[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tang ‹-u 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› teravilja (näit. odra) kooritud ja purustatud tera. Kott, kilo tangu. Peenikesed, jämedad tangud. Laseb ühe osa otri teha kruupideks, teise tangu(de)ks. Keetis tangudega kartuliputru. See pole supp, vaid lake – üks tang ajab teist taga. Laps ei söönud ühtegi tangu 'mitte midagi'. | piltl. Lõikab liha tanguks 'hästi väikesteks tükkideks'. Või läheb, lööb tangu, on tangus 'tangusuurusi tükke täis'. Liblikas heitis tangu 'munes'. *Vahepeal oli rahepilv linna kohale roomanud, nüüd loopis tangu näkku ja krae vahele. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: hirsi|tang, kaera|tang, odra|tang, nisu|tang, riisi|tang, saago|tang, tatratang(ud); kruubi|tang, pudrutang(ud); lumetang(ud).
2. lihastes parasiteeriva paelussivastse rahvapärane nimetus, tsüstitserk, finn. Siga läks, jäi tangu 'haigestus tangtõppe'. Naabri lehmad on tangus 'tangtõves'. Tangus looma liha ei maksa süüa.
▷ Liitsõnad: sea|tang, veisetang; põis|tang, vageltang.