise kohta). *„Pio-liju, pio-liju!” hõikab korraga lind. R. Sirge. *Rongkäik algab pidulik, / hõikavad fanfaarid. M. Kesamaa.
2. hõikega (kuhugi) kutsuma; valju häälega nimepidi hüüdma. Kedagi sisse, tagasi hõikama. Hõika kari koju! Ma hõikan ise sööma, õhtusöögile. Mine, hõika ta kohe siia! Keegi hõikas mind nimepidi. „Kas sa hõikasid mind?” küsis ema. „Ju-uu-han,” hõikas õuest naisehääl. *Valvur pistis pea ukse vahele ja hõikas Roogeni välja. M. Raud.
3. van nimetama, kutsuma. Poissi hõigati Priiduks.

hüüdma ‹hüüan 45›

1. kellelegi mingit käsku, kutset, teadet vms. valju häälega, kõlavalt edasi andma, kellelegi midagi hõikama. Ma ei saanud aru, mida ta hüüdis. Keegi hüüdis mu nime. Õpetajale hüüti kolmekordne hurraa. „Elagu!” hüüdsid poisid kooris. „See on ju hea mõte!” hüüdis Toomas. Mees hüüdis valvuritele needusi näkku. Siin-seal hüüdis ta mõne lause ergutuseks. Ta hüüdis midagi kõva häälega, täiest kõrist. Lapsed hüüdsid ja huikasid metsas. Õnnetus ei hüüa tulles. || piltl huikama (3. täh.) *Jah, see oli .. segamini paisatud paelahmakate lasu, millel üks rohulible hüüdis teist. L. Metsar. || valjusti häälitsema. Paneme pillid, pasunad hüüdma. Hädakell hüüab. Kirikukellad, vabrikuviled hakkasid hüüdma. Kirikus pandi orel hüüdma. Kägu hüüdis: „Kuk-ku, kuk-ku!”. *Vaikus viibib juba mäel ja orul, / ainult ööbik hüüab toomingas. K. E. Sööt.
2. kedagi hõigates (enda juurde) kutsuma, kellegi poole hõikega pöörduma. Perenaine hüüdis koera nimepidi. Meid hüüti appi. „Ema!” hüüdis poeg. Alles mõne hetke pärast taipasin, et mind hüütakse. *Poisid hüüdsid Riia viimaks oma tule äärde.. A. H. Tammsaare.
3. nimetama, kellekski v. millekski kutsuma. Pärisnimega teda peaaegu kunagi ei hüütud. Musta lehma hüütakse Mustikuks. Jõhvikaid hüüab rahvas ka kuremarjadeks. Lapsed hakkasid Maretit tädiks hüüdma. *Rolts – nii hüüti poissi – keeras suurele maanteele. E. Raud.

plakat ‹-i 2› ‹s›

1. teadet, reklaami v. propagandat vahendav kunstipärane müürileht, afišš. Nägus, värviline, kirev plakat. Lillenäituse, konverentsi plakat. Firmat, filmi, metsajooksu reklaamiv plakat. Loodushoidu propageeriv plakat. Seintele kleebiti tantsupeole kutsuvad plakatid. Teatrikavaga plakat. Plakat teatas, et ilmumas on uus ajaleht. Poliitiline plakat iseseisvuspäeva puhuks. Sõjaaegne agiteeriv plakat. Klubi seintel on mitmesuguseid plakateid. Kes selle plakati on maalinud? || (lühisõnastusega) loosung. Demonstrandid kandsid mitmesuguseid plakateid. *Üle kogu tee oli tõmmatud suur plakat: „Rahu võidab sõja!” H. Angervaks.
▷ Liitsõnad: reklaam|plakat, turismi|plakat, värviplakat.
2. aj nähtavale kohale paigutatud ametlik teadaanne v. eeskiri. 1. juulil 1690 avaldatud plakat kuninga korraldusega. *Sajandi [XVII] lõpul hakati eesti keeles avaldama ka juriidilisi dokumente – kubermanguvalitsuse plakateid. V. Miller.

teate|leht
teadet sisaldav leht, teatis. Enne kooliaasta lõppu anti õppeedukuse kohta teatelehed. *Nädala või enama pärast toodi Jaanile teateleht, et temale postkontorisse järelmaksuga pakk on tulnud. A. Kitzberg.

