[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arsis ‹-e 4› ‹s›
ant. teesis
1. kirj värsijala rõhuline (antiikajal rõhutu) osa, tõus
2. muus takti rõhutu osa

joig ‹joiu 21› ‹s›
folkl laplaste laululiik, mille viisis on tavaliselt 1–2 takti

löök ‹löögi 21› ‹s›

1. löömise üksikjuhtum. a. liikuva objekti põrkumine vastu liikumatut v. liikuvat objekti; sellisel põrkumisel tekkiv järsk tugev hõõrdumine ning sellega kaasnev heli; liikuva objekti liikumisjärk, mille tõttu põrkumine toimub. Poksija välkkiired jõulised ning tabavad löögid. Löök rindu, näkku. Osava löögiga lõi ta kallaletungija pikali. Sepahaamri rasked löögid. Pall lendas tugevast löögist üle katuse. Meie masinakirjutaja lööb üle 200 löögi minutis. Jõulise löögiga pianist. Taimed purunesid jämedate raheterade löökide all. *Madjakas tõusis ja langes, lahja hobune võpatas iga löögi ajal .. O. Tooming. *Kilk-kõlk! kilk-kõlk! mats-pots! mats-pots! Juba hakkavad löögid oma heledat kõla kaotama .. E. Vilde. b. (südametukse, pulsilöögi kohta). Süda jätab lööke vahele. Pulss on 70 lööki minutis. c. (välgu-, elektrilöögi kohta). Katkisest seinakontaktist võib löögi saada. *Ja välk ei löönud ka sinna, vaid siia samasse, lähedasse metsa. Nii lühikene oli löögi ja müristamise vahe. A. Mälk. d. (kellalöögi kohta). Kirikukella kumedad löögid. Südaöö, seinakella kaksteist lööki. e. (taktilöögi, ka taktilöömise, takti osa v. rütmi kohta). Mudilaskoori tuleb juhatada selge löögiga. Takt koosneb neljast löögist. *Lüdigi juhatamises oli vastupandamatut ürgjõudu .. tema löök oli otstarbekas, selge ja loogiline, hästi taibatav. G. Ernesaks. *Sundija väikese trummi saatel tõusis ja vajus nelikümmend aeru nagu üks. Kes aga kas või karvavõrdki löögist välja läks, seda tabas trummimehe pika keelega piits. H. Sergo. f. jõuline ja kiire ründeoperatsioon; tulelöök. Taktikaline löök. Diviis valmistus vastasele löögi andmiseks. Sattusime vaenlase löögi alla. *.. ning künka pihta suunati raskerelvade löök. Mürsud langesid ette ja taha, muld tuiskas .. R. Kaugver. g. käik, mille tulemusena mängunupp laualt eemaldatakse
▷ Liitsõnad: aeru|löök, ava|löök, eel|löök, eestkäe|löök, gongi|löök, hakk|löök, haamri|löök, jala|löök, kabja|löök, kaksik|löök, karistus|löök, kaug|löök, kepi|löök, kirve|löök, käe|löök, läbi|löök, madal|löök, mõõga|löök, mööda|löök, noa|löök, nurga|löök, otse|löök, peale|löök, pea|löök, pette|löök, piitsa|löök, pintsli|löök, pomm|löök, põhi|löök, põlve|löök, põrke|löök, randme|löök, rusika|löök, ründe|löök, saba|löök, sisse|löök, südame|löök, tagantkäe|löök, tagasi|löök, tiiva|löök, trahvi|löök, tõrje|löök, täägi|löök, vaba|löök, vahe|löök, vasara|löök, vastu|löök, vikati|löök, viltu|löök, välgu|löök, välja|löök, väravalöök.
2. õnnetus, lüüasaamine. Poja surm oli talle vapustav löök. Ta elas selle löögi vapralt, mehiselt üle. Mind tabas raske löök. *Teise tütre sünnil oli Krõõt nutnud, nüüd [kui jälle sündis tütar] võttis ta löögi alistunult vastu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: saatuselöök.
3. kõnek hea võimalus; menu. Jaan on vaikne nohik, tal pole tüdrukutega, tüdrukute juures lööki, ta ei pääse löögile. Koolide lõpuaktuste ajal on lillekaubitsejatel lööki.

metronoom ‹-i 21› ‹s›
hrl muus püramiidjast puukastikesest ja selles olevast koputusseadisega pendlist koosnev aparaat ajaüksuse (takti, taktiosa) täpseks määramiseks. Metronoomi tiksumine.

