[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

taoline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. sarnane, sugune. Iseloomult, käitumiselt Oru Pearu taoline mees. Teist minu lapse taolist maiasmokka annab otsida. Tütar kasvas täiesti oma ema taoliseks. Mees paistab võrdlemisi oma naise taoline olevat. Jahikoer peab olema mingil määral metsiku kiskja taoline. Püüdis lobudikku teha pisut inimese eluaseme taolisemaks. Midagi suure punase ratta taolist keerles silmade ees. Järsku kostis mingit tiivalöökide taolist kahinat. Vanglas on päevad ööde ja ööd päevade taolised. *Hing ei ole selle maailma asjade taoline. Teda ei näe ega tea, kus ta inimese sees asub. B. Kangro.
▷ Liitsõnad: enda|taoline, enese|taoline, kelle|taoline, meie|taoline, mille|taoline, minu|taoline, nende|taoline, oma|taoline, sama|taoline, selle|taoline, sinu|taoline, teie|taoline, tema|taoline, ühetaoline; gaasi|taoline, inimese|taoline, katla|taoline, kiilu|taoline, laine|taoline, pudru|taoline, pulbri|taoline, sarve|taoline, seene|taoline, suitsu|taoline, sõela|taoline, ussi|taoline, õlitaoline.
2. kõnek selline, seesugune, niisugune, säärane, selletaoline. Imelik, et taoline kaunitar pole mehele saanud. Kõneleja rääkis seda, mida taolistel puhkudel ikka räägitakse. Oleme taolisi lubadusi juba kuulnud. Juubilarile sooviti tervist, edu ja muud taolist. Olin ennegi tormi näinud, kuid mitte taolist. *Marge ja tüdrukud mõtlevad tänaseni, et hiired tassisid raha põranda alla pesavoodriks. Või midagi taolist. J. Tuulik.