[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

taanduma ‹37›

1. tahapoole, tagasi liikuma, tagasi tõmbuma, eemalduma, taganema (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Taandub hoovõtuks, et oleks vabam hüpata. Taandus paar sammu, et tulijaga mitte kokku põrgata. Rahvahulk taandub kahele poole ja vabastab tee. Tüdruk taandus tagurpidi ukse poole, nurka. Saadikud tõusid ja taandusid aupaklikult. Taanduti kõrvaltuppa ja sõneldi seal edasi. Liikus külaliste keskel ja taandus siis koridori. Osa inimesi nihkus lähemale, osa taandus kaugemale, eemale. Propelleri tuul sundis lennukiootajaid taanduma. Loom taandus küljega vastu laudaust. b. hrl. vastase survel oma positsioone maha jätma. Tatarlased ründasid ja venelased taandusid. Poola väed sunniti taanduma. Taanduti uuele positsioonile. Rindelt taanduvad üksused. Armee taandub itta. Sisside peajõud taandusid mägedesse. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; (aja jooksul) kaugenema, eemalduma. Meri kord tõusis, kord taandus. Oma sängi taandunud jõgi. Laialehised metsad on taandunud rannikule. Meri taandus pikkamööda lääne poole. Rannajoon taandus mandri poole. Mets taandus kaugele ning tegi ruumi põldudele. Soo ei taandunud teest enam hetkekski. Kõrgrõhuala taandub kagu poole. || (muid juhte). Varakult taanduma hakanud juuksepiir. Eenduvad ja taanduvad 'tagasiastega' müüriosad. d. piltl. Õnn on taandunud kaugele. Solvumisest tekkinud kibedus on taandunud alateadvusse. Unistus taandus karmi reaalsuse ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama; sün. taganema (2. täh.) Palavik oli täielikult, veidi, ajutiselt taandunud. Valu taandus talutavuse piiridesse. Põletiku ägedad nähud taandusid. Laul taandus poolkuuldavaks üminaks. Hirm, erutus, isu taandus. Peale hoolikat kontrolli kahtlused taandusid. Ta võim on taandunud, kuid mitte murtud. Vaen on kergeks vimmaks taandunud. Vihmasadu oli hommikuks taandunud. Pakane taandus üleöö. Suurte pulmade pidamise komme on taandumas. Ühed haigused taanduvad, teised sagenevad. Käsitööndus taandus tööstusrevolutsiooni aegadel.
3. kõrvale tõmbuma; loobuma, lahti ütlema. On suurest spordist taandunud. Tegi karjääri ja taandus siis vaikselt. Taandus oma seisukohtadest. Ei taandunud oma „ei”-st. Õpetlane taandus oma õpetusest. Mees pole oma julgetest mõtetest taandunud. *Olin taandunud oma saatuse kõrvaltvaatajaks. M. Traat.
4. (lihtsamale) tagasi minema, lihtsustuma; millekski vähem väärtuslikuks muutuma. Ta eluvaade ei taandu lihtsale optimismile või pessimismile. Looduses toimuvad muutused taanduvad Demokritose õpetuse järgi mitmesugustele aatomite kombinatsioonidele. Rahvariiete juurde kuulus peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Tal oli hirm, et terve elu taandub perekonnamuredeks. Endine mõjukas partei on taandunud vaidlusklubiks. Halb lastekirjandus taandub tühiseks ajaviiteks. Meie koorilaul on taandunud isetegevuse tasemele. || Taanduv murd mat harilik murd, mille lugejal ja nimetajal leidub pluss v. miinus ühest erinev ühistegur.
5. keem keel redutseeruma, reduktsioonile alluma