paus ‹-i 21› ‹s›

1. vaheaeg, seisak, peatus, katkestus; puhke- v. vaikusehetk, soikeperiood. Hetkeline, lühike, pikk paus. Nädalaid kestev, aastatepikkune paus. Pausi pidama, tegema. Vestlusse tekkis piinlik paus. Pärast pisikest pausi töö jätkus. Rääkis aeglaselt ja sagedaste pausidega. Tegi kõnes mõjukaid, tähendusrikkaid pause. Ilusate ilmade tõttu polnud heinatöös pause. *„Oli see alles tants!” hingeldas Anne, kui .. muusikamehed kuulutasid veerandtunnilise pausi. L. Metsar. || keel peatus v. katkestus kõneprotsessis. Mõnede sõnade vahel on pausid, teised sulavad üldisse kõnevoolu.
▷ Liitsõnad: hingamis|paus, kohvi|paus, kunst|paus, kõne|paus, lõuna|paus, mõtte|paus, puhke|paus, põnevus|paus, suitsu|paus, sund|paus, söögi|paus, töö|paus, vahepaus.
2. muus ühe, mitme v. kõigi häälte v. muusikariistade ajutine vaikimine ühe v. mitme takti jooksul; selle vältust tähistav märk noodikirjas. Esimestele viiulitele tuli paus. Pauside suhteline vältus vastab helide vältusele.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|paus, kuueteistkümnendik|paus, pool|paus, täis|paus, veerandpaus.
3. meteor atmosfääri eri kihtide vaheline üleminekuala, siirdekiht
▷ Liitsõnad: meso|paus, strato|paus, tropopaus.

ritenuto [-nuu-]
muus tagasi hoides, tempot järsku aeglustades (hrl. mõne takti kohta)

sünkoop ‹-koobi 21› ‹s›

1. muus rütmifiguur, milles takti rõhutul osal olev helivältus on esile tõstetud
2. keel sisekadu

takt ‹-i 21› ‹s›

1. muus helitöö väike osa, mis algab meetrumi rõhulisest üksusest ja hõlmab järgnevad rõhuta üksused. Kahe-, kolmeosaline takt. Kolmelöögiline takt. Taktid on ühesuguse kestusega. Kostsid masurka esimesed taktid. Vilistab paar takti. Takti lööma 'takti osi hrl. kä(t)eliigutustega osutama'. Dirigent lööb hoogsalt takti.
▷ Liitsõnad: ava|takt, eel|takt, lõputakt; liht|takt, liit|takt, segatakt.
2. millegi korrapärasest vaheldumisest sugenev liigendatus, (tegevuse, liikumise) rütm. Jalad liikusid muusika taktis. Tüdrukud õõtsutasid end laulu taktis. Poisid hoidsid marssides hästi takti. Üks-kaks, üks-kaks loeb võimlemisõpetaja takti. Oskab tantsides hästi takti pidada. Langesime taktist välja. Astusime ühes taktis. Kõndis naabri taktis. Pesukurikaga peab lööma taktis. Aerud langesid ja tõusid kiires taktis. Mehes sõudsid taktis. Magaja rind tõusis ja vajus ühtlases taktis. Käed liiguvad jooksu taktis kaasa. Me südamed löövad ühes taktis. Viljakoormad veeresid rehepeksumasina undamise taktis. Rongi raiuv takt. Pump peksis rahutut takti. || (tempo kohta). Tantsiti aina kiirenevas taktis. || (taktimõõdu kohta). 3/4 taktis tants. Kolm kaheksandikku on mõnusa hooga takt.
3. tehn sisepõlemismootori töötsükli osa, mille vältel kolb liigub ühest piirasendist teise. Neljataktilises mootoris vahelduvad neli erisugust takti.
▷ Liitsõnad: komprimeerimis|takt, paisumis|takt, surve|takt, töö|takt, väljalasketakt.
4. peenetundelisus, delikaatsus, mõõdutunne käitumises, taktitunne. Ilmutab suhtlemisel takti, suhtub kaaslastesse taktiga. Naisel oli piisavalt takti, et mitte naerma pursata. Lahendas olukorra pedagoogilise takti ja rikkalike kogemustega. Võlus kõiki oma peene taktiga. Takti nõudev ülesanne. Mees, kes tunneb takti. Räägib kõigest ilma igasuguse taktita.

takteerima ‹42›
hrv takti lööma. Dirigent takteeris ökonoomselt.

takti|joon
muus üht takti teisest eraldav püstjoon noodikirjas

takti|kepp
kepike, millega koori- v. orkestrijuht lööb takti. Dirigent tõstab taktikepi. Lauluõpetaja vehib, žestikuleerib taktikepiga. Terve laululavatäis laulab ühe taktikepi järgi. Koorijuhi taktikepi all 'juhtimisel' laulis sajaliikmeline koor. | piltl. Võistlus kulges algusest peale jaapanlaste taktikepi all.

takti|kindel
takti (rütmi) pidav. Taktikindel tantsupartner oli naiste hulgas hinnatud.

takti|löök
takti osa näitav käelöök. *Koori juhatas vana hall mees, kelle udusulgjad juuksed ja kerge habe iga tema taktilööki kinnitasid. H. Sergo.

takti|mõõt
muus meetrumi struktuur, mis määrab takti rõhuliste ja rõhutute osade arvu ja vältuse. Harjutust mängiti 4/4 taktimõõdus. Aeglase valsi muusika taktimõõt on 3/4. Vahelduv taktimõõt.

takti|tundeline
peenetundeline, delikaatne, takti omav. Taktitundeline ja hästikasvatatud inimene. Otsisin taktitundelisi sõnu. Noomitustega oldagu äärmiselt taktitundeline.

teesis ‹-e 4› ‹s›
ant. arsis
1. kirj värsijala värsirõhuta osa, värsilang
2. muus takti rõhuline osa