[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

taksi1 ‹6› ‹s›
van takso. Prouad võtsid taksi, sõitsid taksiga. *.. takside, trammide ja autobuste närviline rutt tõstis hinge mälestuse voorimeeste vankrirattaist .. J. Semper.

taksi2 ‹6› ‹s›
kõnek taks(ikoer). Taksi on osav urgupugeja.

tipsi ‹6› ‹s›
kõnek tütarlaps, neiu, tips. Ta oli noorelt väga kena tipsi. Vastu tuli paar mukitud tipsit.

tossi ‹adv›
mossi, tusaseks. *„Mis sa siis nüüd sellepärast na tossi jääd!” vastab Emma. M. Raud.

tuksi ‹adv›
kõnek
1. korrast ära, rikki; kõlbmatuks. Arvuti läks tuksi. Poiss on jalgratta tuksi keeranud. Tüdruk paneb nälgimisega oma tervise tuksi. Nii hea riie on tuksi pandud! Oskamatu maaharija võib põllu täiesti tuksi ajada. || moraalselt laidetavaks, hukka. *See va Kukruse isand paneb meie poisi tuksi, aavad võpsikus seda va puskarit. K. Saaber.
2. raisates kulutatuks. Pani palgaraha ühe õhtuga tuksi. Kuuldavasti on ta terve päranduse juba tuksi pistnud.
3. lörri, luhta. Sõda pani paljudel elu tuksi. Vihmane suvi keeras puhkuse tuksi. Tuksi keeratud karjäär. Noorem poeg paneb perekonna maine, väärikuse tuksi.

tutsi ‹6› ‹s›, tutsid pl
vähemusrahvas Rwandas. Hutud ja tutsid.

tõsi ‹tõe, tõtt 36› ‹s›

1. tegelikku olukorda kajastav, ses mõttes õige ütlus, jutt vms.; see, mis on päriselt olemas. Teie ei usu, aga see on tõsi. Uskumatu, kuid tõsi. Tahan teada tõtt. Vannun, et rääkisin tõtt. Kas ta räägib tõtt või valetab? Pole kerge tõtt valest eraldada. Kõneled sa tõtt või pilkad? Teeb ta nalja või on see tõsi? On see tõsi, mis sinust lehes kirjutati? See on selge tõsi, mis ta räägib. Kas see on ikka päris tõsi, et te ära sõidate? Pole tõsi, selle oled sa ise välja mõelnud! Selles jutus pole sõnagi, teragi, raasugi tõtt. Neis sõnades peitub omajagu tõtt. Teile pole veel täit tõtt öeldudki. Tuleb endale tõtt tunnistada: töö ei laabu. Ütlesin sõbrale tõtt näkku. Kuulujutt ei vastanud tõele. Kas vastab tõele, et ta on abiellunud? Tema võtab kõike tõe pähe, tõena. On see tõsi või ainult sinu ettekujutus? Haige pidas unenäoks seda, mis tegelikult oli tõsi. Ärevad aimdused osutusid tõeks. Ettekuulutus muutus tõeks. Ennustus sai, läks tõeks 'täide'. Ole aga mees oma sõna tõeks tegema 'teoks tegema'. Tõtt öelda 'ausalt öelda, tegelikult', see ei puutu minusse. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. *Ma olen alati armastanud luiskamist ning teatrit – kus miski tõsi pole ja seetõttu kõik võimalikuks osutub .. A. Kivirähk.
▷ Liitsõnad: eba|tõsi, puru|tõsi, sula|tõsi, surmtõsi.
2. (möönva, öeldu paikapidavust kinnitava sõnana; ka vastavates ühendites). a. tõesti, tõepoolest. Tõsi, ta abiellub. Tõsi, kuld on midagi muud kui hõbe. Tõsi see on, et ta jäi vanatüdrukuks. Uhke ta oli, see on tõsi. Nägu on, tõsi mis tõsi, koledasti habemesse kasvanud. Muidu on ta igati tubli poiss, see on tõsi. Ilus ümbrus siin, see on sula tõsi. See on poisi esimene ülikond, jumala tõsi. Ta on tubli tööinimene, mis tõsi, see tõsi. Tõsi küll, ega temalgi kõik libedalt lähe. b. tõega ‹adverbilaadselt› tõesti, tõepoolest; tõsiselt. Kas ta tõega tuleb? Või kartis ta tõega, et teine saladuse välja räägib? Ja tõega, üks silm oli hoopis suurem kui teine. Ma tõega ei tea, kuidas seda teile ütelda. *Nii et sa räägid päris tõega, et mina võiksin siin, selles toas kohe tööd teha? M. Raud.

tõsi taga
(tõsiselt mõeldu v. räägitu kohta; jutu kohta, millel on tõepõhi all; kindla soovi, kavatsuse kohta midagi teha). Teeb ta nalja või on tal tõsi taga? Mehed naersid, aga naistel oli tõsi taga. Kui sa nii ütled, siis on asjal tõsi taga. Tüdrukul on meheleminekuga tõsi taga. Kas sul on selle asjaga päris tõsi taga? *Aga tema kosjajutul võib ehk tõsi taga olla. A. H. Tammsaare.

tõtt vaatama ~ vahtima
üksteisele pingsalt, üksisilmi otsa vaatama; midagi pikalt silmitsema. Vaatasime teineteisega tõtt nagu kaks duellanti. Poiss istub tundide kaupa jõe ääres ja vahib õngekorgiga tõtt. *.. vahtisin isaga tõtt ja mõistatasin, mida ta minult ootab. V. Luik.