[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tasa1 ‹adv›

1. poole, summutatud häälega, sosinal; hääletult, käratult, nõrka heli tekitades. Tasa kõnelema, ütlema, sosistama. Räägib nii tasa, et vaevalt on midagi kuulda. Tüdruk nutab, ohkab väga tasa. Kusagil naerdakse, lauldakse tasa. Poiss hüüdis tasa ema. Mehed hiilivad tasa lähemale. Kõik püüavad hästi tasa astuda. Ta avab, suleb tasa akna. Uks läheb tasa lahti. Paat liugleb tasa kaldale. Klass, tasa! Tss! tasa! Tasa, tasa, õeke magab! Rohukõrred sahisevad tasa. Taftkleit kahises tasa. *See pidi olema Emmi, sest nii tasa koputas ainult Emmi .. K. Ristikivi.
2. aegamisi, pikkamisi. Auto, rongkäik liigub õige tasa. Jõgi, oja voolab siin tasa.
▷ Liitsõnad: pisitasa.
3. kergelt, õrnalt; vargsi, märkamatult. Ema puudutab huultega tasa lapse laupa. Müksab sõbrale tasa külge. Silitas tasa tüdruku pead. Truu kaaslane tuli tasa tema ellu. Mitmed suured avastused on tasa saabunud. Kuri tõbi astus tasa ligi.
▷ Liitsõnad: pisitasa.

tasa ja targu
kiirustamata, rahulikult; läbimõeldult, tasakaalukalt. Astub tasa ja targu. Tasa ja targu töötav meister. Ajab omi asju tasa ja targu. Kaupleb tasa ja targu. *Ja Villu otsustas tulevikus mitte midagi enam uisapäisa teha, otsustas hakata tasa ja targu talitama .. A. H. Tammsaare.

tasa2

1. ‹adv› millegagi ühel(e) joonel(e) v. ühel(e) tasapinnal(e), samal(e) kõrgusel(e), ühetasaseks. Vaarisa maja seinapalgid on maapinnaga tasa. Kuu on puulatvadega tasa. Hanged olid aedadega tasa. Päike vajub järvepinnaga tasa. Vesi tõusis jões kaldaga tasa. Põõnad saetakse äärelaudadega tasa. Küngas vajub, tallatakse maaga tasa. Vihamehe maja tehti maaga tasa 'tehti maatasa, purustati'. *Kaalud peavad tasa vajuma. A. Mägi. *Oleme kolmekümneaastased, kaalukausid seisavad tasa, minevik ja tulevik on ühepikkused. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: maa|tasa, ääre|tasa, ühetasa.
2. ‹adv› märgib võrdses seisukorras olemist, vastastikuste (võla)kohustuste ja pretensioonide puudumist. Mina petsin sind, sina mind, nüüd oleme tasa. Viimaks on tülitsejad teineteisega tasa. Olen saatusega tasa. Mis ausse puutub, on mõlema poole arved tasa. Maksis rendi ära ja oli mõisaga tasa. *Nüüd olen ometi Nässuga tasa. Nässu päästis minu elu, mina päästsin tema suurest hädast. J. Tuulik. || (tennises). Mäng tasa (punktide võrdne seis alates 6. punktist).
3. ‹adv› (rahalistes suhetes:) tasutud v. tasutuks, (ära) makstud v. makstuks, (kulude poolest) kaetud v. kaetuks, nullseisu(s). Võlg on, teenitakse, tehakse tasa. Kui kolmandik raamatuid müüdud, on kulud tasa. Laenu peavad nad tasa töötama. Maja oli vaja kiiresti tasa saada. Seda raha, autot andis tasa teenida. Tal on talu tasa makstud. Inimene peab ju oma palga tasa teenima. Poiss on nii laisk, et ei teeni leibagi tasa. Laevaliin teenis ennast kiiresti tasa. Need investeeringud teevad ennast paari aastaga kuhjaga tasa. Sada krooni oligi jäänud tasa mängida, kui õnn pöördus. *Rahamaksu sai oma suure õunaaiaga tasa .. V. Ilus.
4. ‹adv› osutab millegi tagantjärele ärategemisele, korvamisele, hüvitamisele, tasakaalustamisele. Töötan puudutud tunnid tasa. Bussijuht pidi haiguspäevad tasa sõitma. Talvel magab selle tasa, mis suvel puudu jäi. Üritab saadud kaotust teisal tasa teha. Rubla kallinemine teeb dollari langusest tasa umbes 30%. Viievõistleja tegi ratsutamises selle tasa, mis vehklemises puudu jäi. Sõitis distantsi jooksul pool minutit tasa (vähendas poole minuti võrra ajalist mahajäämust).
5. ‹postp› [gen] hrv millegi suhtes samal(e) kõrgusel(e), ühel(e) joonel(e). Oli hiigelpikk mees, pea noorte puude latvade tasa. *Ühed sugulased oleme kõik, ja ühe suu tasa [= võrdselt] jagame kõik ära kah! O. Luts.