[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hape ‹happe 18› ‹s›
keem ühend, mis lahuses laguneb vesinikiooniks ja aniooniks, alusega reageerides annab soola; aine, mille molekulid on võimelised prootoneid loovutama. Nõrk, tugev hape. Orgaanilised, anorgaanilised happed. Ühe-, mitmealuselised happed. Happes lahustuv, happes lahustumatu aine.
▷ Liitsõnad: ala|hape, amino|hape, arseen|hape, askorbiin|hape, bensoe|hape, boor|hape, etaan|hape, fosfor|hape, humiin|hape, huumus|hape, kloor|hape, klooris|hape, kroom|hape, kusi|hape, lämmastik|hape, lämmastikus|hape, metaan|hape, mineraal|hape, nikotiin|hape, nukleiin|hape, oblik|hape, oleiin|hape, park|hape, piim|hape, rasv|hape, räni|hape, salitsüül|hape, sidrun|hape, sini|hape, sipelg|hape, sool|hape, süsi|hape, viin|hape, või|hape, väävel|hape, väävlis|hape, õun|hape, äädikhape.

lape1 ‹lappe 18› ‹s›
‹hrl. sisekohakäänetes› lapatud v. sebitud olek. Pani laudlinad korralikult lappesse. *Köis oli ilusasti lappes, see oli tarvitamata seisnud .. J. Kruusvall.

lape2 ‹lappe 18› ‹s›
murd külg. a. (väraval, uksel, aknal). *Bogodul köhatas, asutades end ukse lappesse [= kõrvale] pingile istuma .. O. Jõgi (tlk). *Miks valvab akna lappes veel / ta unetult, pilk põlluteel? B. Alver (tlk). b. looma-, eriti seakülg. Seakints ja lape viidi sauna suitsuma. *.. hakkas Maks sinna [= tünni] laduma liha: põhja suured singid, peale lapped ning väiksemad vahetükid. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: suitsulape; ukselape.

tahe ‹tahte 18› ‹s›
ka psühh võime valida tegevuse eesmärki ja end selle nimel pingutada; tahtmine midagi teha, saada v. saavutada, (kange) soov. Tahe ja tunded. Tahte kujunemine. Tahet kasvatama. Tugev, kindel, raudne, vankumatu, treenitud, nõrk tahe. Tahtest sõltumatud, tahtele allumatud liigutused. Inimese vaba tahe. Paranes haigusest tahte varal. Mees ei olnud oma tahte peremees. Et tippsportlaseks saada, on vaja kõvasti tahet. Pidin tõusmiseks kogu oma tahet rakendama. Tahe ja püüdlikkus viisid sihile. Tahet halvav ükskõiksus. Ära sunni, suru oma tahet teistele peale! Ta on kõik kamba liikmed oma tahtele allutanud. Paneb rusikatega oma tahte maksma. Eiras, täitis vanemate tahet. Neid oli siia toonud üks tahe – elus edasi jõuda. Tahe elada, töötada, surra. Mul on kindel tahe võita. Naistel jätkus tahet lauluproovis käia. Ta oli täis tahet leppida. Läks vanemate tahtel edasi õppima. Koosolek toimus kollektiivi tahtel. Eutanaasia aluseks on haige tahe. Saadik esindab oma valijate tahet. Autori tahet ei võetud arvesse. Viisin oma tahte ellu. Avaldas testamendis oma viimase tahte 'surmapuhused korraldused'. See on Jumala, taeva tahe (millegi vääramatu kohta). Loosi tahtel 'määramisel' pidin mina koju jääma. Tegin seda vabast tahtest, vabal tahtel 'vabatahtlikult, sunnita'. Sõjamees omast tahtest 'omal valikul'. Läksin ära enda, oma vabal tahtel, omal tahtel. Aitas teisi heast tahtest 'omakasu silmas pidamata'. Hea tahte(ga) inimesed (abivalmite, omakasupüüdmatute inimeste kohta). Heast tahtest 'pealehakkamisest' kaugemale ei jõutudki. *Miili oleks .. meeleldi tema soove ja tahteid täitnud .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: elu|tahe, loomis|tahe, reisi|tahe, tegutsemis|tahe, teo|tahe, töö|tahe, vastupanu|tahe, võidu|tahe, võimu|tahe, võitlus|tahe, õpi|tahe, õppimistahe.

