[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tasa|pind [-pinna]

1. ka mat tasand (1. täh.) Kahemõõtmeline tasapind. Lõikuvad, ristuvad tasapinnad. Tasapinna definitsioon. Punkti kaugus tasapinnast. Peegli, järve tasapind. Detaili tasapind lihviti. || (ühenduses kõrgusastmetega). Teed ristusid ühes tasapinnas, eri tasapindades. Sõitsime ühel tasapinnal, eri tasapindadel. Luuk ulatus põranda tasapinnast kõrgemale. Aken on maaga ühel tasapinnal.
▷ Liitsõnad: diagonaal|tasapind, fokaal|tasapind, horisontaal|tasapind, puutuja|tasapind, püst|tasapind, rõht|tasapind, rööp|tasapind, sümmeetria|tasapind, vertikaal|tasapind, võnketasapind.
2. tase, tasand (2. täh.) (kasutuselt taandumas). Aastaid ühel tasapinnal püsinud näitleja. Ta kirjatööd ei kerki üle keskmise tasapinna. *Areng oli selge: rahvusliku liikumise langusega laskus ka Eesti Kirjameeste Selts haridusliku keskuse kohalt hariliku lõbuseltsi tasapinnale. F. Tuglas.