tähendama ‹37›

1. teat. tähendust, sisu, mõtet kandma, millelegi osutama, viitama, millegi märgiks olema. a. (sümbolite, tähiste jms. kohta). Üks lühike vile tähendab: muudan kurssi paremale. Punane tuli fooris tähendab liikumiskeeldu. Punane roos tähendab armastust. R tähendab 'tähistab' silindri põhja raadiust. b. (sõna, lühendi, lause, teksti vms. kohta:) teat. mõistet väljendama; teadet, (varjatud) mõtet, ideed vms. edasi andma. Nurm tähendab siinmail põldu. „Mardus” tähendas algselt surnut. „Maja” tähendab sama mis soome sõna „talo”. Mida tähendab „lokku lööma”? IT tähendab infotehnoloogiat. Need kaks lauset tähendavad üht ja sama. Seleta ära, mida see luuletus, vanasõna tähendab. Mida tähendab pealkiri „Parim päev banaanikala püügiks”? Nüüd saan aru, mida see ähvardus tähendas. c. (üldisemalt:) millegi ilminguks, tõenduseks olema, millestki märku, tunnistust andma. Vaikimine tähendas nõusolekut. Naeratus tähendas, et ta on vastusega rahul. Lehtede kolletumine tähendab, et sügis on käes. Rahulolu tähendav muie. Tolmurullid tähendavad, et perenaine on laisk olnud. Ei tea, kas ta punastab niisama või tähendab see midagi. Kogelus tähendab sageli ärritust. || (väljendab, et miski järeldub millestki:) järelikult. Pileteid pole. Tähendab, me ei sõida. Kui ta ei tulnud, siis tähendab, ei saanud tulla. d. millegi endeks olema, midagi ennustama. See uni tähendab õnne, raha, surma. Õhtune päikesepuna tähendab tuult. Rotid ja rongad öeldakse õnnetust tähendavat. Silma sügelemine tähendab nuttu. e. (esineb imestust, halvakspanu märkivates väljendites). Mis see tähendab? Miks sa koolis pole? Seal karjub keegi appi! Mis see peab tähendama? *Mis see siis tähendab! .. Poiss sõidab heinahunniku otsas allavett! J. Parijõgi.
2. midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma. Kas mõistad, mida tähendab 15 aastat vangistust! Ühele tähendab abielu kannatusi, teisele õnne. Kukkumine tähendas sportlasele kaotust. See töö tähendab tõsist lisakoormust. Nende abiellumine tähendaks kahe talu ühendamist. Tormipäevad tähendavad kaldale toomata kalatonne. Lubadus ei tähendanud ta jaoks kohustust. Suvelaager tähendas päikest, suplusi ja uusi tutvusi. Puudulik tunnistusel tähendas järeleksamit sügisel. *.. mina arvan, et armastus tähendab lapsi, aga naised arvavad, et armastus tähendab autot. A. H. Tammsaare. || tähtsust, väärtust omama, väärt olema, lugema. Pere tähendab talle palju. See väike pingutus ei tähenda noorele inimesele midagi. Natuke nälga, mis see tähendab! Tüdruk tähendab talle väga palju. Kogemused tähendavad ka midagi. Teiste jutt ei tähenda, tuleb ise minna ja vaadata.
3. ‹oleviku sg. 3. pöördes› (täpsustust märkivana). Siis kui me abiellusime, (see) tähendab pool sajandit tagasi, oli siin vägev talu. Ma näen siitki, see tähendab aia tagant, kuidas nad tulevad. || kõnek (taunitava täitesõnana). Tähendab, läksin joonelt koju.
4. ütlema, mainima, märkima (3. täh.) Tähendas naisele, et hakkab nüüd minema. Tähendab rõõmsalt, endamisi, teiste jutu vahele, kui hästi kõik on. Lubage tähendada, te olete kaotanud. Olgu tähendatud, et .. Tähendatud ajajärku on palju uuritud. || kirja panema, (üles) märkima, üles tähendama. Tähendas aadressi oma märkmikku. Tähenda oma soovid paberile. Raba on kaardile tähendatud.
5. millegi v. kellegi suunas v. peale näitama, osutama. Laps tähendab sõrmega suhu. Tähendas käega üle tänava, vasakule. Tähendas pilguga toolile. Kõik tähendasid uustulnuka peale. „Lähen sinna,” tähendab mees kõrtsi poole. Mindi tähendatud suunas. Sellele asjaolule ei saa tähendamata jätta.