[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 artiklit

tarvitama37

1. mingil eesmärgil, millegi sooritamiseks v. saavutamiseks kasutusele võtma, käiku rakendama.; sün. kasutama.; (tänapäevases keelepruugis on kasutama sageli üldisem kui tarvitama). a. (masinate, esemete, riistade vm. vahendite korral; siin kasutama siiski tavalisem). Töö juures tarvitatakse vasarat, pumpa, labidat. Laps ei mõista veel nuga-kahvlit tarvitada. Õppis mõõka, revolvrit tarvitama. Isa tarvitab karistamisel vitsa. Vanasti tarvitati puutelgedega vankreid. Võis ilma pikema jututa rusikaid tarvitada. Edasipääsemiseks tarvitati küünarnukke. Olevat juturaamatut tarvitanud keele õppimiseks. Tarvitatud esemete ost ja müük. b. (mitmesuguste ainete korral; sageli võrdväärne kasutama). Tekstiilitööstus tarvitab väga palju vett. Hapnikku tarvitatakse hingamiseks. Maalikunst tarvitab värve väljendusvahendina. Tarvitab rohkesti kreeme ja lõhnavesi. Kevadel soovitatakse tarvitada vitamiine. Need ravimid kõlbavad tarvitada 30 päeva. Saartel ei tarvitatud seeni toiduks. Joogiks tarvitati keedetud vett. Tarvitatud õli mahuti. || (toitu, vägijooke) pruukima (siin kasutama pole võimalik). Tarvitab alkoholi. Hakkas juba noorelt narkootilisi aineid tarvitama. *Simeoni elas poissmehena Juhani majas, tarvitades talu sööki ja jooki .. F. Tuglas (tlk). c. (looduslike objektide, ka hoonete, ruumide puhul; kasutama on tänapäevasem). Metsapadrikut tarvitati loomade karjatamiseks. Talvel tarvitasid nad otseteed üle raba. Sirmiga eraldatud nurka tarvitati magamisruumiks. *Joosepi onul olid lahedad eluhooned, rehetoast lahus. Tema andis noorpaarile talveks ühe toa tarvitada. A. H. Tammsaare. *Keegi pole temalt nõudnud, et ta oma veskit ka tuletorniks tarvitaks .. E. Vilde. d. (seoses raha, varandust märkivate sõnadega; kasutama siin tänapäevasem). Tarvitab krediiti mõtlematult. Pärandus jäi pojale tarvitada. *Üks oli Indrekul nüüd ometi selge: Karin tarvitab raha kaugelt üle oma sissetulekute. A. H. Tammsaare. e. van (elusolenditega ühenduses; tavaline on kasutama). Tarvitas poissi varakult kündjana. Sõiduloomadeks tarvitati hobuseid, põtru. *Pea tulin ma selle mõtte peale, et teda enese ameti juures tarvitada .. Juh. Liiv. *.. polnud puudust Aini-vanustest lastest, keda veel töö juurde ei tarvitatud. E. Aspe. || (kellegi seksuaalselt kasutamise kohta). Õppis viina viskama ja naisi tarvitama. f. hrl van (ühenduses aega väljendavate mõistetega; kasutama siin üldine). Tarvitab iga priitundi õppimiseks. *Ta kartis, et Hindrek vaba päeva tarvitades võiks välja minna. E. Vilde. *Tema oli kehvuse koolis aega kasulikul viisil õppinud tarvitama ega jätnud nüüdki õppimist järele. M. J. Eisen. g. (abstraktsete mõistete puhul; välja arvatud mõned ühendid, on kasutama sagedasem). Selleks võib tarvitada mitmesuguseid abinõusid. Pääsemiseks pidi ta kavalust tarvitama. Ähvardab vägivalda, omavoli tarvitada. Sa oled teise usaldust, avameelsust kurjasti tarvitanud. Tarvitab juhust, et põgeneda. Seda ainet on autor tarvitanud oma jutustuse lõimeks. *Ma ei salli ilusaid sõnu, kui tegusid tarvitada võib. A. H. Tammsaare. *Mõistus areneb ainult siis, kui teda tarvitatakse. E. Raud. h. (seoses mitmesuguste väljendamist, ütlemist märkivate sõnadega; sagedasti kasutama siiski tavalisem). Tarvitab rohkesti kõnekeelseid väljendeid, murret. Luuletuses on tarvitatud kõrgstiili. Pole ilus vandesõnu tarvitada. Võiksid tarvitada vähem teravat tooni. Õpetaja tarvitas vaheldumisi saksa ja rootsi keelt. *See oli sama must, inetu sõna, mida tarvitas isa kord joobnud peaga ema vastu .. E. Vilde. *Ma võisin tükk aega vist mööda libiseda tahtvalt mõnd vabandust tarvitada .. K. A. Hindrey. || van (mõnedes fraseoloogilistes väljendites täh. 'pruukima'; kasutama pole siin võimalik). *Rahvas jooksis kokku. Igaüks tarvitas oma suud, kisa ja kära täitis õue. J. Pärn. *Makske esite oma võlg, siis alles tarvitage lõugu! M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kuritarvitama.
2. van kedagi, midagi vajama. *Mina annan ta [= lapse] sulle tagasi, kui ta enam minu abi ja hoolt ei tarvita. O. Luts. *Minu tee ei ole pikk, ja selleks ei tarvita ma iialgi saatjat, oli ta vastus. A. Saal. || millekski vaja, tarvis minema. *Ülekuulamine tarvitas aega .. A. Kitzberg. *Mõisa rentimine tarvitas aga suure summa raha ja seda tal ei olnud. Chr. Kannike.

ära tarvitama
(ära rõhutab tegevuse lõpetatust v. objekti ammendatust:) tarvitama (1. täh.) *.. kui pääsukesed pesa ehitanud, olnud lael veel põhku. Hiljem see põhk tarvitatud ära ja lagi hakanud läbi paistma. E. Krusten. *.. kõige parem tööaeg ja -jõud pidi igatahes mõisa põllul ära tarvitatama. E. Aspe.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur