[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

taldrik ‹-u 2› ‹s›

1. madal ümmargune (v. ka muukujuline) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks. Portselanist, fajansist, klaasist taldrik. Puust treitud taldrik. Madal, sügav taldrik. Laual oli kuus taldrikut. Taldrik kookidega. Tõstab, võtab, paneb toitu taldrikule. Kokk jagas supi taldrikuisse laiali. Sööb taldrikult, taldrikust. Sõi kiirustades, taldrikult kordagi pilku tõstmata. Sööb, nina taldrikus 'liiga kummargil taldriku kohal'. Kraanikauss oli musti taldrikuid täis. Seinale riputatav taldrik. Taldrikutena kasutati kookospalmi lehti. Kuulas põnevil, silmad peas kui taldrikud. || taldrikutäis. Tellib ainult pool taldrikut suppi. Sõi kaks taldrikut magustoitu järjestikku.
▷ Liitsõnad: alumiinium|taldrik, fajanss|taldrik, klaas|taldrik, plekk|taldrik, portselan|taldrik, puu|taldrik, tina|taldrik, vasktaldrik; koogi|taldrik, küpsise|taldrik, leiva|taldrik, prae|taldrik, salati|taldrik, supi|taldrik, sülditaldrik; alustaldrik; ehis|taldrik, seinataldrik.
2. seda meenutav ümmargune, hrl. kergelt kumer ese. a. (masina, seadeldise osa kohta). Külviku taldrikud. Ülevoolutorudeta taldrikud (taldrikkolonnis). Piim liigub separaatori trumlis olevate taldrikute vahele. Katustel võis näha satelliitside taldrikuid. b. ‹hrl. pl.› muus kahest metallkettast koosnev ilma kindla helikõrguseta löökpill. Väikesed, suured taldrikud. Orkestrant lööb taldrikuid kokku. Tantsuorkestris lüüakse taldriku pihta kas trummipulgaga või metall-luuakesega. c. (muid tarvitusi). Sihtis taldrikut 'lendav märk jahilaskmises'. Lendav taldrik 'ufo; nõgus kergest materjalist ketas, mida väljas üksteisele lennutatakse'. d. piltl. Päikese hõõguv taldrik. Päevalille kollased taldrikud.
▷ Liitsõnad: trummitaldrik; satelliiditaldrik.