[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tahapoole

1. ‹adv› suunaga taha, selja poole; kaugemale, tagumisse ossa; ant. ettepoole. Vaatasin tahapoole. Külgsammule järgnes samm tahapoole. Mütsil on nokk tahapoole. Torukübar ta peas kaldub tahapoole. Tahapoole kammitud juuksed. Painutas keha, pea tahapoole. Hoiab käsi pisut tahapoole. Najatus autoistmel tahapoole. Koer lösutab, kõrvad tahapoole ripakil. Putuka tahapoole ahenev keha. Kõige mugavam on tahapoole kaldu seljatugi. Ta käekiri kaldub tahapoole 'vasakule'. Me ei jõuagi koju, kodu jääb vist hoopis tahapoole. Tammed istutame tahapoole. Kodu lähedalt ta oksi ei murdnud, vaid läks tahapoole. Istume kinos täna tahapoole. || (sisenemisel:) tagumistesse ruumidesse, sisse, edasi. Ehk astute tahapoole. Ma ei kutsunudki teda tahapoole. *„Lähme ikka tahapoole.” Nad läbisid kaks pisikest toakest .. P. Viiding. || (paremuselt). Jäi pingereas tahapoole. Uustulnuk võitis, suurmeister jäi tahapoole.
2. ‹adv› ajas minevikku, tagasi. Rännati ajas tahapoole. Tahapoole haarav episood romaanis.
3. ‹prep› [part] hrv kellegi v. millegi taha, kellegi v. millegi suhtes kaugemale. Pall veeres tahapoole peenraid.