tahe ‹-da 2› ‹adj›

1. kuivaks tõmbunud, (pinnalt v. peaaegu) kuiv. Tahe muld, heinamaa. Kui siit kraav läbi tõmmata, oleks soo varsti tahe. Mis sa poris tambid, jalgtee on tahe. Sile ja tahe kirikutee. Põld on tahedamaks tõmbunud. Põld kisub, muutub tahedaks – varsti saab künniga algust teha. Öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Virtsu poolt paistab tahe maa. Mööda mäeveeru on tahedam tulla. Hein on hästi tahe, paras rõuku panna. Tahe tubakas hakkas hästi põlema. Tahedaks pigistatud seened. Väänas riided tahedamaks. Tulija tampis jalad tahedaks. Nutud nutetud, hõõru silmad tahedaks. Ootasime tahedamat silmapilku, sest vihmavarju polnud kaasas. Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis. || (hääle, heli kohta:) järsk ja kõlatu, kuiv. *See lühike tahe köha .. ei tahtnud mulle sugugi meeldida. E. Vilde.
2. mitte vesine, parajalt soolane, toekas, tõhus. Süda vajab tahedat. Kalamari on tahe suutäis. Ta ei taha kreemikooki, vaid midagi tahedamat. Mõni tahedam pala kulub õlle kõrvale ära. Hommikul pakuti tahedat putru, õhtul vedelat körti. Tahe leib on parem kui nätske. Võta sinepit juurde, siis on palju tahedam. Võttis taheda tüki suitsuliha. *Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla .. Näiteks paras kamakas soolast sealiha. P. Kuusberg. *Soola ja küüslauguga tembitult on see [= hapupiim] pärast närbutavat päeva üpris tahe. A. Raitviir. || mure, jahune. Tahedad kartulid. || kange, tugev. Piibutubakas on tahedam kui sigaretisuits. Tahe klõmakas tõmbab seest soojaks.
3. (enesetundelt) kindel, hea, toekas. Kui kõik õpitud, siis on koolis tahe tunne. Suits kuluks ära, oleks tahedam plaani pidada. Hea kavatsus teeb olemise tahedamaks. Tööhärgadele anti jahu, et süda oleks tahedam. Heeringas teeb, lööb südame tahedaks. Tüdruk öökis rindealuse tahedaks.
4. meeldiv, mõnus, viisakas; karske. Tahe ütlemine. Taheda jutu ja teoga tüdruk. Taheda väljanägemisega papi. Rahakas ja muidu ka tahe mees. Naine oli tahe tükk. Tahe peigmees, ei võta viina suu sissegi. *Tüdruk oligi oma perenaiseaus kalgiks jäämas .. Kaugeltki mitte enam see lahe ja tahe, alati heas tujus peremamsel .. R. Sirge. *Head jõulurahu ja tahedat meelt kõigile! P.-E. Rummo.

asi (on) tahe vt asi

[kedagi] tahedaks tegema
(kedagi) tapma. *Oleksid nad [= sakslased] teadnud, et nende vastu lahingus olin, oleksid tahedaks teinud. O. Tooming.

taie ‹taide 18› ‹s›
kunst. Vaimustusin araabia taidest. Mõistab ja armastab taiet. Taide küsimustele pühendatud leheküljed.

tapa ‹6› ‹s›
niinest valmistatud riie polüneeslastel. Tapast niudevöö, vaip.

tapet ‹-i 2› ‹s›
van tapeet. *Sinu toakarbi luitund tapet. P. Viiding.

tapp ‹tapa 23› ‹s›

1. tapmine. Valib linde tapa jaoks, tapaks. Surmamõistetu viidi mahalaskmisele nagu looma tapale. *Nüüd möllas kaugel üle Juudamaa piiride tuli, tapp ja rüüstamine ning maa kattus matmata surnukehadega. A. Sang (tlk).
2. ‹hrl. partitiivis› kõnek peks, peksmine. Tubli keretäis tappa oli soolas. Tappa läheks kaebupunnile tarvis. Küll see jõmpsikas tahaks ikka tappa!

tapp1 ‹tapu 21› ‹s›

1. humala, kassitapu vm. vääntaime rahvapärane nimetus. Kasvatas aias õlle jaoks tappusid. Väädid põimusid tappudena ümber säärte.
2. ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kassitapp, lehtertapp.

tapp1 ‹tapi 21› ‹s›

1. tehn võlli v. telje laagrile toetuv osa. Silindriline, kooniline, kerajas tapp.
2. ehit (puiduseotisena:) tappliide; liidetava detaili eend tappliites. Palgiotsad ühendatakse paarikaupa tapi abil, tappidega. Sarikad võeti tappidest lahti. Puuris, raius talasse tappidele pesad. Ähvardab teist tappide ja tabade taha 'vangi' pista. Lavastus on läinud tabast ja tapist 'korrast ära'. || (hrl. õllenõu) ava sulgev puupulk, prunt. Õllevaadi tapp. Kangutas tõrrel tapi eest. | piltl. *.. tulen kõrge kohtu nimel, et ometi kord teie koerustele ja kõlvatustele kõva tapp ette panna. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: kalasaba|tapp, kald|tapp, keeltapp; nurga|tapp, peit|tapp, puu|tapp, sala|tapp, soojatapp.

tapp2 ‹tapu 21› ‹s›
tapmine. Kanad saadeti tapule. Tapuks kinniseotav lammas.
▷ Liitsõnad: enese|tapp, looma|tapp, sea|tapp, vennatapp.

