[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tarve ‹tarbe 18› ‹s›

1. (tarbimisalane) vajadus. Organismi, keha tarbed. Vesi, toit, kehakate jt. esmased tarbed. Inimene peab rahuldama ka oma vaimseid tarbeid. Looma ööpäevane tarve toitainete järele. Lapse loomusunniline tarve helluse järele. Segajõusööt sisaldab mineraalaineid tarbest rohkem, üle tarbe. Oma tarbest ülejäänud piim müüakse tööstusele. Suur kelder rahuldas mõlema pere tarbeid. Elektrijaam rahuldab kogu riigi tarbe. Lapse sünniga suurenes tarve raha järele. Toalilli tuleb kasta iga taime tarbe kohaselt, tarbe järgi. Tarbe korral laseb perearst teha analüüsid. Professionaalne orkestrant mängib mõnikord ainult tarbe pärast, ise muusikast mõnu tundmata. *Võtsin su endise armsama töösse. Mul polnud küll tarvet, aga poiss oli võimatult vilets. J. Ruven. || sisemine sund, tahtmine midagi teha. Luuletamine on tema loomupärane tarve. Tundis suurt tarvet kellegagi rääkida, rääkimise tarvet. Poisil on sisemine tarve tehnikaasjandust õppida. Temas tõusis vastupandamatu tarve haarata tüdruk oma käte vahele. || kõnek (roojamise v. kusemise kohta). Mees läks põõsa taha (oma) tarbele. Koer viiakse õue oma ihulikke tarbeid toimetama. *.. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: elu|tarve, energia|tarve, hapniku|tarve, kalori|tarve, liikumis|tarve, loomis|tarve, lubja|tarve, oma|tarve, opositsiooni|tarve, rasva|tarve, sööda|tarve, teatri|tarve, toidu|tarve, une|tarve, valgu|tarve, vedeliku|tarve, vee|tarve, väetis(e)tarve.
2. tarbimine, tarvitus; otstarve. Kukeaabits oli laialt tarbel, tarbes. Riigikorra vahetus kustutas tarbest paljud mõisted. Värisev käsi teeb tarbeta liigutusi. Kas see imelik asjandus kõlbab iluks või tarbeks? Puid võeti maha ainult tarbeks, tarbe jaoks. Porgandit kasvatatakse nii tarbeks kui ka seemneks. Isiklikuks tarbeks ei tohtinud kalu püüda. Sai lugeda ainult luubiga, mis talle seks tarbeks oli muretsetud.
▷ Liitsõnad: otstarve.
3. tarbeks. a. [gen] ‹postpositsioonilaadselt› kellegi v. millegi jaoks, tarvis. Tehti korda mängu- ja spordisaal teismeliste tarbeks. Ohutustehnika tarbeks eraldatud raha. Lava püstitatakse vaid ühe kontserdi tarbeks. Marju korjame nii enda tarbeks kui müümiseks. *Niisugune pole ju töö tarbeks kasvatatud, pole muud õppinud kui rikas olema .. L. Koidula. b. ‹adverbilaadselt› nii palju kui vaja, küllalt. Laudu on ehitusplatsil juba tarbeks. Nüüd on küll vist tarbeks magatud. Pole aega korralikult süüa, tass kohvigi on täiesti tarbeks. *Inimene, neljakümneaastane mees, ei saa naistest tarbeks, meelitab oma korterisse poisikesi ja noormehi .. A. Hint.
4. ‹pl.› tarbeesemed ja -ained. Pliiatsid, sulepead jt. kirjutamiseks vajalikud tarbed. Vaestel kunstnikel oli joonistamise ja maalimise tarbeist alati puudus. Kus müüakse tarbeid ehitus- ja remonttööde jaoks?
▷ Liitsõnad: ehitus|tarve, elu|tarve, foto|tarve, grimeerimis|tarve, habemeajamis|tarve, kalapüügi|tarve, kalastus|tarve, kantselei|tarve, kirjutus|tarve, kooli|tarve, käsitöö|tarve, köögi|tarve, laboratooriumi|tarve, lava|tarve, maalimis|tarve, maja(pidamis)|tarve, püügi|tarve, raadio|tarve, ranna|tarve, suitsetamis|tarve, teatri|tarve, tualett-|tarve, voodi|tarve, õppetarbed.