[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tajuma ‹37›

1. psühh tegelikkust vahetult tunnetama, meeltega vastu võtma. Vaadeldes eset, tajume seda tervikuna. Tähtedelt tulev soojus pole meeleorganitega tajutav. Kõrvad ei taju nii kõrgeid helisid. Haige silmad tajusid ähmaselt päevavalgust. Istub tuimalt, tajumata aega ja ruumi. Tajusin nõrka puudutust. Jõi klaasi tühjaks, tajumata õieti joodava maitset. Mesilane tajub õhuvõnkeid tundekarvade abil. Tajub kõigi viie meelega, et suvi on käes. Vaevalt tajutav õõtsumine.
2. tunnetama, tundma, (vaistlikult) aru saama, märkama. Pigem tajusin kui nägin hämaruses kedagi. Tajub kadunud isa ligidalolu. Vanaema tajub ilmamuutusi ette. Tajub igal eluhetkel ema armastust. Oskas mehe astumisest selle meeleolu tajuda. Tajus kogu kehaga, et kaotab kohe enesevalitsuse. Tajusin kellegi uurivat pilku. Tajus pimedust millegi meeldivana. Tajusin vaenu, ülekohtu suurust, tõrjuvat hoiakut, üksindust. Tajus hinges vabanemist. Keelt väga hästi tajuv tõlk. Tajun su mõtteid. Laps tajuvat intuitiivselt, kes on hea, kes halb. Tajub valusalt poja kaotust. Tajun oma meeleheitlikku seisukorda. Tajub vaistlikult, et temaga ei olda rahul. Tajus kohmetust, mis küsijat valdas. Tajub silmapilgu tähtsust. Kõnet tajuv masin. Mingi kuuenda meelega tajusin lähenevat katastroofi.