[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tare ‹illat -sse e. tarre 6› ‹s›

1. (talu)hoone, peam. elumaja. Tahutud, tahumata palkidest tare. Roogkatusega, õlgkatusega tare. Vennastekoguduse tare ehk palvemaja. Vana tare madalad kambrid. Tares oli üksainuke tuba ja tilluke köök. Külarahvas kogunes kõige ruumikamasse taresse. Mardisandid käivad tarest tarre. Ehitas kodutallu uue tare ja sauna. Noored lähevad meelsasti tare peale 'pööningule' magama. || (tares olijate kohta). *Ja kui tare kuulas hingpakil, ümmardajad ja sulased ühteviisi kallutatud päi ja ammuli sui [isamehe] head juttu sisse ahmimas .. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ala|tare, kodu|tare, kooli|tare, küla|tare, moona|tare, moonaka|tare, popsi|tare, sauna|tare, suitsu|tare, sulase|tare, talutare.
2. murd (rehe)tuba. Tares elati ja kuivatati vilja. Läks tarre magama. Tarest ühele poole jäi rehealune, teisele poole jäid kambrid.
▷ Liitsõnad: rehetare.