tapp2 ‹tapi 21› ‹s›
aj vangide edasisaatmine etappide kaupa; peatuskoht vahialuste küütimisel; tapisalk. Sunnitöölised saadeti tapiga, tapi korras Siberisse. Tappides valitses ärev õhkkond. Vangilaagrisse saabusid esimesed tapid vahialustega Eestist. Mööda teed läks vangide tapp. Mitte ei lähe, viige kas või tapiga! 'vägisi'.
▷ Liitsõnad: vangitapp.

tare ‹illat -sse e. tarre 6› ‹s›

1. (talu)hoone, peam. elumaja. Tahutud, tahumata palkidest tare. Roogkatusega, õlgkatusega tare. Vennastekoguduse tare ehk palvemaja. Vana tare madalad kambrid. Tares oli üksainuke tuba ja tilluke köök. Külarahvas kogunes kõige ruumikamasse taresse. Mardisandid käivad tarest tarre. Ehitas kodutallu uue tare ja sauna. Noored lähevad meelsasti tare peale 'pööningule' magama. || (tares olijate kohta). *Ja kui tare kuulas hingpakil, ümmardajad ja sulased ühteviisi kallutatud päi ja ammuli sui [isamehe] head juttu sisse ahmimas .. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ala|tare, kodu|tare, kooli|tare, küla|tare, moona|tare, moonaka|tare, popsi|tare, sauna|tare, suitsu|tare, sulase|tare, talutare.
2. murd (rehe)tuba. Tares elati ja kuivatati vilja. Läks tarre magama. Tarest ühele poole jäi rehealune, teisele poole jäid kambrid.
▷ Liitsõnad: rehetare.

tase ‹-me 3› ‹s›

1. (veepinna) kõrgus, kõrgusaste, nivoo. Soode pind oli sama kõrge kui Peipsi tase. Põhjavee kriitiline tase. Palke parvetatakse vee loomuliku taseme juures. Emajõe, Võrtsjärve tase tõuseb, langeb. Treenis mägedes, aga võistlus toimus merepinna tasemel.
▷ Liitsõnad: mere|tase, põhjavee|tase, veetase.
2. millegi v. kellegi arengu, suuruse, väärtuse, tähtsuse, laadi jne. aste. Tööstuse, põllumajanduse, karjakasvatuse tase. Palkade, sissetulekute tase. Orkestri, lauljate tase. Rahva hariduslik, kultuuriline tase. Rahvusvahelise tasemega nõupidamine. Diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. Kohtumine ministrite tasemel. Elunähtuste uurimine raku tasemel. Tase tõuseb, langeb, püsib. Taset säilitama, hoidma. Ettevalmistuste madal, kõrge tase. Tõlge oli heal, keskmisel, korralikul tasemel. Arstiteaduse praeguse taseme juures pole see mingi probleem. Ühtlase tasemega võistkonnad. Ta teadmiste tase osutus nõuetele vastavaks. Nähtust kirjeldatakse mitmel tasemel. Vastaste relvad olid ühel, samal tasemel. Prantsuse konjaki taset pole see jook saavutanud. Langes koletu teoga julmuri tasemele. *Oma tsikkel oli nagu .. tungraud, mis tõstis ta enese silmis inimese tasemele. M. Traat. || kõnek kvaliteedi, teostuse jms. kõrge aste. Heade tegijatega on tase kindlustatud. Tasemel etendus. Pruut oli täiesti, igati tasemel.
▷ Liitsõnad: arenemis|tase, arengu|tase, elatus|tase, elu|tase, esinemis|tase, ettevalmistus|tase, haridus|tase, hinna|tase, inflatsiooni|tase, kiirgus|tase, kultuuri|tase, kunsti|tase, mängu|tase, müra|tase, tarbimis|tase, teenindus|tase, toodangu|tase, tootmistase; alg|tase, kesk|tase, kõrg|tase, maailma|tase, miinimum|tase, tipptase.

tipe ‹tipme 17› ‹s›
(väike) sakk [1]. Viie terava tipmega õietupp.

täpe ‹täppe 18› ‹s›

1. täpike. Iga täpe lauaplaadil on tuttavaks saanud. *Taoma oli saar. Väikene kui täpe keset lõpmatut merd. R. Janno.
2. tühine kogus v. asi, kööme(s). See mõni tarbepuu on suure metsa kohta täpe. Igaviku seisukohalt on inimiga täpe. Kaotus oli ta rikkusega võrreldes tühi täpe. Ta ebaõnn on nende kannatuste kõrval täpe. *Jumaluke, on varem suuremaid vingerpusse mängitud – selle täppe pärast nüüd säärane kisa. A. Hint.

vape ‹vappe 18› ‹s›
vappumine. Mõõteriist registreeris maapinna vapped.
▷ Liitsõnad: naeru|vape, vihavape.